TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1592 Otsuse kuupäev 23.09.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vjatšeslav Požarski’i kaebus Tallinna Vangla toimingu (pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine juunis 2008.a) õigusvastasuse tuvastamiseks. 03.09.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Požarski; Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Svetlana Meister. Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Požarski’i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Vangla sai 30.05.2008 kinnipeetav V. Požarski taotluse abikaasa ja tütrega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks Tallinna Vanglas ajavahemikul 04.06-18.06.2008. Tallinna Vangla jättis oma 09.06.2008 kirjaliku vastusega kinnipeetava taotluse rahuldamata. Nimetatud Tallinna Vangla otsuse peale esitas V. Požarski Justiitsministeeriumile vaide, mis jäeti 23.07.2008 vaideotsusega nr 11-7/3771 rahuldamata. 11.08.2008.a. saabus Tartu Halduskohtusse V. Pozarski’i kaebus Tallinna Vangla toimingu – pikaajalise kokkusaamise mittevõimaldamine juunis 2008.a – õigusvastasuse tuvastamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja kirjutas 28.05.2008.a Tallinna Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks Tallinna Vanglas oma abikaasa ja lapsega ajavahemikus 04.06.-18.06.2008.a, mil ta viibib ajutiselt Tallinna Vanglas seoses kohtuistungitega. Taotlus registreeriti 30.05.2008.a. Kaebuse kohaselt rikkus Tallinna Vangla direktor taotluse rahuldamata jätmisega Vangistusseaduse § 23 lõiget 1 ja 2 ning § 25 lõiget 1, mille kohaselt on kinnipeetavatel õigus pikaajalisteks kokkusaamisteks abikaasa ja lapsega. Samuti võimaldab Euroopa Nõukogude Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 § 24 punktid 4-5 kinnipeetavatele pikaajalisi kokkusaamisi korra poole aasta jooksul. Kaebaja märgib, et viibis viimati pikaajalisel kokkusaamisel abikaasa ja tütrega 03.01.2007.a Murru Vanglas. 01.06.2007.a lahutati kaebuse esitaja ning tema abikaasa abielu ja 07.08.2008.a etapeeriti kaebuse esitaja Murru Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja naisel võimalik Tartu Vanglasse sõita, kuna tal on väga tihe töögraafik ning samuti ei ole see võimalik seoses majandusliku olukorraga. Kaebaja märgib, et abikaasal ei ole võimalik maksta transpordi ja Tartu Vangla pikaajalise kokkusaamise ruumide eest nende hinna tõttu. Kaebaja näeb pikaajalises kokkusaamises võimalust abieluliste suhete päästmiseks ning perekonna taasühendamiseks, kuna kaebaja abikaasal oleks kergem tulla kaebajaga kokkusaamisele Tallinnasse, kuna naine elab Tallinnas. Tartu Vangla on andnud korduvalt loa pikaajalisteks kokkusaamisteks, kuid Tartusse kaebaja abikaasal ei ole olnud võimalik tulla. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Vangla direktor on pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumisega rikkunud kaebaja Põhiseaduse §-st 26 tulenevaid õigusi, Vangistusseaduse § 23 lõiget 1 ja 2, Inimõiguste konventsiooni artiklit 8 ning Euroopa Nõukogude Ministrite Komitee soovitus Rec
(2006)2 § 24 punkti 5 ja
- 03.09.2008.a toimunud kohtuistungil lisas kaebuse esitaja, et tal on õigusvastasuse tuvastamise osas preventiivne huvi, kuna Tallinna Vangla andis põhjendamatu keeldumise, sekkus kaebaja perekondlikesse suhetesse, rikkus neid ning kaebuse esitaja ei soovi, et see edaspidi jätkuks. Kaebuse esitaja lisas, et kuna Tallinna Vangla hakkab edaspidigi tema asju arutama, siis viiakse kaebuse esitajat veel Tallinna Vanglasse ning seetõttu tuleks sellised pikaajalised kokkusaamised kõne alla ka edaspidi. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingu – pikaajalise kokkusaamise keelamine. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Vangla leiab, et Vjatšeslav Požarski’i kaebus on põhjendamatu ja tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjustel. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 23 on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Kuna V. Požarski paiknemine Tallinna Vanglas on lühiajaline, siis on Tallinna Vangla seisukohal, et tema karistuse täideviimisega seotud tegevusi, sealhulgas planeeritud vanglaväline suhtlemine, korraldab eelkõige Tartu Vangla, kuhu V. Požarski on karistuse kandmiseks paigutatud. VangS § 25 lg 1 alusel võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatud, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks kuni kolm päeva kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajaliste kokkusaamiste kord ja sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Vastavalt 2 VSkE § 42 esitab pikaajalise kokkusaamise taotluse kinnipeetav vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. Tulenevalt VSkE § 451 lg 2 otsustab vangla direktor või tema määratud isik loa andmise taotluse esitamisest alates kahe nädala jooksul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehakse keeldumine kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul. Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja andis vangla keelduvast otsusest V. Požarskile teada 09.06.2008 kirjaliku vastusega, mida kinnipeetavale tutvustati samal päeval. Seega on Tallinna Vangla keelduvast otsusest kinnipeetavale teada andnud seaduses sätestatud tähtaegasid järgides. Tallinna Vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) täpsustab vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla kodukorra p 6.2.1 alusel esitab kinnipeetav pikaajalise kokkusaamise taotluse järgmiseks kuuks hiljemalt eelneva kuu esimeseks päevaks. Seega oleks V. Požarski pidanud taotluse abikaasaga pikaajaliseks kokkusaamiseks juunikuus esitama hiljemalt 01.05.2008, kuid tema esitas selle 28.05.
- Kinnipeetavate kokkusaamiste korda täpsustab Tallinna Vangla direktori 28.06.2007 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Kinnipeetavate ja vahistatute lühiajaliste kokkusaamiste ning kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste korraldamise juhend“, mille p 3.5 kohaselt kontrollib kontaktisik eelneva kuu 15-ndaks kuupäevaks esitatud pikaajalise kokkusaamise taotlusele eelneva kokkusaamise aega ning võimaliku distsiplinaarkaristuse (pikaajalise kokkusaamise keeld) olemasolu. Samuti kontrollib kontaktisik taotluses toodud andmete õigsust ning sugulussidemete olemasolu. Sama juhendi p 2.2 alusel on kinnipeetaval või vahistatul võimalik lühiajaliseks kokkusaamiseks esitada taotlus kirjalikult taotluse vormil järgmiseks kuuks käesoleva kuu 15-st kuupäevast kuni 25-nda kuupäevani. Tallinna Vangla leiab, et asjakohane ei ole V. Požarski väide selle kohta, et tema abikaasal ei ole võimalik maksta pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise eest Tartu Vanglas kehtestatud hinnakirja alusel. Samas leiab kinnipeetav, et abikaasal oleks pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise eest võimalik maksta Tallinna Vanglas. Kuni vangla sisekorraeeskirjas tehtud muudatusteni, mis jõustusid 08.06.2008 ja rakendatakse alates 01.06.2008, maksis Tallinna Vanglas vastavalt kehtestatud hinnakirjale väike pikaajalise kokkusaamise ruum 173-233 krooni ööpäevas ja suur ruum 198-258 krooni ööpäevas. Tartu Vanglas maksis väike pikaajalise kokkusaamise ruum 263 krooni ööpäevas ja suur ruum 405 krooni ööpäevas. Seega oli kokkusaajatel võimalik ka Tartu Vanglas valida odavam ruum, mis oleks perekonnale jõukohane. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 411 lg 2 kohaselt on alates 01.06.2008 pikaajalise kokkusaamise ruumide kasutamise kulu määraks Tallinna Vanglas 17.60 krooni ja Tartu Vanglas 14.10 krooni m2 kohta ööpäevas. Samuti asub Tallinna Vangla seisukohale, et V. Požarski viitamine Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovitusele Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta on asjakohatu, kuna Tallinna Vangla ei ole kaebaja õigusi vanglas täiendavalt piiranud ega ka takistanud sideme säilimist perekonnaga. Samuti on asjakohatu V. Požarski viide põhiseaduse § 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, mis tähendab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku 3 korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku paigutamine vanglasse karistusena kuriteo toimepanemise eest riivab tema ja tema perekonnaliikmete perekonnaelu puutumatust, kuid on õigustatud PS § 26 teise lause alusel. Vanglavälise suhtlemise täielik keelamine võib osutuda ebaproportsionaalseks eesmärgiga soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste või teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Tallinna Vangla leiab, et ei ole keelanud V. Požarski vanglavälist suhtlemist, vaid on keeldunud tema pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamisest, mis tulenes sellest, et taotlus oli esitatud mittetähtaegselt. V. Požarskil on võimalik oma perekonnaga pikaajaliselt kohtuda Tartu Vanglas, kuhu ta on paigutatud karistuse kandmiseks. Tallinna Vanglas viibis ta lühiajaliselt, seega ei saa pidada Tallinna Vangla keeldumist taotluse rahuldamisest V. Požarski eraellu sekkumiseks. V. Požarski esitas Tallinna Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks juunis oma abikaasaga alles 28.05.2008, mis saabus Tallinna Vanglasse 30.05.
