← Eesti

3-08-1263/15

3-08-1263 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-1263 Haldusasi Pärnu maavanema protest, milles maavanem taotleb: - tühistada Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldus nr 1571 Asja läbivaatamise kuupäev

  1. detsember 2008 Menetlusosalised Protesti esitaja Pärnu maavanema esindaja Rein Klaassen, Vastustaja Pärnu Linnavalitsuse esindaja Tiina Roht, Kolmanda isiku OÜ R esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata Pärnu maavanema protest haldusasjas nr 308-
  2. Välja mõista Pärnu Maavalitsuselt (reg. nr …, asuk Akadeemia 2 Pärnu 80088) 7 375 (seitse tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni OÜ R (reg kood …asuk …) kasuks ajas kantud kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  3. jaanuaril
  4. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 1 3-08-1263 21.02.2002 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 10 kehtestati Pärnu mnt – Papiniidu –raudtee vahelise maa-ala detailplaneering. 09.05.2003 ehitise müügilepinguga ostis OÜ R Pärnus Riia mnt 116 asuva ehitise, Raeküla Raudteejaama koos selle oluliste osade ja päraldistega (tl 12-18). 26.05.2003 esitas OÜ R Pärnu Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 2 suurusega 3532 m (toimik 6492 tl 3). 15.12.2003 Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr 1571 määrati Riia mnt 116 teenindusmaa 2 suuruseks 3532 m ja anti OÜ-le R nõusolek teenindusmaa erastamiseks (toimik 6492 tl 5). 14.01.2005 Pärnu Maavalitsus tagastas Pärnu Linnavalitsusele OÜ R maa erastamise toimiku, kuna see ei vastanud MRS-s sätestatud nõuetele (toimik 6492 lk nummerdamata).
  5. 09.2006 esitas OÜ R Pärnu Maavalitsusele taotluse korraldada Riia mnt 116 asuva maatüki erastamine (toimik 6492 lk nummerdamata). 19.02.2007 esitas OÜ R kohtule kaebuse kohustada Pärnu maavanemat tegema korraldus Pärnus Riia mnt 116 maa ostueesõigusega erastamise kohta (haldusasi nr 3-07-350 tl 3). 08.04.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kohustati Pärnu maavanemat lahendama OÜ-le R maa ostueesõigusega erastamine kahe kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest (samas tl 152). 13.06.2008 tegi Pärnu maavanem Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku viia Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldus nr 1571 kooskõlla seadusega 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest (haldusasi nr 3-08-1263 tl 26-28). 01.07.2008 esitas Pärnu maavanem kohtule protesti Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korralduse nr 1571 tühistamise nõudes (tl 5-11). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Protesti kohaselt on kaevatava korraldusega arvatud teenidusmaa hulka maa, millel asuva ehitse omandiõigus on tõendmata. Asfalteeritud maa-ala puhul on tegemist rajatisega. Kogutud materjalidega ei ole tõendatud, et asfalteeritud maa-ala oleks OÜ R omandanud tehinguga või selle ise rajanud õiguslikul alusel. Antud asjaolu ei ole tõendanud ka Pärnu Linnavalitsus. Haljasala ei saa käsitleda ehitisena. Linnas võib maad erastada ehitise juurde kuuluva krundi või teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks on ehitise alune maa koos selle sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja ekspluateerimiseks vähima ja tarviliku maaga. Teenidamiseks vajalik maa tuleb määrata kooskõlas maakorraldusnõuetega. Pärnu Linnavalitsus on esitanud maavanemale maa munitsipaalomandisse taotlemise doklumentide juurde 01.02.1993 akti nr 18/518, millega anti üle Kommunaalameti bilansis olevad välisheakorra objektid. Antud nimekirjas on ka haljasalad, sõiduteed, kõnniteed ja parklad. Seetõttu on üleantud ehitised Pärnu linna omandis ning nende alust maad ei ole võimalik maareformi käigus