← Eesti

2-08-14737/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-14737 Tsiviilasi K R (R) hagi V V (V) vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K R (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja V V (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat M Tiiman (Advokaadi-büroo Glimstedt Straus & Partnerid, xxx) Istungi toimumise aeg 04.11.2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja K R Kostja V V Kostja esindaja vandeadvokaat M Tiiman RESOLUTSIOON Rahuldada K R hagi V V vastu elatise suuruse muutmiseks osaliselt. Muuta Harju Maakohtu 02.02.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-06-35734 V V välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista V V K R kasuks alates 18.04.2008.a. igakuine elatusraha 3267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni poeg U V (V) (sünd. xxx.

  1. a)ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Muuta Harju Maakohtu 02.02.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-06-35733 V V välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista V V K R kasuks alates 18.04.2008.a. igakuine elatusraha 3267 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend seitse) krooni poeg M V (V) (sünd. xxx.
  2. a)ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud K R esitas kohtule 18.04.2008.a. hagi V V vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista poeg U V ülalpidamiseks igakuiselt 4840 krooni alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ning poeg M V ülalpidamiseks igakuiselt 4325 krooni alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on maksekäsukiirmenetluses kostjalt välja mõistetud elatised poegade ülalpidamiseks alla miinimummäära. Samuti on elukallidus tõusnud ning kulutused poegadele suurenenud. Poeg U V ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 6100 krooni (eluasemekulud 500 krooni, kulutused toidule 3000 krooni, kulutused transpordile 200 krooni, sidekulud 150 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 550 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni) ning poeg M V ülalpidamiseks kulub keskmiselt kuus 5550 krooni (eluasemekulud 500 krooni, kulutused toidule 2500 krooni, kulutused transpordile 200 krooni, sidekulud 150 krooni, kulutused tervishoiule 600 krooni, kulutused hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused koolikohustuse täitmiseks 500 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni). Hageja töötab FIE-na ning tema sissetulekud on ebaregulaarsed. Hagejale kuulub korteriomand xxx, Tallinn, mis on tema ja laste elukohaks ning kinnisvara kaasomandina 1/3 mõttelises osas asukohaga xxx, Kuressaare. Hageja andmetel kuulub kostjale kaasomandina xxx, garaaž Lasnamäel, suvekodu Harjumaal, äriühing OÜ H E ja sõiduauto xxx. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma kummagi poja ülalpidamiseks igakuiselt kokku 4500 krooni + tulumaks ning on nõus toetama 50% ulatuses erakorralisi põhjendatud väljaminekuid. Kostja on nõus, et omab OÜ-s H l E 50% osalust, kuid nimetatud äriühing ei tooda mingit kasumit, vaid on pidevates makseraskustes. Kuna kostja puudub garanteeritud sissetulek, siis on tekkinud ka raskusi elatise maksmisega. Pooled elasid kuni märtsini 2008.a. ühes elukohas ning sellel ajal maksis ka kostja kommunaalmakseid. Samuti viibivad lapsed pidevalt kostja juures ning siis peab lapsi üleval kostja. Kostja maksis osaliselt ka laste koolitoidu eest ja muude ühekordsete ostude eest. Kostja on esitanud omapoolse ettepanekuna maksta elatusraha mõlemale lapsele kokku 4500 krooni kuus ja kui tekivad erakorralised põhjendatud väljaminekud (ravi vm.), on kostja nõus toetama 50 % ulatuses. Maakohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-5704, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja esitas kohtule 18.04.2008.a. hagi kostja vastu laste ülalpidamiseks elatusraha suurendamise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista poeg U V ülalpidamiseks igakuiselt 4840 krooni tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni ning poeg M V ülalpidamiseks igakuiselt 4325 krooni tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja on esitanud poegade U V ja M V vajaduste loetelu ühe kuu kohta, millede kohaselt poeg U vajadused kuus keskmiselt on 6100 krooni ja poeg M puhul igakuiselt 5550 krooni, seega poegade peale kokku 11 650 krooni. Hageja tegutseb FIE-na ja ta on esitanud kohtule tõendina residendist füüsilise isiku 2007.a. ettevõtlusest saadud tulu (tl 8-16) ja residendist füüsilise isiku 2007.a. tuludeklaratsiooni (tl 1721), millest nähtuvalt tema ettevõtluse tulem on 987 krooni, muid sissetuleku allikaid hageja ei ole esitanud ning kostja ei ole ka väitnud, et hageja omab olulist vara või tema sissetulekud võimaldavad laste olulisi vajadusi nende kasvamisel ja arenemisel katta. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma kummagi poja ülalpidamiseks kokku igakuiselt 4500 krooni + tulumaks ning on nõus toetama 50% ulatuses erakorralisi põhjendatud väljaminekuid. Lisaks viibivad lapsed tihti tema juures ja ta tasub osaliselt laste koolitoidu eest ning tasub mobiiltelefoni makseid. Kostja esitas temale kuuluva äriühingu igakuine laekumise konto väljavõtte perioodil detsember 2007 kuni mai 2008, mille kohaselt on orienteeruv laekumine veidi üle kolme tuhande krooni. Kui see on kostja ainuke sissetulek, siis ei ole kohtule arusaadav, millistest sissetulekutest nõustus kostja tasuma laste ülalpidamiseks igakuiselt 4500 krooni pluss tulumaks ja ravikulutused 50 % ulatuses ning samuti palkama enda esindamiseks kohtus vandeadvokaati. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud 17 aastase ja 15 aastase kasvava ja õppiva nooruki kulutused nende kasvamiseks ja arenemiseks ei ole üle paisutatud ega ebamõistlikud. 2/3 kulutustest moodustavad kulud toidule, riietele ja jalanõudele. Lisaks kulutused koolikohustuste täitmisele, eluasemele, tervishoiule, hügieenile, transpordile, sidekulud, kulutused huvialaringidele ja spordile. Tulenevalt hageja väikesest sissetulekust on ta kaldunud kõrvale poolte võrdsuse printsiibist poolte võrdse laste ülalpidamise kulutuste kandmisest. Kostja on nõustunud kandma alla poole hageja esitatud laste vajalikest kulutustest põhjendusel, et lapsed viibivad tihti tema juures, mistõttu on tal kulutused laste ülalpidamisel ja ta võtab pidevalt osa ka laste muude arvete tasumisest. Kohus on seisukohal, et 15. ja 17.a. kasvavate ja õppivate laste ülalpidamiseks on vanemad kohustatud pingutama sellises ulatuses, et nad suudaksid katta laste kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud ja mõistlikud kulutused. Kohus märgib, et vanem, kelle juures lapsed elavad, kannab suuremat hoolt laste ülalpidamisel, kui lahus elav vanem. PKS § 136 lg 2 huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 18.04.2008.a., millest tulenevalt võib kohus elatise suurust muuta alates 18.04.2008.a. 3 Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb muuta Harju Maakohtu 02.02.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-06-35734 V V välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista V V K R kasuks alates 18.04.2008.a. igakuine elatusraha 3267 (2700 krooni + 21 % tulumaksu osa 567 krooni) poeg U V (sünd. xxx.
  3. a)ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.) ja muuta Harju Maakohtu 02.02.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-06-35733 V V välja mõistetud elatusraha suurust ning välja mõista V V K R kasuks alates 18.04.2008.a. igakuine elatusraha 3267 (2700 krooni + 21 % tulumaksu osa 567 krooni) krooni poeg M V (sünd. xxx.
  4. a)ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.