Tsiviilasi nr 2-07-20417 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-20417 Tsiviila

) § 128 lõigetest 2 ja 3 ning § 132 lõikest 1 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 65 sätestatuga. Kostjapoolne viitamine

1. mai
2. a Esma Auto AS hindamisaktile ei ole asjakohane, kuna turuhind 56 000 krooni on märgitud ajahetkeliselt ja hindamisaktides märgitud turuhinnad kehtivad 3-6 kuud. Kaotsiläinud sõiduauto hüvitise väärtus ei ole sõiduautol vahetult enne kaotsiminekut olev väärtus, vaid väärtus, mis on vajalik pärast sõiduauto kaotsiminekut uue samaväärse sõiduki soetamiseks. Uue samaväärse sõiduauto soetamishind on kohalik keskmine turuhind. Seega tuleb hagejale hüvitada võimalikult sarnase sõiduauto väärtus. Sõiduauto väärtuse kindlakstegemisel on kohane kasutada asjatundjate internetis avaldatud arvamust, milline on hageja poolt kohtule esitatud paberkandjal.

§ 132lõikest 4 tulenevalt hõlmab kahjuhüvitis ka asendusauto rentimise kulusid.

Sõiduauto rentimise kulukus on tõendatud hagile lisatud dokumentidega. Intressi puhul summas 96 000 krooni on tegemist kahju tekitamisega seoses kantud kuluga

§ 128lõike 3 tähenduses.

Laenu võtmine uue sõiduauto soetamiseks oli objektiivselt vajalik ning intress mõistlik. KOHTUISTUNG (tl 43-58, 74-76, 78-91) Hageja esindaja, vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, selgituste kohaselt tuleneb hageja kahju hüvitamise nõue TsMS §-st

