lg 2 p 2 järgi ei algata kohus pankrotimenetlust kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidluse nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse kohaselt on Julianuse Inkasso Agentuur AS ja OÜ A vahel sõlmitud 11.09.2007.a võla tunnistamise kokkulepe nr 505850 ning selle täitmise tagamiseks Võlausaldaja ja Võlgniku vahel käendusleping. Samuti on OÜ T ja AS Julianuse Inkasso Agentuur sõlminud 11.09.2007.a. võla tunnistamise kokkuleppe, mille kohaselt OÜ A kinnitab oma võlga AS Julianuse Inkasso Agentuur ees seisuga 11.09.2007.a. summas 2 170 679,24 krooni. Kuna võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, leiab võlausaldaja, et see viitab võlgniku maksejõuetusele. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik vaidleb pankrotimenetluse algatamisele vastu ja on seisukohal, et ta on võimeline pankrotiavalduse esitamise aluseks olevat kohustust täitma ning tegemist on nõudega, mis tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus ei saa anda pankrotimenetluse algatamise küsimuse raames hinnangut sellele, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ning kas võlgnik on selle nõude täitnud. Nimetatu on lahendatav ja hinnatav tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse raames. Ka Riigikohus on 20.12.2004.a. otsuses nr 3-2-1-150-04 leidnud, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei tohi toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendab kohus hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Samuti on Riigikohus oma 06. märtsi 2002.a. lahendis nr 3-2-1-17-02 leidnud, et nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, mistõttu ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Seega on võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Samuti pole piisavalt põhistatud väide võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta. Kuigi Riigikohtu 22.03.2005.a. lahendis nr 3-2-1-20-05 on leitud, et olukorras, kus võlausaldaja nõue ei ole selge, puudub vajadus edasiseks võlgniku maksejõulisuse kontrollimiseks, juhib kohus siiski võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei 3 näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust ning seda, et ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku püsiv suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on oma väidetavate õiguste kaitseks valinud ebakohase viisi. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik PanksS § 15 lg 2 p 2 järgi pankrotimenetlust algatada. Pankrotiavalduse asemel tulnuks väidetava võla väljamõistmiseks esitada hagiavaldus.
lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.
lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 29 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.