anda kellegi teise kui Pärnu linna omndisse. Seetõttu on arusaamatu, mille alusel sai vaidlusaluse ehitise juurde määrata 22.12.1999 ja 15.12.2003 korraldustega teenidamiseks vajaliku maa selliselt, et sinna hulka kuulus munitsipaalomandisse antud haljasala ja parkla. Asfalteeritud parkla on iseseisva funktsiooniga ning vaid selle omanikul on õigus saada ehitisealuse maa omanikuks. Maavanema hinnangul ei oleks linnavalitsus tohtinud ostueesõigusega erastatavaks maaks määrata parkimisplatsi ja haljasala alust maad. Linnavalitsus on ostueesõigusega erastatava Riia mnt 116 maaüksuse piiridi määranud vastavalt Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestatud detailplaneeringule. Kuid maa erastamine toimub MRS sätestatud korras ja alustel, mitte PES alusel. MRS alusel maa ostueesõigusega erastamisel tuleb arvestada planeeringu nõuetega, et maa erastamisel ehitise 2 3-08-1263 juurde oleks tagatud selle sihtotstarbeline kasutamine. Ka juhul, kui erastatava maa suurus ja piirid määrati detailplaneeringuga, pidid need olema vastavuses MRS nõuetega. Ostueesõigusega erastatava maa ulatuseks on igal juhul üksnes ehitise teenindamiseks vajalik maa. Pärnu Linnavalitsus ei tunnista esitatud protesti. Linnavalitsuse väidetel on vaidlusaluse maa suuruse ja piiride määramine kooskõlas maakorraldusnõuetega. Samuti on linnavalitsus piiride määramisel võtnud arvesse Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestatud detailplaneeringut, millega on Riia mnt 116 krunt kogu ulatuses ärimaa ning krundi suuruseks 2 määrati 3 532 m . Linnavalitsus on krundi suuruse ja piiride määramisel kinnipidanud MRS vastavatest sätetest. On arvestatud, et oleks tagatud kinnisasja terviklik ja otstarbekas kuju, et ehitist saaks sihtotstarbeliselt kasutada, piirid oleks lihtsad ja selged. Pärnu Linnavalitsus sai 13.06.2008 Pärnu maavanemalt kirja, milles teatas, et on algatanud järelevalve menetluse 15.12.2003 korralduse nr 1571 osas. Protestis märgib maavanem, et 01.07.2008 seisuga ei ole linnavalitsus edastanud maavanemale vastust korralduse nr 1571 seadusega kooskõlla viimisest. Kuna asjas oli vaja ärakuuluta OÜ R, teatati maavanemale, et vastus edastatakse antud küsimuses 31.07.
  6. Arutelu asjas toimus 18.07.
  7. Äriühing teatas 21.07.2008 esitatud arvamuses, et ei nõustu korralduse nr 1571 muutmisega selliselt nagu soovib maavanem ning taotles korralduse jõusse jätmist ja 28.07.2008 võttis linnavalitus vastu korralduse, millega ei arvestanud maavanema 13.06.2008 kirjas esitatud seisukohti. Riia mnt 116 asuv raudteejaama hoone ja selle kõrval asuv prakimisplats on seotud ühise majandusliku eesmärgiga ning see teenindab raudteejaama hoonet. Mõlemad ehitised asuvad ühel krundil. Linnavalitsuse hinnangul on parkla puhul tegemist peaasja teenidava päraldisega, ehitised on seotud ühise majanduliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused lainevad ka päraldisele. Kuna äriühing omandas koos ehitisega ka parkimisplatsi, ei pea linnavalitus vajalikuks parkla omandiõiguse tõendamist äriühingu poolt. Linnavalitsuse väidetel anti linnale 01.02.1993 aktiga üle parklad Akadeemia 3 ja Mai 1, mitte Riia mnt
  8. Pärnus Riia mnt 116 krunt oli määratud raudteejaama ehitamiseks, krundi suuruseks oli 2 määratud 2 362 m . Antud juhul on vajalik määrata teenidusmaa suuremana, kuna krundi suuruse ja piiride muutmine oli otstarbekas tulenevalt planeeringu ja maakorraldusenõuetest. Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega kehtestati detailpaneering, mis hõlmas ka 2 vaidlusalust krunti. Planeeringuga moodustati krunt suurusega 3 532 m . Nimetatud planeeringu koostamisel arvestati nii maaerastamise ulatusega kui ka maakorraldusnõuetega. Antud planeeringu on maavanem kinnitanud 18.02.
