KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-66277 Tsiviilasi POÜavaldus

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 130

lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab OÜ raamatupidamist. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 37 lg 4 sätestab, et dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena. OÜ P on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ P pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt otsustas võlgnik lõpetada tegevuse, kuna äriühingul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Äriühing säilitas oma tegevuses kasumimarginali 2008.a, kuid eksimused raamatupidamises viisid ettevõtte kahjumisse. 2007.a teostas maksuamet revisjoni, mille tulemusena tekkis koos jooksvate maksudega maksuvõlg 2,7 miljonit krooni. Maksuamet leidis, et ettevõtte liisingarved olid raamatupidamises valesti kajastatud. Maksuamet teatas 2008.a arvete arestimisest, maksuvõlg viis ettevõtte kahjumisse ning majandustegevus polnud likviidsusprobleemide tõttu enam võimalik, mistõttu võlgnik leiab, et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei suutnud võlgnik oma majandustegevust käivitada, kuna tootmishoone ehitamiseks ei suudetud raha leida. 2006.a sügisest ei suudetud tasuda seadmete eest liisinglepingu järgseid makseid, mistõttu liisinguandja ütles liisinglepingu ülese ja seadmed tuli liisingandjale tagastada. Kuna võlgnik oli jätnud liisingandja kreeditarve alusel oma maksudeklaratsioonid parandamata ning nimetatud rikkumise tuvastas Maksu- ja Tolliameti kontroll, kes koostas kontrolliakti, mille alusel võlgnik parandas oma käibemaksu deklaratsioone, siis ilmnes, et võlgnikul on maksuvõlgnevus ulatuses, mille tasumine ei ole võlgniku varalist seisundit arvestades võimalik. Võlgnikul on vara 12 872.08 krooni, millest käibevara on 872.08 krooni ja põhivara 12 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul kokku 2 995 579 krooni, mille moodustavad maksuvõlad. Võlgniku

