§-le 643, mis sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja teatas, et temale ei ole teada, kas kostja on hiljem alumiiniumist katteprofiilid üle vaadanud või mitte, kuid seniajani ei ole kostja alumiiniumist katteprofiilide osas hagejale mingeid täpsemaid pretensioone esitanud. Akti p-s 2 toodud märkuse kohta teatas hageja oma vastuses, et kõikides pakkumistes esitatud positsioonid on koostatud vastavalt tellija esitatud tehnilistele andmetele ja soovidele ning hageja valmistas ja paigaldas täpselt sellised tooted, mille valmistamises ja paigaldamises lepinguga kokku lepiti. Hiljem, kui tooted olid töövõtja poolt valmistatud ja tellija objektile paigaldatud, avaldas tellija soovi vahetada erinevalt lepinguga kokkulepitust ühte valmistatud kaarakent tulekindla vastu ja muuta tõllakuuri kaarust. Mingit täiendavat projektikohast lahendust või tellimust nende detailide osas ei ole kostja aga seniajani esitanud. Hageja avaldas kostjale valmisolekut valmistada uusi tooteid, kui neid temalt korrektselt tellitakse, neid on võimalik tellija soovidele vastavalt tehniliselt teostada ja nende eest täiendavalt tasutakse. Hageja viitas oma vastuses
§-le 644, mille
lg 4 kohaselt, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja teatas, et tellija esindaja E.P`i poolt omakäeliselt aktile kirjutatud esimeses ja teises punktis toodud märkusi ei ole mõistlikult võttes võimalik tõlgendada selliselt, et tellija oleks esitanud töövõtjale pretensiooni töövõtja poolt teostatud tööde kohta või muud moodi lepingut rikkunud, et tellija oleks andnud töövõtjale tähtaja tema töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks või et tellija oleks keeldunud töövõtja poolt teostatud töid vastu võtmast. Pigem võis tellija märkustest aru saada seda, et ta soovib veel midagi täiendavalt üle vaadata ja esitada töövõtjale uusi tellimusi. Müüdud akende ja teostatud paigalduse eest mittetasumise põhjendamine viidetega töödes esinenud väidetavatele puudustele tõi tellija esmakordselt välja alles ca 2 kuud pärast akti allkirjastamist saadetud vastuses hageja maksenõudele, millest tulenevalt oli hagejal põhjendatult ja õigustatult alus lugeda tema poolt teostatud tööd kostjale nõuetekohaselt ja puudusteta üleantuks. Kuivõrd akti p-st 3 nähtuvalt kostjal „muudes lisa osades pretensioone ei olnud", siis jäi hageja jaoks täiesti arusaamatuks, miks kostja oma võlgnevust hageja ees keeldub tasumast. Eeltoodut arvestades võlgneb tellija töövõtjale viimase poolt müüdud materjalide ja teostatud paigalduse eest põhivõlgnevusena 971 369 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja lepingujärgset viivist summas 402 063,30 krooni ja seadusjärgset viivis summas 12 255,94 krooni. KOSTJA VASTUS HAGILE
lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja ei saanud oma lepingulist kohustust täita kostjast tuleneva asjaolu tõttu, sest kostjapoolse viivituse tõttu venis ka täpsete ehitusavade väljaehitamine 2007.a jaanuarini. Hageja esitas kohtule 7.aprillil 2008 hagi täpsustuse viiviste nõudes summas 414 319,24 krooni(tl.90-92). Arvestades, et kostja oli vastavalt lepingutingimustele varasemalt tasunud hagejale ettemaksu summas 421 000 krooni, siis esitas hageja pärast üleandmisvastuvõtmisakti kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastamist kostjale arve summas 971 369 krooni(1 292 769 krooni ,millest maha arvatud 421 000 krooni) maksetähtajaga 25.05.2007. Kostja ei ole seniajani tasunud ega vähendanud hageja poolt 27.04.2007 esitatud arvest nr. 0704544 tulenevat võlajääki, mistõttu võlgneb kostja hagejale antud ajal põhivõlana endiselt 971 369 krooni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Lepinguline viivis moodustab 402 063, 30 krooni. Ülejäänud põhivõlgnevuselt summas 128 469 krooni kuulub kostja poolt tasumisele seadusjärgne viivitusintress