  9. Käesoelval ajal asub Riia mnt 116 krundil toitlustuskoht ning on loogiline, et sinna juurde peab kuuluma ka autoparkla. Samas on äriühing ehitise omandamisel eeldanud,et neil on võimalik erastada Riia mnt 116 krundile jääv parkla ning on teinud antud maa-alal ka mõningaid parendusi. 09.05.2003 sõlmitud müügilepingu p 1.4.3 kohaselt kinnitas ostja, et on teadlik sellest, et Raeküla raudteejaama jaamahoone on määratud avalikuks kasutamiseks. Seetõttu on äriühing võtnud endale lisakohustusi seoses juurdepääsudega jaamahoonele ja perr perroonidele. Äriühing on tasuta täitnud kõik avaliku huvidega seotud riigiülesanded. Raudejaama ja parkla kasutamiseks peale erastamist on võimalik sõlmida vastava haldusleping. Kolmas isik OÜ R protesti ei tunnista, kuna Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korralduse nr 1571 tühistamiseks puudub nii õiguslik kui ka faktiline alus. Maavanem jätab tähelepanuta, et äriühing ostis
  10. aastal ostu-müügilepinuga jaamahoone ja katlamaja-abihoone koos nende oluliste osade ja päraldistega. On ilmne, et raudtejaama hoone ja vahetult selle kõrval asuv parkimisplats on seotud ühise majandusliku eesmärgiga ning parkimisplats teenib raudteejaama hoonet. Samuti on olemas vajalik ruumiline seos. Äriühing omandas ehitised teadmisega, et lepingu eseme koosseisu kuuluv raudtee jaamahoone on avalikuks 3 3-08-1263 kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri hoone ning võttis seoses sellega endale ka mitmeid jaamahoone ja perr perroonide kasutamisega kaasnevaid lisakohustusi sh on võimaldanud kasutada parklat avaliku parklana ja on kindel, et riik on jätkuvalt huvitatud reisirongiliiklusest ja kodanike teenidamisest ning selleks on vajalik parkla kasutamine. Pärnu maavanem on ebaõigesti tõlgendanud 01.02.1993 riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti. Antud aktist ei tulene, et juriidilisele isikule Eesti Raudtee, 1984 eraldatud ja kasutuses oleval krundil asuvad rajatised võisid kuuluda munitsipaliseerimisele. Maakasutaja poolt rajatud ehitised ja haljastus kuuluvad maakasutajale – seega ei saanud Riia mnt 116 krundile rajatud ehitised ja haljastus kuuluda munitsipaliseerimisele. Pärnu maavanem on
  11. aastal koostatud detaiplaneeeringu heaks kiitnud ning järelevalve korras pidi maavanem siis kontrollima selle vastavust seadustele. MRS § 7 lg 5 ei tulene keeldu määrata teenindusmaa detailplaneeringuga. Teenindusmaa määratakse juhul, kui krunti ei ole kindlaks määratud või selle suuruse ja piiride muutmine on otstarbekas tulenevalt planeeringust ja maakorralduse nõuetest. Antud juhul muudeti krundi suurust ja piire planeeringuga. Käesoleval juhul on detailplaneering kehtiv haldusakt ning seda tuleb täita. Korralduse tühistamine ei muuda detailplaneeringut kehtetuks ning seega tuleb uus haldusakt anda välja samasisulisena. Pärnu maavanem ei põhjenda, kuidas on
  12. aasta haldusakti tühistamisenõudes
  13. aastal arvestatud haldusakti adressaadi õiguspärase ootuse ja usaldusega. Äriühingu hinnangul ei piisa ainuüksi seaduslikkuse nõudest haldusakti tühistamiseks. Samuti on maavanem hilinenud järelevalve menetluses nõuete esitamisel haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Maavanem ei olnud korraldusega nõus juba
  14. aastal, kuid protesti esitas alles
  15. aastal. Ei esine ühtegi põhjust, mis takistas protesti esitamist mõistliku aja jooksul. Maavanem ei selgita 13.06.2008 kirjas, kuidas mõjutab haldusakti väidetav õigusvastasus avalikke huve või riivab kellegi õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED Pärnu maavanem esitas 01.07.2008 kohtule protesti, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
