3-08-465/7

3-08-465 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2008 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-465 Haldusasi O. L´i kaebus, milles kaebaja taotleb arvestada kaebaja töötamine: - ajavahemikus 20.05.1958 kuni 01.03.1960 - ajavahemikus 10.03.1960 kuni 24.07.1961 pooleteistkordselt pensioniõigusliku staaźi hulka. Kohustada Tallinna Pensioniametit ümberarvestama kaebaja pensioniõiguslik staaźi alates 01.01.2002 ning maksma pensioni saamata osa kaebajale järgmise kuu pensioniga. Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuli 2008 Menetlusosalised Kaebaja O. L Tallinna Pensioniamet RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 31 lg 1 ja lg 4: Jätta rahuldamata O. L´i kaebus haldusasjas Edasikaebamise kord nr 3-08-
3. Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. juulil
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD 20.02.2008 teatas Tallinna Pensioniamet vastuseks O. L´i avalduse, et töötamise eest KaugPõhjas riiklik ehitusrahade seadus sooduskorras pensoniõigusliku staaźiarvestust ette ei näinud (tl 11). 06.03.2008 pöördus kaebaja kohtu poole eesmärgiga kohustada pensionimetit arvestama kaebaja töötamine Kaug-Põhjas sooduskorras pensioniõigusliku staaźi hulka (tl 5). 12.05.2008 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 22-23). 1 3-08-465 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja O. L´i väidetel on ta töötanud Kaug-Põhjas kaebuses märgitud ajavahemikul ning antud aega tuleb arvestada koefitsendiga tema pensioniõigusliku staaźi hulka. Kaebaja hinnangul on antud õiguse puhul tegemist tema omandiga PS § 32 mõttes. Taotletud ulatuses pensioniõigusliku staaźi arvestamata jätmisega on kaebajale tekitatud varaline kahju saamata jäänud pensioni näol, mis tuleb sisse nõuda vastustajalt. Vastustaja Tallinna Pensioniamet esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajale määratud invaliidsuspension alates 18.07.1995 ja vanaduspension alates 10.06.1998 riiklike elatusrahade seaduse alusel, mis jõustus 01.04.1993 ja kehtis kuni 01.04.
6. Viidatud seaduse § 28 Kaug-Põhjas töötamist sooduskorras pensioniõigusliku staaźi hulka ei arvestanud. Kaebaja poolt taotletud ajavahemik on arvestatud tema pensioniõigusliku staaźi hulka ühekordselt. Taotletud ajavahemiku sooduskorras pensioniõigusliku staaźi hulka arvamist ei näe ette ka kehtiv riiklik pensionikindlustuse seadus. Enne riiklike elatusrahade seaduse jõustumist määratud pensionid arvutati seaduse § 66 alusel ümber toimikus olevate dokumentide alusel ning varem kindlaksmääratud pensioniõigusliku staaźi ümber ei vaadatud. Kuna kaebajale arvestati pension riiklike elatusrahade seaduse alusel, ei olnud alust tema suhtes käsitletud seaduse § 66 kohaldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Õigus saada riiklikku pensioni tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest ning vastavates õigusaktides kindlaks määratud tingimustel ja korras. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (jõustumiskuupäev 01.01.2002) § 2 kohaselt on riiklik pension solidaarsuspõhimõttele tuginev igakuine rahaline sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse või toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Seega on pensioni puhul tegemist sotsiaalkindlustushüvitisega, mitte isiku omandiga ning sellele ei laine PS § 32 tulenev omandiõiguse kaitse. O. L´ile määrati invaliiduspension alates 18.07.1995 ja vanaduspension alates 11.06.
7. Seega on mõlemad pensionid määratud riiklike elatusrahade seadus alusel (jõustumiskuupäev 01.04.1993, kehtetuks muutumise kuupäev 01.04.2000). Riiklike elatusrahade seadus §-s 27 oli sätestatud tegevused, mis arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Käsitletud seaduse § 28 kohaselt arvati sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka: rehabiliteeritud isiku õigusvastaselt vahi all, kinnipidamiskohas või asumisel oleku aeg; sõjavangis, II maailmasõja ajal koonduslaagris, getos, samuti aastatel 1941-1942 töö- ja ehituspataljonis või töö- ja ehituskolonnis viibimise aeg; pidalitõbilas või katkutõrjeasutuses töötamise aeg; 2 3-08-465 tervishoiuasutuses töötamise aeg Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava vastavate tööde ja ametikohtade loetelu alusel. Tulenevalt eeltoodust puudus kaebajale pensionite määramise ajal õiguslik alus arvata töötamine Kaug-Põhjas sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka. Riiklike elatusrahade seadus §-s 66 sätete kohaselt ei vaadatud ümber enne antud seaduse jõustumist kehtinud eeskirjade järgi kindlaksmääratud pensioniõiguslikku staaži. Kuna kaebajale määrati pension peale riiklike elatusrahade seadus kehtimist, puudus õiguslik alus pensioniõiguslikku staaži kindlaksmääramiseks enne seaduse jõustumist kehtinud eeskirjade järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka Eesti Vabariigi pensioniseaduse (jõustumiskuupäev 01.05.1991 kehtetuks muutumise kuupäev 01.04.2000) § 28, riikliku pensionikindlustuse seaduse (jõustumiskuupäev 01.04.2000 kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2002) § 18 lg 3 kohaselt ei arvatud Kaug-Põhjas töötamist sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja hinnangul tuleb kaebuses märgitud ajavahemikul töötatud aja suhtes kohaldada soodustingimustel pensioniõigusliku staaźi arvestamist riikliku pensionikindluste seaduse alusel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (jõustumiskuupäev 01.04.2000 kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2002) § 18 lg 4; riikliku pensionikindlustuse seaduse (jõustumiskuupäev 01.01.2002 redaktsioon alates 01.01.2008) § 28 lg 4 alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka käesolevas seaduses vastavas paragrahvis sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni
8. aasta
9. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud (pensioniõiguslikku või pensionikindlustusstaaži) pensionistaaži. Viidatud sätetest ei tulene isikule õigust arvata sooduskorras pensioniõigusliku staaži hulka tegevus endise NSV Liidu territooriumil ja/või Kaug-Põhjas. Käsitletud sätete kohaselt arvatakse antud tegevus pensioniõigusliku staaži hulka üldistel alustel. Antud juhul ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebuses märgitud ajavahemikul Kaug-Põhjas töötatud aeg on arvatud ühekordselt kaebaja pensioniõigusliku staaźi hulka. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Annika Vendik Kohtunik 3