tja M L (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
tja on alates 05.12.2002.a xxx asuva korteri nr 43 omanik vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele.
tja võlgneb hagejale osutatud teenuste eest perioodil märts 2007.a kuni jaanuar 2008.a kokku 24 364,12 krooni.
tja võlgnevus moodustub teenustest kogusummas alljärgnevalt: Mär ts 2007 Apri ll 2007 Mai 2007 Juun i 2007 Juuli 2007 Aug ust 2007 Sept 2007 Okt 2007 Nov 2007 Dets 2007 Jaan 2008 KOKK U Hooldustasu, sh püsitasu Hooldustööd 260,9 6 260,9 6 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 331,0 7 3501,55 11,68 11,68 11,68 11,68 11,68 11,68 11,68 11,68 23,37 116,81 E remont/tehnohoold. 568,6 7 111,2 3 568,6 7 132,3 7 568,6 7 147,0 8 568,6 7 131,4 5 568,6 7 147,0 8 568,6 7 131,4 5 568,6 7 130,9 0 568,6 7 118,5 8 568,6 7 133,2 8 257,0 7 568,6 7 123,3 6 257,0 7 568,6 7 136,0 4 Prügivedu 6255,37 1442,82 Suuregabar.prügi /prügimaja Maamaks 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 6,47 71,17 Üldelekter 28,86 28,86 5,89 5,43 8,92 6,89 7,26 18,57 21,23 13,78 15,26 160,95 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 23,60 259,60 175,5 8 194,1 6 175,5 8 194,1 6 175,5 8 194,1 6 175,5 8 194,1 6 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 226,7 3 245,6 8 8,18 6,99 14,07 6,99 Viivis 575,2 9 627,4 6 580,6 2 632,5 2 667,7 6 660,7 7 652,7 8 688,8 0 658,1 1 740,6 1 735,0 2 7219,74 Kokku 1944, 82 2018, 14 2044, 81 2088, 81 2244, 63 2227, 07 2211, 81 2239, 84 2483, 58 2548, 71 2311, 90 24364,12 Abonenttasu (vesi, kanal.) Vesi Kanalisatsioon Niitmine 514,14 2289,43 2496,40 36,23 24.03.2002.a otsustasid xxx hoone korteriomanikud moodustada kaasomandi haldamiseks korteriomanike ühisuse. xxx korteriomanike 28.04.2007.a otsusega määrati E valitsejaks hageja ning kinnitati 2007. aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt kinnitasid korteriomanikud perioodiks 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a mh järgmised teenuste tariifid: haldusteenused 1,75 krooni/m2, remonditööd/tehnohooldus 7,30 krooni/m2, heakord 1,85 krooni/m2 ning tugiteenused 0,65 krooni/m2. Vastavate tariifide alusel on hageja
tjale ka arveid esitanud. Eelneva perioodi kohta oli xxx korteriomanike 08.04.2006.a otsusega kinnitatud aasta majanduskava perioodiks 01.03.2006.a kuni 01.03.2007.a, mille kohaselt oli kinnitatud haldusteenuste tariifiks 1,75 krooni/m2, remonditööde/tehnohoolduse tariifiks 7 krooni/m2, heakorra tariifiks 1,20 krooni/m2 ning tugiteenuste tariifiks 0,40 krooni/m2. Hageja poolt esitatud arvel on märgitud hooldustasu, sealhulgas püsitasu 3,35 krooni/m2 ning alates maikuust hooldustasu koosseisus tasutav püsitasu summas 4,25 krooni/m2, mis vastab majanduskavas kinnitatud haldusteenuse tariifi (1,75 krooni/m2), tugiteenuste (0,65 krooni/m2) ning heakorra tariifi (1,85 krooni/m2) summale. Hageja on esitanud
tjale arveid kinnitatud majanduskava alusel. Korteriomandiseaduse (
) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik majandamiskulusid võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega, kui korteriomanikud ei ole teisiti kokku leppinud. Antud juhul ei olnud korteriomanikud teisiti kokku leppinud.
Vastavalt
lg-le 1 on valitseja muuhulgas õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid ning valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Valitseja funktsioonideks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine (
Eelviidatud korteriomanike üldkoosolekute otsused valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta on valitseja poolt hagi esitamise õiguslikuks aluseks
Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada (RKTKo 28.11.2005. a nr 3-2-1-132-05). Hageja palub
tjalt välja mõista põhivõlgnevus 17 144,38 krooni ja viivis 7 219,74 krooni, kogusummas 24 364,12 krooni. 2.Hageja esitas 21.04.2008 arvamuse
tja vastusele. Hageja vaidleb vastu
tja vastuses esitatud väidetele.
tjal ei ole hageja vastu
tja väidetud 350 000 krooni suurust nõuet.