  16. Protesti esitamiseks ei ole HMS tähtaega sätestatud, seega võib protesti esitada tähtajatult. HKMS § 7 lg 2 alusel võib protesti halduskohtusse haldusakti peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste, volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning kui maavanem leiab, et üksikakt ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia haldusakt 15 päeva jooksul kooskõlla kehtivate seadustega. Kui volikogu või vallavalitsus ei ole üksikakti viinud kooskõlla seadusega või on keeldunud sellest, on maavanemal õigus pöörduda protestiga halduskohtusse. 13.06.2008 tegi Pärnu maavanem Pärnu Linnavalitsusele ettepaneku viia 15.12.2003 korraldus nr 1571 kooskõlla MRS sätetega. Pärnu Linnavalitsus ei olnud maavanemale 01.07.2008 seisuga omapoolset seisukohta esitanud. 01.07.2008 esitas Pärnu maavanem kohtule protesti Pärnu Linnavalituse 15.12.2003 korralduse tühistamiseks. Arvestades eeltoodut on protest lubatav. Maareformi seadus (redaktsioon 15.03.2003-01.05.2004) § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Lähtudes MRS § 22 lg 1 saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi. 4 3-08-1263 1 Maad võib ostueesõigusega erastada MRS § 22 lg 1 alusel käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 1 2 10, § 20 1 . ja 1 . lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. R OÜ esitas 26.05.2003 Pärnu Linnavalitsusele avalduse talle Pärnus Riia mnt 116 asuvate 2 erastatud hoonete ja rajatiste aluse- ning nende teenindamiseks vajaliku 3 532 m suuruse maatüki erastamiseks MRS § 22 alusel (Riia mnt 116 maa ostueesõigusega erastamise toimik lk nummerdamata). Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2003 korraldusega nr 1571 määrati Riia mnt 116 teenidusmaa 2 suuruseks 3532 m ja nõustuti antud maatüki ostueesõigusega erastamisega OÜ-le R (tl 3031). 1 MRS § 22 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Seega eeldab teenindamiseks vajaliku maa määramine, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või krundi suurust muudetakse. Vabariigi Valitsuse
  17. juuni
  18. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (redaktsioon alates 18.10.2003) p 4 kohaselt peab kohalik omavalitsus määrama teenindamiseks vajaliku maa, arvestades maakorralduse nõuetega, suuruses, mis on vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestatakse, kui see ei kahjusta maa tagastamise õigustatud subjekti huve, seaduslikus korras koostatud ja kinnitatud ehitusprojekte, mis põhjendavad sellele ehitisele juurdeehitamise vajadust või selle ehitisega seotud teise ehitise rajamise vajadust. 1 Lähtudes eeltoodust annavad MRS § 22 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse
  19. juuni
  20. a määrusega nr 144 kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning kaalutlusõiguse. Käesoleval juhul on Riia mnt 116 asuva maatüki osas tehtud maaeraldus ja krundi piirid 2 kindlaks määratud
