A.M. poolt haldurile antud seletusest selgus, et võlgnik ise muid reaalseid võimalusi võlga tasuda ei näe, kui palgatööga teenitav raha. 5. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Tuginedes PankS § -le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ülatoodud põhjustel ajutine pankrotihaldur tutvunud võlgniku poolt esitatud materjalidega leiab, et A.M. käitumises esineb vähemalt KarS § 384 tunnused. Kindlasti vajab antud teema pankrotimenetluses veel täpsemat selgitamist, kuid esialgselt on võimalik taoline seisukoht avaldada. Kõige ülaltoodu alusel leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik A.M. ei ole juba pikemat aega oma võlgnevust suutnud olulisel määral vähendada. Võla sissenõudmine ei ole õnnestunud ka kohtutäituril. Kõigil neil põhjustel leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga ja kohus peaks välja kuulutama A.M. pankroti. III Kohtuistung 20.03.2008.a Kohtuistungil jäi võlausaldaja esitatud avalduse juurde. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik tunnistas võlga ja oma alalist maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. IV Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Olev Kuklase.
lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankroti välja, kui esineb pankrotiseaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.
lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu, tuginedes võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada 4 pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul.
§-s 15 lg 2 on nimetatud asjaolud, mille esinemisel kohus ei algata pankrotimenetlust. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja, võlgniku ning ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlausaldaja, võlgnik ise kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub ka, et võlgnik on teinud tehinguid, millised võivad olla tagasivõitmise objektiks, kuid need vajavad veel selgitamist ja täpsustamist. Samuti on vajalik täpsustada pankrotimenetlus käigus, kas 165 kroonimaamaks on vara suuruseks või on võlgnevus. Kohus leiab, et kuna pankrotiotsuse tegemise hetkeks ei ole siiski olnud õiguslikult täielikult võimalik välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga vastavalt
, siis pole kohtul võimalik anda ka oma lõplikku hinnangut neile asjaoludele ning kohus kohustab haldurit edaspidiselt pankrotimenetluse käigus jätkuvalt analüüsima nimetatud asjaolusid.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Võlausaldaja on taotlenud võlgnikult välja mõista pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni (tl 4) ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiitkontole tasutud 15 000 kroonist (tl 40). Kohus, arvestades võlausaldaja taotlust, mõistab A.M. pankrotivarast T. OÜ kasuks välja 13 496.70 krooni so. tasutud riigilõiv 1600 krooni ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 11 896, 70 krooni, 3103.30 krooni kuulub võlausaldajale tagastamisele tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksust.
lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks kulutuste suuruseks 2 054.70 krooni advokaadibüroole ja 9842 krooni ajutise halduri töötasu, kokku 11 896.70 krooni. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Olev Kuklase on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks.
enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- ja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevat õiged. Kohus selgitas võlgniku A.M.
sätteid – teabe andmise kohutus ja hoiatas teda
alusel kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohutuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.