) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub tagastada 225.00 krooni käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ning 125.00 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust.
lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Antud juhul ei läinud aga maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, vaid tegemist on iseseisva hagimenetlusega. Maksekäsu kiirmenetlus (tsiviilasi nr 2-07-30026) lõppes määrusega 20.03.2008, millega jäeti avaldus rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 26.03.2008. Hagiavaldus esitati kohtusse 30.04.2008. Seega ei ole maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu näol antud asjas tegemist isegi mitte kohtuvälise kuluga
p 7 mõttes, rääkimata riigilõivust ning see ei kuulu
Eeltoodu alusel kuulub hageja esindajale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust, see on 225.00 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.