) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara 4 2-08-21983 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur j idilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse j idiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlgnik OÜ G on esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine. Ajutise pankrotihald hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku põhitegevusalaks oli toitlustamine. Võlgniku kasutuses olnud ruumides toimus mais 2008.a gaasiplahvatus, mille käigus hävis võlgniku juhatuse liikme K P C selgituste kohaselt kogu ettevõtte vara ja ruumid muutusid kasutuskõlbmatuks. Nimetatud ajast on lõppenud võlgniku tegevus. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt peaks võlgniku kassas olema sularaha 55 491.15 krooni. Muu vara võlgnikul puudub. Kohustusi on võlgnikul seisuga 22.09.2008 kokku 677 818.33 krooni. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste vahe suurust on ilmslge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks vähene klientide arv ja liiga suured kulutused ning läheduses asuvate teiste toitlustusasutuste suur arv. 5 2-08-21983 Võlgniku esindaja K P C seletuse kohaselt tekkisid võlgniku endise juhatuse liikme A P tegevuse ja tegevusetuse tagajärjel suured võlgnevused ja täiendavad kulud, kuid samas ei oska K. P. C selgitada, millised konkreetsed kohustused jättis A P täitmata, konkreetselt millise tegevuse/tegevusetuse tõttu tekkis võlgnikule kahju seeläbi. A P on selgitanud, et tema ei ole võlgnikuga ja restoraniga, mida pidas võlgnik, alates märtsist 2008.a enam seotud, mistõttu ei saa tema aru, kuidas tema on saanud põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku tegevuse eest on vastutavad juhatuse liikmed, mitte aga tema. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks läbimõtlemata äriplaan, mis seisnes selles, et avati toitlustuskoht, arvestamata asjaolu, et läheduses asuvad mitmed teised toitlustusasutused, millest tingituna ei pruugi ettevõtte tegevus osutuda kasumlikuks. Samuti on ettevõte juhatus jätnud täitmata seadusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse ning järgitud ei ole ka tuleohutuseeskirju, mis tõid kaasa gaasiplahvatuse läbi ettevõtte vara hävimise. Samuti on juhatuse liikmed jätnud sõlmimata kindlustuslepingu, millest tulenevalt jäi võlgnik ilma võimalusest saada kindlustuselt hüvitust gaasiplahvatuse tagajärjel hävinud vara eest. Samuti on ettevõtte püsikulude tase olnud võrreldes igakuiste sissetulekutega väga kõrge ning ettevõtte juhatus ei ole võlgniku kulutusi vähendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku kõik juhatuse liikmed on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust ning kuna selle tagajärjel on muutunud ettevõte püsivalt maksejõuetuks, on tegemist raske juhtimisveaga. Võlgniku endine juhatuse liige A P on pöördunud saamata jäänud töötasu nõudes Tööinspektsiooni. Tööinspektsiooni 08.07.2008 otsusega on tema kasuks välja mõistetud saamata jäänud palk 2007.a detsembrikuu ja 2008.a jaanuari ja veebruari kuu eest kokku summas 42 025 krooni ning viivised 7 940 krooni, kokku 49 965 krooni. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt on A. P juhatuse liikme kohustustest vabastamisel olnud võlgniku kassa jääk 55 491.15 krooni, siis on võlgnikul olnud olemas ra d vahendid, mille arvelt tasuda töötasu võlgnevus A. P le. Seega olid võlgnikul olemas piisavad vahendid, et tasuda A. P töötasu võlgnevus. Võlgniku raamatupidamise dokumentide kohaselt pidi seisuga mai lõpp 2008.a olema võlgnikul sularaha kassas 176 461.41 krooni. Kuna võlgniku raamatupidamist korraldanud OÜ K esindaja avaldas ajutisele pankrotihald le, et võlgnik ei ole oma viimase 1,5 kuu, s.o aprilli ja maikuu kuludokumente esitanud ja arvestades, et eelnimetatud perioodi eest on kuludokumente 47 438.65 krooni, siis peaks võlgniku kassa jääk olema 116 022.75 krooni. võlgniku juhatuse liikmete seletuse kohaselt hävis osa dokumente võlgniku kasutuses olnud ruumides toimunud plahvatuse tõttu. Kui A. P vabastati juhatuse liikme kohustustest, siis pidi kassas olema 55 491.15 krooni. A. P väidetel andis ta kassa juhatuse liikme kohustustest vabastamisel üle 18.03.2008, kuid see ei ole tõendatud. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole tõendanud, et kassas olnud raha kasutati seonduvalt võlgniku ettevõtlusega, mistõttu kohus leiab, et võlgnikul on rahaline nõue võlgniku juhatuse liikmete vastu kassas olema pidama rahajäägi tagasinõudes/hüvitamiseks. Juhul kui K P C poolt tõstatud kahtlused vastavad tegelikkusele ning A P või keegi teine ei anna tagasi kassas olevat raha või ei esita dokumente, mille alusel on võimalik tuvastada, et A P pole teadlik ega vastutav kassas oleva raha kadumise eest, siis esineb alus esitada A P ning solidaarvõlgnikena ka praeguste võlgniku juhatuse liikmete vastu rahaline nõue kassapuudujääki hüvitamiseks. Võlgniku raamatupidamine on võlgniku juhatuse liikmete poolt nõuetekohaselt korraldamata. Võlgniku juhatuse liige K P C on ajutisele pankrotihaldurile tunnistanud, et ettevõte muutus maksejõuetuks märtsis 2008.a. Tulenevalt ÄS § 176 pidid võlgniku osanikud tarvitusele võtma seaduses ettenähtud abinõud, kuid nimetatut ei ole tehtud. Tulenevalt ÄS § 180 51 pidid ettevõtte juhatuse liikmed esitama 20 päeva jooksul alates ettevõtte maksejõuetuks 6 2-08-21983 muutumisest kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 02.06.2008, seega seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Võlgniku võlausaldajad on teatanud, et ei soovi tasuda OÜ G pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi võie ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb OÜ G pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.