1. a käive oli 341 105 krooni,
2. a käive 189 688 krooni. Võlgniku
3. a majandustegevuse tulemuseks oli ca 700 000 krooni suurune kahjum ning
4. a majandustegevuse tulemuseks oli ca 500 000 kahjum. Ebaõnnestunud äriidee käivitada DVD ja CD tootmine Eesti territooriumil tõi kaasa ka ärikulude suurenemise ja kahjumi. Võlgniku majandustegevus ei käivitunud. Võlgniku omakapitali suuruseks seisuga 31.01.2007 on – 5 2-08-66277 363 495 krooni ja see ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku majandustegevust ei ole käivitunud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgnik ei suuda oma kohustusi täita ning võlgniku omakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. AS Hansa Liising Eesti esitas
5. aastal võlgnikule arved kauba eest kokku summas 14 429 341.33 krooni, märkides arvetele ka käibemaksu kokku kogusummas 2 232 967.50 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et AS Hansa Liising Eesti esitades arved kogu kauba eest, ei toiminud käibemaksuseaduse § 37 lg 2 alusel, sest tegelikkuses pidi ju võlgnik tasuma osaliselt kauba eest. AS Hansa Liising Eesti esitas arved nii, et maksuseaduste tähenduses oleks kaup pidanud kuuluma täielikult võlgnikule ning kauba eest ei oleks pidanud enam täiendavalt tasuma. Võlgnik ei suutnud tasuda AS-le Hansa Liising Eesti ning AS Hansa Liising Eesti ütles lepingu üles ja tühistas ta ka kogu kauba, sest esitatud arved esitades kreeditarved, kuigi selleks ajaks oli võlgnik kauba ning ka teenust eest osaliselt tasunud 2 538 304 krooni. Kreeditarvete kogusumma oli kokku 11 994 133.06 krooni. Võlgnik kreeditarvete alusel parandusdeklaratsioone ei esita ajal, mil tal kreeditarved esitati. Ajal, mil võlgnikul tekkis
6. aastal AS Hansa Liising Eesti arvete alusel enammakse, sai ta maksuametilt enammakstud käibemaksu tagasi summas ca 1,58 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliametilt saadud raha kandis võlgnik edasi AS-le Hansa Liising Eesti. Pärast parandusdeklaratsioonide tegemist kujunes äriühingu maksuvõlg nii suureks, et võlgniku juhatuse liikmel oli ainus võimalus esitada pankrotiavaldus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei teadnud võlgniku juhatuse liige ja ei pidanudki teadma kohustusest parandada võlgniku käibemaksudeklaratsioone pärast AS-lt Hansa Liising kreeditarve saamist. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri eeltoodud seisukohta ei ole õige. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikmel on tulenevalt ÄS § 183 kohustus korralda äriühingu raamatupidamine, siis peab ettevõtte juhatus vastava kohustuse täitma ja seetõttu ka kreeditarvest tulenevalt korraldama käibemaksudeklaratsioonide parandamise. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige oma kohustusi ei tunne, ei vabanda temapoolset rikkumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul tekkis kohustus kreeditarve saamisel käibemaksu tagastamiseks, pidanuks võlgnik nimetatu alusel ka oma raamatupidamisdokumente parandama juba kreeditarve saamisel
7. aastal. Kuna võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnikul seisuga 31.12.2006 olnud vara väärtuses 18 610 770 krooni (tl 51), millest põhivara (liisingvara) moodustas 16 768 982 krooni, siis jätkunuks vara ka võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kuna aga võlgnik tähtaegselt maksudeklaratsioone ei parandanud, millest tulenevalt ei kajastanud võlgniku raamatupidamine objektiivselt võlgniku majanduslikku seisu, ei olnud võlgniku juhatuse liige teadlik ettevõtte maksejõuetusest ja seega ei esitanud võlgniku juhatuse liige õigeaegselt võlgniku pankrotiavaldust, millest tulenevalt võlausaldajal puudub võimalus oma nõude rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku raamatupidamise korraldamata jätmise tagajärjel ei ole võimalik võlausaldaja nõuet rahuldada, on võlgniku juhatuse liige võlgniku raamatupidamise korraldamata jätmisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku otsus tegevuse lõpetamise kohta, kuna äriühingul puuduvad pikemat aega likviidsed varad tekkinud võlgnevuste katteks. Äriühing säilitas oma tegevuses kasumimarginali 2008.a, kuid eksimused raamatupidamises viisid ettevõtte kahjumisse. 2007.a teostas maksuamet revisjoni, mille tulemusena tekkis koos jooksvate maksudega maksuvõlg 2,7 miljonit krooni. Maksuamet leidis, et ettevõtte liisingarved olid raamatupidamises valesti kajastatud. Maksuamet teatas 2008.a arvete arestimisest, maksuvõlg viis ettevõtte kahjumisse ning majandustegevus polnud likviidsusprobleemide tõttu enam võimalik, mistõttu võlgnik leiab, 6 2-08-66277 et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik lähtus AS-l Hansa Liising poolt arvetel märgitud käibemaksu deklareerimisest. Võlgnik ei teadnud
8. aastal seadmeid liisingusse võttes, et 2007 pärast liisinglepingute lõppemist esitatakse kreeditarved. Tegelikkuses pidi ju liisingfirma asju ja seadmeid ostes saama riigilt käibemaksu tagasi. Liisingfirma müüs asjad edasi võlgnikule, kuigi kauba eest pidi võlgnik alustama tasumist osaliselt. Liisingfirma müües asju n.n järelmaksuga ei teki tal koheselt kohustust tasuda asja müügilt asja koguväärtuse pealt kogu käibemaks. Miks AS Hansa Liising Eesti märkis arvetele enamus asja väärtusest oleva käibemaksu, ei oska ajutine haldur öelda. Kas AS Hansa Liising Eesti tasus aga ka riigile kogu käibemaksu, ei ole võlgniku ja maksuameti suhe, vaid on AS Hansa Liising Eesti ja maksuameti suhe. Võlgniku juhatuse liige eeldas, et kui liisingfirma esitab arveid, siis ta toimetab korrektselt, kreeditarvete tähendust võlgnik ei teadnud ning alles
9. pärast kontrollaktiga tutvumist, sai võlgnikule selgeks, mis on kreeditarvete tähendus ja et nende alusel oleks ta pidanud tegema
10. aasta maksudeklaratsioonides parandused. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri eelnimetatud seisukoht ei ole õige ja AS Hansa Liising Eesti poolne arvete ebaõige esitamine ei vabasta võlgniku juhatuse liiget kohustusest korraldada võlgniku majandustegevus nõuetekohaselt. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse poolne võlgniku raamatupidamise mittenõuetekohane korraldamine. Nõuetekohane käibemaksudeklaratsioonide esitamise tagajärjel ei oleks võlgnikul maksuvõlgnevust tekkinud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ei esine. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi ei esine, siis tuleb OÜ Ppankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 7