  21. aastal, mille kohaselt oli krundi pindala 2 362 m (haldusasi nr 3-07350 tl 109). Riia mnt 116 asuva ehitise teenindamiseks määratud vajaliku maa suuruse ja piiride kindlaks määramisel on võetud aluseks Pärnu Linnavolikogu 21.02.2002 otsusega nr 10 kehtestatud Riia mnt- Papiniidu – raudtee vahelise maa-ala detailplaneering. Võrreldes algset maa eraldust, hõlmab detailplaneeringuga määratud maatükk eelnevalt määratud maatüki ja on sellest märgatavalt suurem (tl 75). Seega on kaevatava korraldusega peetud vajalikuks muuta krundi suurust. Maavanema hinnangul on teenindusmaa hulka määratud maa, millel asuva ehitise omandiõigus on tõendamata. Maavanema selgituste kohaselt saab ostueesõigusega maad erastada vaid maa omanik, kuid käesoleval juhul ei ole erastaja tõendanud, et on asfalteeritud maa-ala (autoparkla) omanik. Samuti ei saa haljasala käsitleda ehitisena MRS tähenduses. 01.02.1993 riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 18/518 anti munitsipaalomandisse haljasalad, kõnniteed ja parklad. Seetõttu on antud vara Pärnu linna omandis ning antud rajatise alust maad ei ole võimalik erastada. Riigivara munitsipaalomandisse andmise akti nr 18/518 juurde on üleantud varade osa koostatud lisana varade nimekiri (tl 45). Akti kohaselt andis Pärnu Linnavalitsuse Kommunaalamet Pärnu Linnavolikogule üle riigi vara, millele hakkas omandiõigus kehtima aktile allakirjutamise päevast ning vara arvati munitsipaalomandi haldaja bilanssi akti allakirjutamise kuupäeva seisuga. Munitsipaalomandisse antavate varade nimekirjas on loetelus märgitud parklate üleandmine maksumusega 3 682 krooni (tl 45 A). Kommunaalameti bilansis oli välisheakorra objektide 5 3-08-1263 nimekirjas mais
  22. aastal kajastatud andmete kohaselt arvele võetud autoparklad Mai tn 1 ja Akadeemia 3 kogumaksumusega 3 682 krooni (tl 46). Maavanem ega kolmas isik ei ole eelpool toodud linnavalitsuse väiteid ja eelpool viidatud tõendeid vaidlustanud ega ümberlükanud. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud maavanema väited selle kohta, et aktiga nr 18/518 anti linnale üle Riia mnt 116 asuv parkla. OÜ R ostis 09.05.2003 müügilepinguga E AS-lt Pärnus Riia mnt 116 asuva ehitise Raeküla raudteejaam koos selle oluliste osade ja päraldistega (tl 12-18). Asjas esitatud materjalide kohaselt ei ole 09.05.2003 müügilepingu pooltele ja/või teistel isikutel peale maavanema tekkinud kahtlusi vaidlusaluse rajatise omandiõiguse üle. Ükski isik (ka riik) ei ole esitanud tõendeid nimetatud rajatise omandiõiguse kohta ja/või esitanud hagi antud rajatise omandiõiguse tunnustamiseks. Asjas ei ole vaidlustatud kolmanda isiku väiteid tema poolt parkla kasutamise ja valdamise kohta. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 13 lg-st 2 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ja riigil õigus ja kohustus hõivata õiguslikul alusel püstitatud peremehetu ehitis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohtule teadaolevalt ei ole riik ega kohalik omavalitsus algatanud vaidlusaluse rajatise kui peremehetu ehitise hõivamise protseduuri. Taolises olukorras ei ole kohtul põhjust arvata, et vaidlusalune rajatis ei olnud ostumüügilepingu objektiks. Maavanema selgituste kohaselt on ehitised ümbritsetud haljasala(de)ga, mille kuulumine ehitiste teenindamiseks vajaliku maa koosseisu ei ole põhjendatud, kuna haljasala ei saa käsitleda ehitisena MRS tähenduses ning on küsitav mil viisil saab haljasala teenindada maatükil asuvaid ehitisi (tl 7). Kohtuistungil maavanema esindaja seletuse kohaselt võiks teenindusmaa piiri kulgemine erineda
  23. aasta piirist selliselt, et oleks tagatud katlamaja sihtotstarbeline kasutamine, piir peaks kulgema piki parkla asfaldipiiri pidi ning sellest tuleb välja arvata parklaalune maa (tl 82). Võrreldes Riia mnt 116 maaeraldust aastast 1984, detailplaneeringu järgset piiri (tl 75) ning maaüksuse aerofotot (haldusasja nr 3-07-350 tl 147) selgub, et antud maatükil paiknev haljastus asub