1. Hageja sõiduauto arestiti vastaspoole taotlusel.
2. veebruaril
3. a paigutati auto AS Gefi parklasse. Aktsiaseltsi ei saa aga lugeda sõiduki vastutavaks hoidjaks, kuna maakohtu määrus tühistati ringkonnakohtu poolt
4. aasta aprillis. Hageja on püüdnud 2 aastat asja lahendada ja autot leida. Autot käidi otsimas Reolas, kuid seal oli mingi lammutusplats. Hageja pöördus kohtutäituri poole, aga selgus, et täitur ei pea talle autot tagastama. Hageja on teinud enda poolt kõik, kuid ei tea siiani, kus tema auto asub. Hageja leiab, et ta ei pea rohkem oma autot otsima ja loeb auto alates
5. veebruarist
6. a kaotsiläinud varaks. Hagejale on seoses sõiduauto arestimisega tekitatud varalist kahju. Kahju koosneb kaotsiläinud sõiduauto väärtusest. Hagejale kuuluva Mazda 323 väljalaske aasta on
7. Alates
8. aastast kehtib selle auto suhtes võõrandamiskeeld. Hageja lähtub sellest, et ta jäi ilma uuest autost. Hageja nõuab sõiduauto hüvitamist väärtuses, mis vastab enam-vähem sõiduauto väärtusele, mis hagejal oli
9. aastal. Kuna sõiduautot reaalselt ei eksisteeri, tuleb võtta aluseks turuhind, mis kehtib samaväärse sõiduauto kohta. 5 aastat vana Mazda hind on 200 000 krooni piires. Sõiduauto väärtus on võetud internetis avaldatud autode turuhindadest. Vastaspoole esitatud hindamisakt on tehtud teatud tingimustel – neil on vaja näidata, et hageja auto ei maksa midagi. Hageja ei nõustu 3 sellega, et
10. aastal maksis tema auto vaid 56 000 krooni. Sõiduauto väärtuseks on 127 500 krooni. Hageja on kandnud kulutusi seoses sellega, et oli sunnitud autot rentima.
11. veebruaril
12. a rentis hageja asendusauto. Hageja käis Venemaale seoses tööga ja ei saanud olla ilma autota. Renditasu Liivi Auto AS-le moodustab 36 000 krooni. Asendusautot renditi kuni
13. juunini
14. a. Hageja ostis endale
15. aasta detsembris uue auto. Selleks võttis hageja laenu, mis on tagastatud. Laenu osas on esitatud kohtule kaks kviitungit. Hageja auto on nüüdseks toodud autokeskusesse, kuid ei saa öelda, et auto on olemas, sest see, mis on viidud keskusesse, ei ole auto. Lähtuda tuleb omaniku huvist. Hageja pole autost enam huvitatud. Hageja kaotas Mazda 323 vastu huvi pärast seda, kui oli proovinud autot kohtu kaudu kätte saada. Auto on praeguseks 9 aastat vana. Turg on autosid täis, seda ei saaks müüa. Auto kordategemine võtab palju raha. Hageja palub kostjalt välja mõista 259 500 krooni, mis koosneb kaotsiläinud sõiduki väärtusest 127 500 krooni, renditasust 36 000 krooni ja laenu intressist 96 000 krooni. Hageja, A.P. ’u, seletuse kohaselt maksis auto uuest peast 200 000 krooni. Hageja ei saanud võõrandamiskeelu tõttu autot müüa ega sellega üle piiri minna. Kostja lepingulise esindaja, Kalle Voogla, selgituste kohaselt oli hagi tagamise osas tehtud muudatus tingitud asjaolust, et hageja ei täitnud täitemenetluses temale pandud vara valdamise kohustust, mida kinnitab asjaolu, et sõiduk võeti ära V.N. ’i, mitte hageja käest. Hageja vara on säilinud ja väited auto kadumisest ei ole tõesed. Auto asub
16. aasta veebruarist AS Gefi parklas. Kui kahju on üldse tekkinud, on selles süüdi hageja ise oma passiivse tegevusega. Alates
17. aprillist
18. a, kui tühistati maakohtu
19. veebruari
20. a määrus, oli hagejal reaalne võimalus saada vara tagasi enda valdusesse. Auto oli siis tehniliselt korras ja ülevaatus tehtud. Oma hilisema käitumisega on hageja viinud kohtu eksitusse, väites, et on teinud kõik endast sõltuva auto tagasisaamiseks.
21. oktoobri
22. a kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja on huvi sõiduki vastu kaotanud. Hageja ise on käitunud hoolimatult oma vara suhtes, kuna ei ole peale Tartu Maakohtu
23. oktoobri
24. a määruse jõustumist esitanud tema suhtes menetletud täiteasjas mingeid avaldusi või taotlusi sõiduki tagastamiseks. Seega on hageja ise soovinud, et sõiduk asuks täituri poolt valitud parklas. Sõiduki kasutamisest loobumisega on hageja välistanud igasugused kahjunõuded. Arvestada tuleb kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel

§ 139

kohaselt, kuna hageja ei ole teinud omapoolselt mõistlikult vajalikku, et kahju ära hoida või vähendada. Hageja on näidanud üles ükskõiksust temale kuuluva vara suhtes ning käitunud hea usu põhimõtete vastaselt, kui ta avalikult teatas, et on kaotanud huvi sõiduauto suhtes. Seega tuleb igasugune võimalik kahju, milline võis tekkida peale nimetatud hageja avaldust, jätta hageja enda kanda, kuna hageja lõi oma tegevusetusega ise eeldused temale kahju tekkimiseks. Kostja peab usaldusväärseks tõendiks teises kohtumenetluses hageja enda poolt esitatud hindamisakti auto väärtuse kohta. See ei olnud uus auto – läbisõit oli 230 000 kilomeetrit. Auto väärtus antuna

