) § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eeskosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
Üheks vanema kohustuseks on
Eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi vabatahtlikult. Seega, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib.Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Olukorras, kus asjaolu üle, et laps elab püsivalt isa juures, vaidlust ei ole ja hageja nõuab elatist miinimumsummas, on kostja kohustuseks tõendada, et ta on lapsest lahuselava vanemana täitnud omapoolset lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohtu hinnangul kostja seda teinud ei ole, esitades vaid põhjendusi, mis käsitlevad hageja ja kostja varasemaid isiklikke suhteid või mis ei puutu lapse ülalpidamisse käesoleval ajal. Kohus on 3
§-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid
lg 5 ja lg 6 alusel.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. 17. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja lapsest lahuselava vanemana ei ole tõendanud enda poolt lapse ülalpidamiskohustuse täitmist, mistõttu hageja nõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Viktor Brügel Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.