HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-11629 Otsuse kuupäev 10.november 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi JK(isikukood xxx, xxx) hagi ML(isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 23.oktoober 2008 Istungil osalenud isikud hageja JK ja kostja ML Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista ML tütre A L (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ajavahemikus 01.04.2008 kuni 31.10.2008 1 722.50 EEK (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) ning alates 01.novembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2 722,50 EEK (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) JK kasuks. Välja mõista MLtütre K L (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana ajavahemikus 01.04.2008 kuni 31.10.2008 1 722.50 EEK (üks tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) ning alates 01.novembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 2 722,50 EEK (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) JK kasuks. Menetluskulud jätta täielikult kostja ML kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Poolte kooselust on xxx sündinud tütar A L ja xxx tütar K L . Kostja maksab igakuiselt lastele elatusraha 2 000 krooni. Arvestades elatustaset on 2 000 krooni kahe lapse ülalpidamiseks vähe. Kuna hageja on sunnitud üürima korterit, on eluasemekulud kõrged. Hageja palub kostjalt välja mõista ühe lapse ülalpidamiseks 2 250 krooni, millele lisandub tulumaks, so kahele lapsele 4 500 krooni, millele lisandub tulumaks. Elatusraha palub hageja välja mõista alates 1.aprillist
- Kostja arvamus. Kostja ei tunnista hagi, leiab, et ta on täitnud laste ülalpidamise kohustused ning täidab seda ka edaspidi. Kostja on maksnud hagejale igakuiselt 2 000 krooni ning peale selle on ostnud lastele riideid ning andnud raha nende mitmesuguste kulude katteks. Kostja sissetulek ei võimalda tal maksta elatist hageja poolt nõutavas summas. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Riigikohus on asunud oma otsuses nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatusraha 2 000 krooni kuus kahe lapse ülalpidamiseks tuleb pidada ebapiisavaks. Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust teatud osas täitnud, kuid hageja arvates on kostja poolt antav ülalpidamine ebapiisav. Samuti soovib hageja ise korraldada lapse ülalpidamiseks ettenähtud vahendite kasutamist. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja keskmine brutopalk on 7 891 krooni ning kostja netopalk 11 608 krooni. Arvestades vanemate varalist seisu ning laste vajadusi leiab kohus, et hageja poolt nõutav elatusraha summas 2 250 krooni lapse kohta on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele. Nõutav summa on ligilähedane PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimum elatusrahale. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka asjaoluga, et hageja on kohustatud saadud elatusrahalt maksma tulumaksu, millest tulenevalt on põhjendatud kostjalt sissenõutavale elatusrahale tulumaksu (21 %) lisamine. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et kostja on kuni käesoleva aasta oktoobrikuuni maksnud kahe lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 2 000 krooni. Laste muude kulude katmise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda lapse elukindlustuse osamakseid elatusraha hulka. Elatis on mõeldud lapse jooksvate igapäevaste vajaduste katmiseks, milleks aga elukindlustuslepingu osamakseid kasutada ei ole võimalik. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (tsiviilasi nr 3-2-1-57-07) loetakse elatushagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. 2 Hageja on esitanud elatisenõude maksekäsu kiirmenetluses 28.märtsil
- Seega hageja nõue elatusraha väljamõistmiseks alates 01.aprillist 2008, on põhjendatud. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt välja mõistmisele ühe lapse ülalpidamiseks 2 722,50 krooni (2 250 + 21 % 472,50), millest kuulub mahaarvamisele ajavahemikus 01.04-01.11.2008 igakuiselt 1 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Koidula Laurisaar kohtunik 3