- Kinnipeetav oleks pidanud tulenevalt õigusaktidest esitama taotluse hiljemalt 01.05.
- Seega ei olnud võimalik ka rahuldada V. Požarski taotlust pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Samas on V. Požarski esitanud kohtule Lääne Maavalitsuse poolt välja antud abielulahutuse tunnistuse, millest nähtub, et tema abielu on lahutatud 01.06.
- 03.09.2008.a toimunud kohtuistungil lisas vastustaja, et kuna kaebuse esitaja ja tema abikaasa abielu oli lahutatud aasta tagasi, siis tekkis vanglal kahtlus, kas naine üldse sooviski temaga kokku saada, kui ta mitmeid kordi Tartu Vanglasse minna ei saanud. Lisaks esitas kaebuse esitaja taotluse liiga hilja, kuna graafikud ruumide broneerimise kohta tehakse
- kuupäevaks ning Tallinna Vangla peab võimaldama perekonnaga kokkusaamise esmajärjekorras enda vangla kinnipeetavatele ja alles siis teistele. Kontrollimisel selgus, et juuni kuus oli 2 tühja ruumi ja need kuupäevad olid 09.06.2008 ja 16.06.2008, kuid nendel kuupäevadel oli kaebajal istungid ja ta ei oleks saanud neid päevi niikuinii kokkusaamiseks kasutada. Tallinna Vangla leiab, et kuna juhindus keelduva otsuse tegemisel õigusaktidest, siis oli vangla tegevus õiguspärane. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 palub Tallinna Vangla jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Antud asjas on vaidluse all küsimus, kas Tallinna Vangla, jättes rahuldamata kaebaja 28.05.2008.a taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks ajavahemikul 04.06-18.06.2008.a, on toiminud õiguspäraselt või mitte. VSkE § 42 kohaselt esitab pikaajalise kokkusaamise taotluse kinnipeetav vähemalt üks kuu enne taotletavat kokkusaamist. Tulenevalt VSkE § 451 lg 2 otsustab vangla direktor või tema määratud isik loa andmise taotluse esitamisest alates kahe nädala jooksul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehakse keeldumine kinnipeetavale ja kokkusaajale teatavaks otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul. 4 Tallinna Vangla direktori 14.04.2008 käskkirjaga nr 19 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) täpsustab vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas. Tallinna Vangla kodukorra p 6.2.1 alusel esitab kinnipeetav pikaajalise kokkusaamise taotluse järgmiseks kuuks hiljemalt eelneva kuu esimeseks päevaks. Seega oleks V. Požarski pidanud taotluse abikaasaga pikaajaliseks kokkusaamiseks juunikuus esitama hiljemalt 01.05.2008, kuid tema esitas selle 28.05.2008.a. Kinnipeetavate kokkusaamise korda täpsustab Tallinna Vangla direktori 28.06.2007 käskkirjaga nr 42 kinnitatud „Kinnipeetavate ja vahistatute lühiajaliste kokkusaamiste ning kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste korraldamise juhend“ (edaspidi juhend), mille p 3.5 kohaselt kontrollib kontaktisik eelneva kuu 15-ndaks kuupäevaks esitatud pikaajalise kokkusaamise taotlusele eelneva kokkusaamise aega ning võimaliku distsiplinaarkaristuse (pikaajalise kokkusaamise keeld) olemasolu. Samuti kontrollib kontaktisik taotluses toodud andmete õigsust ning sugulussidemete olemasolu. Sama juhendi p 3.10 kohaselt edastab kontaktisik taotluse pikaajalise kokkusaamise kohta peaspetsialistile, kes koostab pikaajaliste kokkusaamiste graafiku, arvestades võimalusel kinnipeetava soovitud ajavahemikuga. Sama juhendi p 3.11 kohaselt peaspetsialist kooskõlastab pikaajaliste kokkusaamiste graafiku vangistusosakonna juhataja ja julgeolekuosakonna juhatajaga ja esitab vangla direktorile või tema volitatud vanglaametnikule kinnitamiseks. Kohus tegi kindlaks, et ülalmainitud pikaajalise kokkusaamise kord ei võimaldanud vastustajale nii lühikese perioodi jooksul (28.05.2008.a oli koostatud taotlus, 30.05.
