lg 2), keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest (
lg 2), hüvitis kasutamata puhkuse (7 päeva) eest väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M A (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: AS L (reg kood xx; asukoht xx) Kostja esindaja V Piper (xxx) Asja läbivaatamine 03.-04.juunil 2008, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja M A ja kostja esindaja V Piper Juures viibisid Sekretär Teele Roosimägi ja tõlk Nadezda Timofejeva Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada M A hagi AS L vastu töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks ja saamatajäänud töötasu (põhipalk), lisatasu ületunnitöö eest, lisatasu riigipühal töötamise eest, lisatasu nõutavast tulemuslikuma tööülesannete täitmise eest, viivise palga maksmisega viivitamise eest, hüvitise kahe kuu keskmise palga suuruses (
lg 2), keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest (
2. Tunnistada M Aga töölepingu lõpetamine AS L poolt 22.08.2007
alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping lõppenuks
3. Kohustada AS L vormistama M A töölepingu lõpetamine
lg 1 alusel ja väljastama M Ale õiend tema keskmise töötasu kohta esitamiseks Eesti Töötukassale. 2-07-34623 4. Välja mõista ASL M A kasuks: - saamata põhipalk 78 400,00 (seitsekümmend kaheksa tuhat nelisada) krooni; - saamata lisatasu ületunnitöö eest 40 930,00 (nelikümmend tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni; - saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest 5 840,00 (viis tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni; - hüvitis töölepingu lõpetamise eest
lg 2 alusel 36 123,87 (kolmkümmend kuus tuhat ükssada kakskümmend kolm kr ja 87
23.08.2007 kirjalikus vastuses keeldus tööandja sel alusel lepingu lõpetamisest. 03.09.2007 edastas tööandja hagejale tööraamatu ja töölepingu lõpetamist tõendava dokumendi, millest selgus lepingu lõpetamine
Kostja kandis hageja arvele ka augustikuu töötasu ja puhkusekompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest. See aga ei ole käsitletav lõpparvena PaS § 32 lg 1 mõttes. Tööleping lõppes 22.08.2007 töötaja poolt 15.08.2007 esitatud avalduse alusel. Tunnipalgamäär oli alates 01.01.2007 25 krooni, enne seda 20 krooni. Hageja taotleb: 1) töölepingu lõppenuks lugemist 22.08.2007
lg 1 alusel, 2) kostja kohustamist väljastama hagejale töölepingu lõpetamist
alusel saamata põhipalga – 77 360 krooni väljamõistmist, 4) PaS § 16 lg 1 ja 2 alusel saamata lisatasu riigipühal tehtud töö eest – 5 840 krooni väljamõistmist (2006 192 töötundi x 20 3 840 kr ja 2007 80 töötundi x 25 2 000 kr), 2 2-07-34623 5) PaS § 14 lg 2 alusel saamata lisatasu ületunnitöö eest – 39 410 krooni väljamõistmist, 6)
lg 2 alusel hüvitise väljamõistmist kahe keskmise kuupalga ulatuses - 40 300 krooni, 7)
lg 2 alusel keskmise palga väljamõistmist iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest – 952 krooni päevas ja 8) PaS § 35 alusel viivise väljamõistmist palga maksmisega viivitamise eest – 6 872,50 krooni. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista. Hagiavalduse täiendamise ja nõude suurendamise avalduses märgib hageja, et kostja ei ole maksnud hagejale töölepingus kokkulepitud tasu. Kostja rikkus kohustust maksta tulemuspalka – kokku oli lepitud tunnitasu. 