1. aastal oli 56 000 krooni. Põhjendamatu on rendi nõue summas 36 000 krooni. Kostja tegevusest tingitud kahju puudutab kahte kuud – veebruarist kuni aprillini
2. a. Alates
3. aprillist
4. a oli hagejal reaalne võimalus saada auto enda valdusesse tagasi. Renditud Toyota Avensis ja hagejale kuuluv Mazda 323 ei ole võrreldavad sõidukid, kuna kuuluvad erinevatesse klassidesse oma baashinna ning sõiduki mugavuse ja mahutatavuse poolest. Mõistlik renditasu suurus on 15 000 krooni. Väited suurte laenude võtmisest ja kallite autode ostmisest ei ole käesolevas asjas asjakohased ja põhjendatud. Laen ei saa olla võetud seoses arestimisega, sest selleks ajaks olid kõik seaduslikud takistused ammu kõrvaldatud. Chrysler on oluliselt luksuslikum kui Mazda. Hageja ei ole tõendanud, et laenu võtmine oleks tingitud kostja käitumisest, samuti seda, et laenu võtmine oleks sellises ulatuses ja intressiga põhjendatud. Hageja esitatud maksekorraldusi laenu tagasimaksmise kohta ei saa käsitleda kui antud asjas võetud laenu tagastamise maksekorraldusi. KOHTU PÕHJENDUSED 4 Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb lähtuda küsimustest – milliste eelduste täitmise korral saab üks isik teiselt kahju hüvitamist nõuda ehk küsimus kahju hüvitamise nõude alusest ja teiseks, milline on kahjuhüvitusnõude sisu, s.t milline kahju millises ulatuses pooltevahelises suhtes hüvitamisele kuulub. Tulenevalt TsMS § 391 lg 1 punktist 1 hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selles, et hagi tagamist taotlenud pool on kostja ja et on jõustunud kohtulahend, millega jäeti tagatud hagi rahuldamata. Seega hageja on temal kahju olemasolu korral õigustatud esitama hagi tagamise abinõu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Antud normi näol on tegemist kahju hüvitamise erikoosseisuga, mille korral ei ole vaja tuvastada kostja süüd, s.t tegemist on süüst sõltumatu vastutusega. Küll tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis ja selle olemasolu korral õigusvastasus. Objektiivse teokoosseisu tasandil tuleb hagejal tõendada, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kahju olemasolu korral tuleb hagejal tõendada selle suurust ja põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Käesoleval juhul tuleb kostja teona arvesse hagi tagamise abinõu asendamise taotluse esitamine. Kostja ei olnud enam rahul Tartu Maakohtu
5. juuli
6. a hagi tagamise määruse alusel arestitud sõiduauto Mazda 323 hageja vastutavale hoiule jätmisega. Tartu Maakohus rahuldas
7. veebruari
8. a määrusega kostja taotluse ning määras anda sõiduauto vastutavale hoiule kolmandale isikule. Vastavalt
9. veebruari
10. a aktile andis kohtutäitur sõiduauto vastutavale hoiule AS Gefi parklasse (tl 14). Hageja on tuginenud hagis varalise kahju tekkimisele, mis

§ 128

lõike 2 kohaselt võib seisneda otseses varalises kahjus, aga ka saamata jäänud tulus. Hageja põhjenduste kohaselt koosneb temale tekitatud kahju otsesest varalisest kahjust, milleks on kaotsiläinud sõiduauto Mazda 323 väärtus

1. mai
2. a (hagi koostamise) seisuga summas 260 000 krooni (tl 5). Kohtuistungil on hageja leidnud, et kaotsiläinud sõiduauto väärtus on 127 500 krooni (tl 90).

§ 128

lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus märgib, et tegemist ei ole kaotsiläinud varaga. Asjaolu, et hagejale ei ole teada AS Gefi parkla asukoht ning hageja ei ole tema vastutavalt hoiult äravõetud sõiduautot tagasi saanud, ei anna alust järeldada, et tegemist on kaotsiläinud varaga. Asja materjalidest nähtuvalt andis kohtutäitur

1. veebruaril
2. a sõiduauto vastutavale hoiule AS Gefi parklasse (tl 14). Auto on
3. veebruaril
4. a esitatud tehnilise seisukorra hinnanguks ja remondivajaduse määramiseks Inchcape Motors Estonia OÜ Tartu esindusse (tl 80). Seega on alusetu hageja väide temal otsese varalise kahju tekkimises kaotsiläinud sõiduauto väärtuse näol. Hageja nõue kaotsiläinud sõiduauto väärtuse hüvitamiseks on põhjendamatu, kuivõrd hageja esiletoodud asjaolud ei võimalda lugeda tal kahju tekkinuks, ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 36 000 krooni