- oli see saadud, registreeritud nr 1-13/15201 ja kokkusaamise kuupäevadeks sooviti ajavahemikku 04.06.-18.06.2008) juhendit ja Tallinna Vangla kodukorda järgides lahendada taotlust positiivselt. Kohus leiab, et vastustaja ei olnud kaebaja taotlust saades kohustatud tegutsema erakorraliselt. On arusaadav kaebaja soov saada pikaajalist kokkusaamist tema sugulastega mugavas kohas (Tallinnas), kuid kaebajal ei ole õigust nõuda vastustajalt tegutseda ettenähtud korda rikkudes. Kaebaja oma taotluses (t.l. 10-13) on taotlenud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist perioodil 04.06.-18.06.2008 (t.l. 13), kuid palus välistada kuupäevad 09.06.08 ja 16.06.08 (t.l. 12), sest tal oli nendele päevadele määratud Tallinna Kohtu kohtuistungid. Samuti teatas kaebaja, et 18.06.2008.a etapeeritakse ta tagasi Tartu Vanglasse. Kohus kontrollis (t.l. 47), kas Tallinna Vanglas olid taotletud ajal vabad ruumid pikaajaliseks kokkusaamiseks ja kohus on tuvastanud, et oli vaba ruum kahel korral – 09.06.2008 ja 16.06.2008, kuid just nendel päevadel oli kaebajal kohtuistungid. Seega on tuvastatud, et vastustaja, jättes rahuldamata kaebaja 28.05.2008.a taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks ajavahemikul 04.06.-18.06.2008.a, on toiminud õiguspäraselt ja seega ei kuulu kaebus rahuldamisele. 5 Samuti märgib kohus, et kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väited selle kohta, et kaebaja abikaasal ei ole võimalik maksta pikaajajalise kokkusaamise ruumide kasutamise eest Tartu Vanglas kehtestatud hinnakirja alusel, sest see oli kallim kui Tallinnas ja lisada oli vaja veel sõidukulu Tartusse sõitmiseks. Samuti ei anna alust kaebuse rahuldamiseks kaebaja viitamine Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku sätetele. Kohus leiab, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja õigusi vanglas täiendavalt piiranud ega ka takistanud sideme säilimist perekonnaga. Samuti on asjakohatu V. Požarski’i viide põhiseaduse §-le 26, mis sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele, mis tähendab, et riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Isiku paigutamine vanglasse karistusena kuriteo toimepanemise eest riivab tema ja tema perekonnaliikmete perekonnaelu puutumatust, kuid on õigustatud PS § 26 teise lause alusel. Vanglavälise suhtlemise täielik keelamine võib osutuda ebaproportsionaalseks eesmärgiga soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste või teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. On tuvastatud, et Tallinna Vangla ei ole keelanud V. Požarski’i vanglavälist suhtlemist, vaid on keeldunud tema pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamisest, mis tulenes sellest, et taotlus oli esitatud mittetähtaegselt. Kaebajal oli võimalik oma perekonnaga pikaajaliselt kohtuda Tartu Vanglas, kuhu ta on paigutatud karistuse kandmiseks. Tallinna Vanglas viibis ta lühiajaliselt, seega ei saa pidada Tallinna Vangla keeldumist taotluse rahuldamisest V.Požarski’i eraellu sekkumiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6