2006 maksis kostja osaliselt, 2007 10 kr/t asemel maksis 6 kr/t. Hageja töötas 24 tunnise vahetusega (kl 08.00-08.00). Arvestamata on hagiavalduses jäetud, et kuu viimasel kuupäeval alanud vahetuse töötunnid lõppesid järgmises kuus. Hageja esitas arvestuse kuude kaupa (lk 554-573). Ülalmärgitud punkides 1,2, 4,6 nõudeid hageja ei muutnud. Põhipalga nõuet – punkt 3 – hageja suurendas 78 400 kroonini 3620 töötunni eest, (sh 2006 2420 töötundi x20 kr 48 400 kr ja 2007 1200 töötundi x 25 kr 30 000 kr). Hageja suurendas nõuet ületunnitöö eest (punkt 5) 41 030 kroonini 1315 töötunni eest (sh 2006 2453x10 24 530 kr ja 2007 1320x12,5 16 500 kr). Hageja suurendas nõuet lõpparve maksmisega viivitamise eest (punkt 7) 22 847 kroonini ja viivise nõuet palga maksmisega viivitamise eest (punkt 8) – 10 355,80 kroonini. Uue nõudena esitas hageja 2 318,40 krooni väljamõistmise kasutamata puhkuse hüvitisena 7 päeva eest ning lisatasu nõude nõutavast tulemuslikuma töö eest 35 792 krooni suuruses. Töölepingu lõpetamist tõendava dokumendi järgi maksis kostja hagejale hüvitist kasutamata puhkuse eest 7 päeva ulatuses 2933 krooni, s o 419 krooni iga päeva eest. Arvestades maksmata palgasummasid, peab kostja täiendavalt maksma hüvitist kasutamata puhkuse eest 2 318,40 kr. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kostja seisukoha kohaselt ei kuulu hageja nõuded suuremas osas rahuldamisele. Hageja esitas kostjale posti teel 15.08.2007 dateeritud avalduse töölepingu lõpetamiseks
Kostja sai avalduse kätte 17.08.2007. Kostja soovis tekkinud lahkarvamust lahendada kokkuleppe teel, milleks tegi hagejale kirjaliku ettepaneku avalduses esitatud küsimuste lahendamiseks. Hageja ettepanekule ei vastanud ja pärast 22.08.2007 tööle ei ilmunud. Kuna hageja kostja ettepanekule ei vastanud, ei ole 15.08.2007 esitatud nõuded aluseks töölepingu lõpetamisele
Kuna hageja tööle ei ilmunud peale 22.08.2007, lõpetas kostja töölepingu
Kostja on täitnud töölepingu alusel rahalised kohustused, mistõttu nõuded on suuremas osas alusetud. Ületunnitöö kohta märgib kostja, et: 2006 jaanuari, veebruari, märtsi, aprillikuu eest on hageja kogu palga kätte saanud, 2006 maikuu eest maksis kostja hagejale ületundide eest 1 092 krooni vähem, 2006 juunikuu eest maksis kostja hagejale ületundide eest 352 krooni vähem, 2006 juulikuu eest maksis kostja hagejale ületundide eest 655 krooni vähem, 2006 augusti, septembrikuu eest on hageja kogu palga kätte saanud, 3 2-07-34623 2006 oktoobrikuu eest peab kostja hagejale maksma täiendavalt 96 krooni ületöötundide eest, 2006 novembri eest peab kostja hagejale maksma täiendavalt 300 krooni ületöötundide eest, 2006 detsembrikuu eest on hageja kogu palga kätte saanud, 2007 jaanuaris maksis kostja hagejale ületöötundide eest 1 104 krooni vähem, 2007 veebruari ületunnitöö eest maksis kostja hagejale 884 krooni rohkem, 2007 märtsi eest maksis kostja vähem 1 600 krooni, 2007 aprilli eest maksis kostja vähem 1 650 krooni, 2007 juunikuu eest maksis kostja vähem 1 092 krooni, 2007 juulikuu eest maksis kostja vähem 1 820 krooni. Kokku on kostja ajavahemikus 01.01.2006-22.08.2007 arvestanud töötatud ületundide eest vähem palka kokku 8 877 krooni (arvestatud on ka 884 kroonise rohkem makstud summaga). Riigipühadel tehtud töö eest on töölepingu p 4.1 kohaselt ettenähtud kahekordne tasu. Seda lepingu punkti ei ole kostja rikkunud, kuna on riiklikel pühadel töötatud aja eest maksnud hagejale kahekordset tasu. Samas on kostja eiranud PaS § 16 lg 2 – riiklikel pühadel tööaja arvestamise osas. Kostja ei ole arvestanud riiklikele pühadele eelnenud ja järgnenud vahetuses töötatud tunde ja tasustanud neid kahekordselt. Maksmata