§ 132

lõike 4 alusel, mille esimese lause kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Hageja on esitanud kohtule Liivi Auto AS rendilepingu nr 1400205 sõiduauto Toyota Avensis rentimiseks (tl 54) ja Liivi Auto AS arve nr 1869-04, millelt nähtub rentimise periood alates

1. veebruarist
2. a kuni
3. juunini
4. a ning rendi maksumus summas 36 000 krooni (tl 57). Hageja on kohtule esitatud maksekorraldustega (tl 82-85) tõendanud kogu rendisumma tasumise Liivi Auto AS-le. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Mazda 323 oli hageja töövahend, mida ta kasutas oma tööülesannete täitmisel.
5. veebruaril
6. a auto vastutavale hoiule andmise tõttu AS-le Gefi oli hageja sunnitud
7. veebruaril
8. a rentima sõiduauto igapäevase töö jätkamiseks. Samas leiab kohus, et põhjendatud oli asendusautot rentida 5 kuni
9. aprillini
10. a. Tartu Ringkonnakohus tühistas
11. aprilli
12. a määrusega Tartu Maakohtu
13. veebruari
14. a määruse, leides, et maakohtul puudus alus vaidlustatud määruse tegemiseks, kuivõrd TsMS § 156 lõikes 1 ei ole loetletud sellist hagi tagamise abinõu nagu vallasasja võlgnikult äravõtmine ja selle vastutavale hoiule andmine kolmandale isikule ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 53 lõike 2 alusel on vara hoidja määramine kohtutäituri, mitte kohtu ülesanne (tl 10-11). Seega pärast maakohtu määruse tühistamist tuli otsustada maakohtu
15. juuli
16. a määrusega arestitud sõiduauto hoiustamise küsimus uuesti. Hagejal oli võimalus pöörduda kohtutäituri poole taotlusega vara hoiuleandmiseks temale (endise olukorra taastamiseks). Kohtutäituri
17. juuli
18. a kostjale esitatud teate kohaselt ei ole hageja täiteasjas nr 186/2005/265 kohtutäiturile peale Tartu Maakohtu
19. oktoobri
20. a määruse jõustumist mingeid avaldusi või taotlusi esitanud (tl 25).

§ 139

lõike 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Põhjendatud rendikulu suurus ajavahemikul

1. veebruar
2. a kuni
3. aprill
4. a on 18 000 krooni (2 x 30 päeva x 300 krooni (koos käibemaksuga)), millises osas kohus hageja nõude rahuldab. Kostjal tuli hagi tagamise asendamise taotlust esitades arvestada, et hagejal võib igapäevaseks tööks kasutatava sõiduauto äravõtmisel tekkida kulutusi asendusauto rentimise näol. Kuivõrd kostja tegu oli hagejal tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks, vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest. Hageja põhjendustel oli ta sunnitud seoses hagi tagamise abinõu asendamisega võtma laenu 200 000 krooni uue sõiduauto muretsemiseks ja maksma laenult intresse 8 % kuus. Kohus leiab, et laenu võtmine oli hageja enda otsus, mida ei saa seostada kostja käitumisega. Peale maakohtu
5. veebruari
6. a määruse tühistamist oli hagejal võimalus asuda oma vara kasutama. Selleks tuli hagejal pöörduda kohtutäituri poole taotlusega arestitud sõiduauto hoiuleandmiseks temale. Kostjalt nõuab hageja võetud laenult intresside tasumiseks kulunud summa 96 000 krooni väljamõistmist, kuid ühtegi tõendit selle väite tõendamiseks ta esitanud ei ole. Kohus jätab hageja nõude võetud laenult intresside tasumiseks kulunud 96 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A.P. ’u hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue on põhjendatud vajaduses rentida sõiduauto seoses hagi tagamise abinõu asendamisega alates
7. veebruarist
8. a kuni
9. aprillini
10. a summas 18 000 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 2 kui hagi rahuldatakse osaliselt ja selles ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
11. veebruaril
12. a toimunud kohtuistungil pakkus kostja hagejale välja varalise kahju kompensatsiooni kogusummas 18 000 krooni (tl 79), millega hageja ei nõustunud. TsMS § 163 lõikest 2 tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik 6