Hageja nõudis kostjalt 1 385 688, 24 krooni ,millest lepingust tulenev põhinõue 971 369 krooni, põhinõudelt viivis summas 402 063 ,30 krooni ja põhinõude pealt arvestatav seadusjärgne viivis 0,03 % päevas alates 26.05.07-07.04.08 summas 12 255, 94 krooni. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde. Hageja esindaja leidis, et aktiga 703K(tl.16) on tõendamist leidnud, et kõik tööd väärtusega 1 392 769,00 krooni on kostjale üleantud. Seetõttu on põhjendatud ka hagi rahuldamine. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 971 369,00 krooni ja viivised summas 414 319,24 krooni, kokku 1 385 688,24 krooni. Hageja leidis, et vastuhagi on põhjendamata. Kostja tõi välja, et puudub vaidlus lepingu sõlmimise ja kehtivuse ning lepingu mahu üle, vaid vaidlus puudutab lepingujärgsete tööde üleandmist. Kostja leiab, et hageja ei ole andnud lepingujärgseid töid siiamaani üle. Kostja on seisukohal, et aktiga 703K ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks kostjale andnud üle kõik tööd mahus 1 392 769,00 krooni. Kostja toob välja, et akti 703K kohaselt on üle antud ainult akti märgitud tööd „lisa 1“, „lisa 2“, „lisa 3“ ja „lisa 4“, millede puhul on viidatud konkreetsetele töödele. Töid mis on märgitud aktis sõnadega „lepingu mahus“ ei ole üle antud. Seetõttu ei kuulu kostja arvates ka hagi rahuldamisele. Kostja leiab, et rahuldamisele kuulub vastuhagi ja hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks 346 799,00 krooni. KOHTU SEISUKOHT Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja X Tartu AS-i poolt esitatud hagiavalduse suhtes ja seejärel lahendab F. OÜ poolt esitatud vastuhagi. Nii hageja kui ka kostja leidsid kohtuistungil, et vaidlus puudub lepingu sõlmimise ja lepingu mahu üle. Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel on sõlmitud leping, mille sisuks oli L. asuvale objektile alumiiniumprofiilidest avatäidete valmistamine ja paigaldamine vastavalt hinnapakkumistele. Kokku tellis kostja hageja käest tooteid ja teenust 1 392 769,00 krooni eest. Kostja on tasunud ettemaksuna ära 421 400,00 krooni. Tasumata on 971 369,00 krooni. Poolte vahel esineb vaidlus küsimuse üle, kas nimetatud tööd on korrektselt üle antud ja kas sellest tulenevalt peab kostja tasuma hagejale lepingujärgselt tasumata 971 369,00 krooni ja sellega kaasnevad viivised. Kohtule on esitatud „Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmisakt nr 703K“ (tl 16). Nimetatud aktis on märgitud järgnev: „Käesoleva aktiga kinnitavad allakirjutanud, et kõik pooltevahelisest kokkuleppest tulenevad alljärgnevad tööd on pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks loetud allakirjutamise momendist antud lepingu mahus koos lisadega.“ Sellele järgneb loetelu: Lepingu mahus 1 071 440,68 krooni Lisa 1 vastavalt HP 06725RK-1 72 490.- krooni Lisa 2 vastavalt HP 06725RK-1-2 12 632.- krooni Lisa 3 vastavalt HP 060725RK-1-3 8550.- krooni Lisa 4 KFL-4 15 200.- krooni. Kostja leiab, et loetelus toodud „lepingu mahus“ ei saa lugeda üleantuks käesoleva akti järgi. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Kohus juhib kostja tähelepanu akti 703K sissejuhtavale tekstile, mille on sõnaselgelt märgitud, et üleantuks ja vastuvõetuks loetakse töid „lepingu mahus“ koos lisadega. On meelevaldne kostja poolt eeldada, et akti 703K alusel läks kostjale üle ainult lisadena märgitud tööd. Akti 703K on käsikirjaliselt lisatud järgmine tekst: „Ülevaatamist vajavad alumiiniumist katteprofiilid"; „Tõllakuuri kaaruks ja tulekindel kaaraken vajaks projektikohast lahendust"; „Muudes lisa osades esialgu pretensioone ei ole". Kohus on seisukohal, et nimetatud märkuseid ei saa lugeda kostjapoolseks avalduseks töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks.
sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kuna kostja tegutses oma majandus või kutsetegevuses tähendab see, et kostjal lasus kohustus vaadata ise üle või lasta eksperdil üle vaadata hageja poolt lepingu alusel teostatud tööd. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks lasknud hageja poolt teostatud tööd üle vaadata eksperdil, mistõttu tuleb eeldada, et nimetatud käsikirjaline tekst on kostjapoolse ülevaatamine tulemusel leitu.
lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tuleb hinnata, kas aktis 703K käsikirjaliselt toodud puuduseid on kirjeldatud piisavalt täpselt
Aktis on käsikirjas kirjutatud „ülevaatamist vajavad alumiiniumist katteprofiilid". Sellest ei selgu, mis on katteprofiilidel viga ja mis on hageja poolt teostatud valesti. Samuti ei selgu nimetatud märkusest, mida oleks tarvis muuta ja milline on vahe lepingus kirjeldatud olukorra ning hageja poolt teostatud olukorra vahel. Tegemist ei ole piisavalt täpse kirjeldamisega
Aktis on toodud, et „tõllakuuri kaaruks ja tulekindel kaaraken vajaks projektikohast lahendust". Samas ei ole ära toodud, milline oleks projektikohane lahendus, mida oleks vaja teostada, et hagejapoolset tööd saaks lugeda lepinguga sätestatud korras teostatuks. Ka ei ole ära toodud, milles seisneb vahe hageja poolt teostatud töödes ja lepingus märgitud tulemuses. Ilma nimetatud asjaolude väljatoomiseta ei saa töövõtja võtta seisukohta nimetatud märkuste asjakohasuse kohta. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei ole teavitanud hagejat lepingu mittevastavusest
lg 2 mõttes.
lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna kostja ei kirjeldanud pooltevahelise lepingu lepingutingimustele mittevastavast piisavalt täpselt, ei saa kostja enam nimetatud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus leiab, et kuna „Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmisaktiga nr 703K“ on üleantud kõik tööd, nii lepingu mahus kui ka lisad, ning kuna kostja ei teavitanud piisavalt täpselt hagejat lepingutingimustele mittevastavusest, siis on hageja poolt kostja tellimusel teostatud tööd üle antud täies mahus. Üleandmine hõlmab endas „Teostatud tööde üleandmisevastuvõtmisaktis nr 703K“ sätestatud töid „lepingu mahus“, „lisa 1“, „lisa 2“, „lisa 3“ ja „lisa 4“, kokku summas 1 392 769,00 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja poolt kostjale pooltevahelise lepingu alusel teostatud tööd on võlaõigusseaduse kohaselt üle antud ja kuna kostja on hagejale tasunud lepingu alusel 1 392 769,00 kroonist 421 400,00 krooni, tuleb X Tartu AS-i hagi F. OÜ vastu rahuldada. Hageja on lisaks põhivõlale 971 369,00 krooni esitanud viivise tasumise nõude summas 414 319,24 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja viivise nõue lepingu ja
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 971 369,00 krooni ja viivis 414 319,24 krooni, kokku summas 1 385 688,24 krooni. Järgnevalt analüüsib kohus F. OÜ vastuhagi X Tartu AS-i vastu viivise nõudes. Kostja (vastuhagis hageja) leiab, et vastavalt lepingule pidi hageja (vastuhagis kostja) kohustus täidetama
lg 1 tähenduses , sest hageja ei saanud oma lepingulist kohustust täita anda tööd üle 6-11 novembril 2006 kostjast tulenevate asjaolu tõttu. Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata F. OÜ vastuhagi X Tartu AS-i vastu viivise nõudes. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud(sh. ka riigilõiv ) F. OÜ kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.