on: veebruari 2006 eest 160 krooni, aprilli 2006 eest 640 krooni, mai 2006 eest 160 krooni, augusti 2006 eest 480 krooni, detsembri 2006 eest 1 440 krooni, jaanuari 2007 eest 600 krooni, veebruari 2007 eest 200 krooni, aprilli 2007 eest 1 200 krooni. Kokku on kostja on kohustatud hagejale maksma PaS § 16 lg 1 ja 2 alusel 4 880 krooni. Kostja maksis hagejale preemiat igas kuus, selle suuruse üle vaidlus puudub. Hageja töötas pidevalt suurte ületöötundidega, kuid tõstatas selle küsimuse alles hagiavalduses, kostja poole pöördumata. Hageja pole esitanud dokumente ületunnitööst keeldumise kohta. Sellest järeldab kostja, et hageja tegi ületunnitööd poolte kokkuleppel, et saada suuremat palka. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja taotleb jätta rahuldamata töölepingu lõpetamise nõue
lg 1 alusel; tunnistada leping lõppenuks
lg 1 alusel 18.09.2007; põhipalga nõue 3580 töötunni eest 77 360 krooni, lisatasu riigipühadel töötatud 272 tunni eest 5 840 krooni; lisatasu 3645 ületunnitöö eest 39 410 krooni,; kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõue 40 300 krooni; keskmine päevapalk iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest 952 krooni päevas; viivis 6 872,50 krooni; menetluskulud jätta hageja kanda. 27.12.2007 vastuses märgib kostja, et poolte vahelise töölepingu (p 4.1) järgi on hageja tööaja kestus 40 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestusega. Töö ja puhkeaja seaduse § 14 lg 3 – kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. Töö ja puhkeaja seaduse § 14 lg 4 – kui arvestusperioodiks on 4 kuust pikem ajavahemikpeab tööandja summeerimise tingimused kooskõlastama tööinspektoriga. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni 29.12.2005 otsusega anti kostjale nõusolek 24-tunnise vahetuse kehtestamiseks, mida kostja ka tegi. Töö ja puhkeaja seaduse § 14 lg 5 kohustab tööandjat koostama tööaja kava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tegema selle teatavaks töötajale vähemalt 5 päeva enne arvestusperioodi algust. Kostja ametkondliku juurdluse käigus tehti kindlaks, et hageja koostas 1,5 aasta jooksul tööajagraafikuid igaks kuuks ise, lülitades tööajagraafikutesse endale vajaliku töötundide 4 2-07-34623 arvu, et teenida rohkem palka. Et B –M sadama turvajuht kinnitas hageja koostatud tööajagraafikud, leppisid pooled kokku hageja algatusel teatud arvu töötundide töötamiseks igas kuus ja seda ca 2 aasta jooksul – see ei muuda töötatud tunde ületunnitööks Töö ja puhkeaja seaduse § 7 lg 1 mõttes, mille järgi on ületunnitööks töö üle kokkulepitud aja. Hageja soovis töötada üle kehtestatud tööajanormi – töötada ajagraafikutega kokkulepitud töötundide arvu. Töö ja puhkeaja seaduse § 14 lg 1 – ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega – poolte kokkuleppel. Kuna pooled ei ole kummaski kokkuleppinud- tuleb tasuda ühekordselt. Kostja juhatuse 01.11.2005 otsusega makstakse üle kehtestatud normitundide töötatud töötundide eest tasu objektipreemia summadest. Hageja nõuded suuremas ulatuses on alusetud. Nõue kuulub rahuldamisele 5 840+4 011,49+780 krooni suuruses. Kohtuistungil kinnitas kostja, et ei vaidlustanud hageja poolt esitatud avaldust töölepingu lõpetamiseks