  24. aastal määratud maaeraldusel, olulises osas ehitiste ja selle juurde viivate juurdepääsuteede vahelistel aladel. Ehituskrunt Riia mnt 116 määrati Balti Raudtee Eesti Raudteekonna kasutusse (haldusasi nr 3-07-350 tl 109). Kuna tegemist on Balti Raudtee Eesti Raudteekonna kasutusse olnud maaeraldusel asuva haljastusega ning asjas ei ole esitatud tõendeid haljasala üleandmise kohta, ei saanud antud ala olla kommunaalameti bilansis ning järelikult ei olnud seda võimalik riigivara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 18/518 Pärnu Linnavolikogule üle anda. Juhul, kui moodustada parkla osas iseseisev kinnistu ning teenindamiseks vajaliku maa määramisel võtta aluseks
  25. aasta maaeralduse piirid arvestades parkla asfaldi piiri, jääks haljastus ka sellisel juhul teenindusmaa hulka. Haljastus paikneb erinevate, omavahel teeninduslikult seotud (raudteejaam ja katlamaja vahelisele haljastusele on rajatud erinevad sissesõidu- ja juurdepääsu teed) ehitiste vahel. Samas ei selgu protestist ja esitatud materjalidest, mil moel oleks võimalik taolisel juhul kooskõlas maakorraldusnõuetega (vältides kinnisasja kiildumist ja ribasust) välistada haljasala teenindusmaa hulgast. Lähtudes eeltoodust ei selgu protestis esitatud väidetest ega tõenditest, milliseid "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra" p 4 märgitud asjaolud on Pärnu linnavalitsus jätnud arvestamata haljastatud ala arvamisel teenindusmaa hulka. MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. 6 3-08-1263 Vastavalt Maakorraldusseaduse § 5 lg 1 (redaktsioon alates 01.01.2003) on maakorralduse nõuded seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Maavanem ei ole vaidlustanud linnavalitsuse väited selle kohta, et detailplaneeringuga moodustatud maatükki on võimalik otstarbekalt kasutada, maatükile on tagatud terviklik ja otstarbekas kuju, lihtsad ja selged piirid. Piiride kulgemisel on arvestatud looduslike piiridega ning on välditud kinnisasja kiildumist ja ribasust. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest (kaebaja esitas taotluse maa ostueesõigusega erastamiseks; erastava maa piirid on kindlaks määratud planeeringu alusel; asjas ei ole esitatud tõendeid autoparkla munitsipaalomandisse andmise kohta; kolmanda isiku poolt parkla kasutamine ja valdamine), ei saa kohtu hinnangul käesolevas ajas tugineda Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 16.07.2007 haldusasjas nr 3-06-52, kuna viidatud haldusasjas oli vaidlus seotud maatüki piiride kulgemise ettepanekuga, kus ehitise omanik polnud esitanud avaldust ei teenindusmaa määramiseks ega ka maa ostmiseks. Samuti oli antud asjas vallavolikogu vastu võtnud otsuse, millega vaidlusalust asfalteeritud platsi ja sellega piirneva haljasala taotleti munitsipaalomandisse. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest on vaidlusaluse maatüki suuruse ja piiride määramisel kinnipeetud MRS sätestatud nõuetest maa ostueesõigusega erastamisel. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on protest põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kolmas isik OÜ R esitas taotluse hüvitada tema poolt kantud kohtukulud esitatud kohtukulude nimekirja alusel vastavalt kuludokumentidele summas 7 375 krooni. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käsitletud paragrahvi lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Hinnates asja keerukust ja olulisust kolmandale isikule olid asjas kantud kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Seega kuulub rahuldamisele kolmanda isiku taotlus kohtukulude hüvitamiseks. Annika Vendik Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.