lg 1 alusel, kuid leidis, et õige on leping lõpetada § 79 lg 1 alusel kuna hageja ei ilmunud läbirääkimistele. Põhitöötasu on makstud hagejale täies ulatuses ja see nõue on aegunud. Riiklikud pühad arvestas kostja valesti. 01.11.2005 otsusega otsustati, et üle kehtestatud normi töötatud tundides eest makstakse objektipreemiat. Tulemuslikkuse eest sai hageja preemiat igas kuus. Hageja teadis, et vahetus on 24 tunnine. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete, uurinud esitatud tõendeid, kuulanud ära pooled ning tunnistajad kohtuistungil, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: 1) tööleping poolte vahel sõlmiti 05.01.2006 ja hageja asus kostja juures tööle turvatöötajana; 2) hageja saatis kostjale 15.08.2007 avalduse töölepingu lõpetamiseks
lg 1 alusel; 3) kostja esitas hagejale 23.08.2007 kirjaliku vastuse, milles keeldus sel alusel lepingu lõpetamisest ja kutsus hageja läbirääkimistele; 4) 03.09.2007 postitas kostja hagejale dokumendid töölepingu lõpetamise kohta
lg 1 alusel ning maksis pärast seda augustikuu töötasu ja puhkusehüvitise (summade üle on pooltel vaidlus); 5) kostja ei vaidlusta hageja poolt töötatud töötundide arvu; 6) põhipalga suuruses tariifina: 01.01.2007-ni oli tunnitasu 20 krooni ja alates 01.01.2007 25 krooni. Vaidluse lahendamiseks tuleb kindlaks teha, kas tööandja on töölepingu tingimused täitmata jätnud, täitnud need mittenõuetekohaselt või töötaja töötingimusi oluliselt halvendanud, s t kas tööandja rikkus poolte vahel sõlmitud töölepingut, mis andis hagejale aluse nõuda töölepingu lõpetamist
(Töölepinguseadus) § 82 lg 1 alusel; kas töötajal on saamata põhipalka, tasu ületunnitöö eest ja tasu riiklikel pühadel töötamise aja eest, kas hagejal on õigus saada tasu nõutavast tulemuslikkuma töö eest ning hüvitist kasutamata puhkuse eest. 05.01.2006 sõlmisid pooled määramata ajaks töölepingu nr 352-T/2005 (lk 18-22), mille alusel hageja asus kostja juures tööle 6.jaanuarist 2006 turvatöötajana. Töölepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et tööaja kestus on 40 tundi nädalas, summeeritud tööaja arvestusega. 5 2-07-34623 Kostja väidab, et tööajakavad igaks kuuks koostas turvatöötajatele hageja, kostja turvajuht kinnitas need tingimusel, et üle kehtestatud normtundide töötatud töötundide eest makstakse palka ühekordses suuruses. Ametkondliku juurdlusega tuvastati, et töötunnid kuulõikes jagati selliselt, et hageja saaks maksimaalse palga kusjuures osa turvatöötajaid ei töötanud isegi kehtestatud normtunde. Kostja seisukoha kohaselt ei saa hageja poolt töötatud töötunde lugeda ületöötundideks TPS (Töö- ja puhkeaja seadus) § 7 lg 1, § 14 lg 3, 5 alusel, sest pooled leppisid kokku konkreetse kuu ajakavaga kokku töötundide arvus, mida töötaja ka täitis. Hageja leiab, et TPS § 4 lg 2 järgi tuleb lähtuda tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist. Tööajarežiimi nõuete eiramise võimalikkus oli töölepingusse sisse programmeeritud: töölepingus ei olnud kindlaks määratud tööaja arvestusperioodi. Kooskõlas TPS § 4 1.lõikega on töötaja tööaja üldine riiklik norm 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ning 2.lõike kohaselt lähtutakse tööaja summeeritud arvestuse korral tööaja arvestamisel tööaja üldisest riiklikust normist. Vastavalt
lg 1 p-le 7 on tööajanorm üks töölepingu kohustuslikke tingimusi, st kokkulepe tööaja normi kohta peab sisalduma töölepingus. Töölepingu p-s 3.1 märgitud 40 tundi nädalas on tööaja üldine riiklik norm (TPS § 4 lg 1). See tööajanorm kehtib tööaja päevaviisilise arvestuse korral – tööaja arvestamise aluseks on tööpäev. Tööaja summeeritud arvestuse korral täidetakse tööajanormi tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul (TPS § 14 lg 3). Töötaja tööajanorm päevas või nädalas võib sellisel juhul olla suurem, tingimusel, et tööaja arvestamise aluseks oleva perioodi kohta tervikuna riiklikku tööajanormi ei ületata. TPS § 14 lg 1 kohustab tööandjat pidama kõigi töötajate kohta tööaja arvestust. Poolte poolt sõlmitud töölepingu p 3.1 on vastuoluline kuna sisaldab nii tööaja üldist riiklikku normi – 40 tundi nädalas kui ka summeeritud tööaja arvestusega tööajanormi. Nimetatud lepingupunkti vastuolulisuse tõttu tuleb seda tõlgendada ja kindlaks teha, kas poolte vahelises töösuhtes kuulub kohaldamisele tööaja norm 40 tundi nädalas või summeeritud tööaja arvestus. Juhindudes VÕS § 7 lg 1, § 29 lg 4 ja TPS § 14 lg 5 leiab kohus, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda tööaja normist 40 tundi nädalas. Kooskõlas VÕS § 1 lõikega 1 kohaldatakse VÕS üldosas sätestatut ka töölepingule. VÕS § 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Antud asjas ei ole võimalik töölepingu p 3.1 puhul kindlaks teha poolte ühist tegelikku tahet. Ilmselgelt on lepingu viidatud punktis märgitud „tööaja kestus on 40 tundi nädalas“ palju selgemini mõistetav kui „summeeritud tööaja arvestusega“. Kostja tööandjana pidanuks teadma erinevust nimetatud tööaja normide vahel ning lepingu punkti 3.1 sõnastama üheselt arusaadavalt. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistnuks samadel asjaoludel, et kehtestatud tööajanormiks on 40 tundi nädalas. Kuna tööaja normiks on 40 tundi nädalas, kuulub rahuldamisele hageja nõue ületunnitöö eest tasu väljamõistmiseks. Kostja palga maksmise kohustus tuleneb PalS § 2 sätestatust, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel; palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatav palk. PalS § 10 lg 1 kohaselt määratakse töötaja 6 2-07-34623 palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Ületunnitöö eest tasustamise korra sätestab PalS §
Hageja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks nimetatud alusel, mille tööandja sai kätte 17.08.2007. Selleks tuleb kindlaks teha, kas tööandja on töölepingu tingimused täitmata jätnud, täitnud need mittenõuetekohaselt või töötaja töötingimusi oluliselt halvendanud. Kuna kostja jättis hagejale maksmata nii põhipalga kui ka lisatasu ületunnitöö eest ning riigipühal tehtud töö eest, oli hageja õigustatud nõudma töölepingu lõpetamist
Palga osaline väljamaksmine on lepingu rikkumine VÕS § 116 lg 2 p 1,2 mõttes.
lg 1 sätestab, et töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine
§-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu 9 2-07-34623 või muudatused tootmis- või töökorralduses. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ja p 2 järgi, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega muuhulgas tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hagejal oli alus eeldada, et kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi arvestades ettenähtud suuruses palga mittemaksmise perioodi. Seega oli kostjal alus töölepingu lõpetamiseks
Kooskõlas Riigikohtu otsusega tsiviilasjas 3-2-1-95-03 ei ole tööandjal seaduslikku alust lõpetada tööleping
alusel, kui töötaja ei ole esitanud avaldust sellel alusel töölepingu lõpetamiseks. Tööleping lõpeb
alusel töötaja algatusel (
Nimetatud otsusest tulenevalt pidanuks tööandja vaidlustama töölepingu lõpetamise aluse töövaidlusorganis töötaja avaldusega töölepingu lõpetamiseks § 82 lg 1 alusel mittenõustumisel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05). Kostja seda ei teinud.
lg 2 kohaselt maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel sama paragrahvi lõike 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Pooled vaidlevad hageja keskmise palga suuruse üle. Hageja keskmise palga arvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusest nr 275, millega on kehtestatud keskmise palga arvestamise kord, hageja palgalipikutest ning lisab nendele kuudele käesoleva kohtuotsusega viimase kuue kuu eest täiendavalt välja mõistetud põhipalga, ületunnitöö eest väljamõistetava lisatasu ja riigipühadel töötamise eest vähem saadud lisatasu. Palgalipikute kohaselt on hageja saanud viimasel kuuel kuul enne töölepingu lõppemist palka järgmiselt: veebruaris 6 300 krooni, märtsis 11 656 krooni, aprillis 11 658 krooni (kooskõlas viidatud määruse § 2 p-ga 3 on palgalipikul märgitud 24 831,20 kroonist maha arvatud puhkusetasu ja –toetus 13 173,20 kr), mais 1 240 krooni, juunis 11 160 krooni ja juulis 14 136 krooni; kohtuotsusega mõistetakse hagejale nimetatud kuude eest välja täiendavalt järgmised summad: veebruaris põhipalk 2 000 kr, ületunnitöö lisatasu 1 300 kr, riigipüha lisatasu 200 kr, märtsis põhipalk 5 000 kr, ületunnitöö lisatasu 2 500 kr, aprillis põhipalk 5 600 kr, ületunnitöö lisatasu 2 800 kr, riigipüha lisatasu 1 200 kr, juunis põhipalk 4 000 kr, ületunnitöö lisatasu 2 000 kr, juulis põhipalk 7 000 kr, ületunnitöö lisatasu 3 500 krooni; kokku 93 250 krooni. Arvestades, et veebruarist juulini oli 129 tööpäeva ja hageja oli mais puhkusel, palgalipiku (lk 55) järgi töötas 40 tundi (s o nädala norm – seega 5 päeva), on hageja keskmiseks päevapalgaks 840,09 krooni (93 250 : 111 ) ja keskmiseks kuupalgaks 18 061,94 (840,09 x 21,5) krooni ning kostja on kohustatud maksma hagejale
10 2-07-34623 Kuivõrd tööandja viivitas töölepingu kehtivuse ajal töötajale osaliselt palga (põhipalga ja lisatasu) välja maksmisega, on hagejal tekkinud kostja vastu viivisenõudeõigus tulenevalt PalS §-st
Vastavalt
S § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma välja kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Tulenevalt
lõikest 2 on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve kinnipidamisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Väljavõttega hageja arvelduskontolt (lk 97) on tõendatud, et kostja on hagejale üle kandnud lõpparvena summa 7 547,20 krooni. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus käesolevas kohtuotsuses seisukohale, et osa palgast on kostjal hagejale kuni käesoleva ajani välja maksmata, millest tulenevalt on ka osa lõpparvest välja maksmata, on hagejal õigus nõuda kostjalt
lg 2 alusel keskmist palka lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest, kuid mitte üle ühe kuus keskmise palga. Tulenevalt lõpparve väljamaksmisega viivitamise perioodi pikkusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühe kuus keskmine palk – 18 061,94 krooni. Kooskõlas puhkuseseaduse § 25 on tööandja kohustatud töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Hagejal oli õigus saada hüvitist 7 päeva eest ning kostja maksis hagejale 7 päeva eest hüvitist 2 933,20 krooni (lk 11 2-07-34623 46). Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määruse nr 278 „Puhkusetasu arvutamise kord“ p-ga 2 on hagejal õigus saada hüvitist 7 päeva kasutamata puhkuse eest arvestades kostja poolt makstut täiendavalt 2 318,40 krooni. Nõue tasu saamiseks nõutavast tulemuslikuma töö eest rahuldamisele ei kuulu. Tegemist on lisatasu nõudega (PalS § 2 lg 4). Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest on vaadeldav preemiana kindlaksmääratud tingimuste täitmise eest. Töölepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et töötaja töötulemusi arvestades makstakse töötajale lisatasu ja/või preemiat 40% töötasust arvestades töötaja töötulemusi. Töötulemusi hindab tööandja. Tulenevalt asjaolust, et kooskõlas töölepingus poolte vahel kokkulepituga hindab töötulemusi kostja, puudub hagejal õigus nõuda lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Kostja seisukoha järgi ei olnud hageja töö tulemuslik. Hageja nõue töölepingu lõpetamise vormistamiseks ja keskmise palga kohta õiendi väljastamiseks on põhjendatud tulenevalt
S § 8 lõikes 1 sätestatust. Märgitud sätete alusel teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine ning PalS § 8 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, milliste kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sealhulgas ka kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lõikes 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi ligikaudu 95% ulatuses ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb hageja menetluskuludest 95 % jätta kostja kanda ja 5 % hageja enda kanda. Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.