tja väited õigusvastase vara omandamisega väidetavalt tekitatud kahju summas 350 000 krooni tekitamise kohta ei vasta tõele –
tja on oma korteri omanik ning keegi ei ole seda õigusvastaselt omandades
tjale kahju tekitanud. Hageja on esitanud kohtule samade poolte vahelises varasemas kommunaalteenuste võlgnevuse vaidluses tsiviilasjas nr 2-06-35835 tehtud käesolevaks ajaks jõustunud kohtulahendi. Viidatud kohtuvaidluses on kohus juba otsustanud, et M L ’el ei ole tema väidetud kahjunõuet, millega kommunaalteenuste võlgnevust „tasaarvestada”. Viidatud kohtuotsuse lk-l 4 alt teises lõigus on kohus otsustanud järgmist: „Kohus leiab, et
tjal ei ole nõuet, millega tal on võimalik hageja nõuet tasaarvestada. /.../ Tallinna Halduskohtu 07.09.2001 otsusega on jäetud
tja nõue ASM E vastu erastamisega seadusvastaselt viivitamisega seotud materiaalse kahju, mis seisnes kasu saamise võimaluse kaotuses, väljamõistmiseks rahuldamata (t lk 106). Halduskohus ei ole teinud lahendit ASilt M E kahju summas 350 000 krooni väljamõistmise kohta /.../”. Kohtud on
tjalt hageja kasuks kommunaalteenuste võlgnevused täies ulatuses välja mõistnud ning
tja väidetavat kahjunõuet ei ole ükski kohus tunnustanud.
tja väidetut ei tulene ka tema viidatud Tallinna Halduskohtu 07.09.2001.a otsusest ega 05.02.2002.a määrusest. AS-i M E ja
tja vahel kunagi toimunud erastamise kohtuvaidlus ei puutu käesolevasse kommunaalteenuste võlgnevuse vaidlusse ning vastavad esitatud „tõendid” väidetava kahjunõude kohta on seetõttu asjakohatud.
tja ei ole kolme aasta jooksul esitanud halduskohtule kaebust väidetud kahju 350 000 krooni hüvitamiseks. Seega, isegi kui
tjal olnuks tema väidetud kahjunõue (millist nõuet
tjale aga tegelikkuses ei ole kunagi kuulunud), siis on hagejal sellele vastuväited, mis välistavad nõude olemasolu ja maksmapaneku tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Samuti on käesolevas menetluses täiesti asjakohatud väited keelumärgete seadmisest
tjale kuuluvatele kinnistutele, väited kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise ja L kinnistu 3 müügi kohta ning taotlused tunnistada kohtusse pöördumine õigusvastaseks. Hageja väiteil on hagiavaldus õigesti võetud kohtu menetlusse ning puuduvad
tja väidetud alused menetluse lõpetamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule eksitavaid väiteid.
tja vastuväited 3.
tja vaidleb hagile vastu.
tja väiteil on kohus võtnud hagi menetlusse õigusvastaselt ning asjas tuleb menetlus lõpetada.
tja osundab VÕS § 100 lg 3.
tja väiteil ei või võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu.
tja leiab, et talle erastamisele kuuluva vara õigusvastane omandamine ning kahjuhüvitise tasumata jätmine on tõendatud Tallinna Halduskohtu 07.09.2001 otsuse ja 05.02.2002 määrusega.
tja leiab, et korteri tähtaegselt erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb Põhiseaduse (PS) § 25. Hageja saanuks ka kahju hüvitada kohtuväliselt.
tja väiteil on hageja õiguseelneja AS M E saanud kohtu kaudu kätte tema kahjunõude.
tja osundab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 ja 2, mille kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele.
tja on seisukohal, et hageja on talle võlga kuna võttis AS M E haldusettevõtte ostu-müügi raamlepinguga üle võlad
tjale. Kuna hageja ei ole nõus vabatahtlikult võlga tasuma, siis tasaarvestab
tja hooldusteenuste maksetega VÕS § 124 lg 4 ja § 27 lg 1 alusel.
tja väiteil esitab hageja kommunaalmaksete arveid tasaarvestamata jõustunud kohtuotsustes märgitud summasid.
tja väidetav nõue hageja vastu on summas 350 000 krooni.
tjal on ettemaks hageja ees.
tja väiteil ei tohtinud kohtutäitur K Põlts alustada täitemenetlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 p 1 alusel. Kohtu põhjendused 4.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus hagi rahuldada.
tja vaidles hagile vastu. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. 5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
tjale kuulub alates 05.12.2002 korteriomand asukohaga M linnas xxx korter 43 (t lk 10). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 24.03.2002 otsusega on Maardus xxx asuva E korteriomanikud moodustanud korteriomanike ühisuse (t lk 22-24). 08.04.2006 on korteriomanikud otsustanud nimetada Maardus xxx asuva E valitsejaks ASM ning kinnitanud perioodi 01.03.2006-01.03.2007 majanduskava (t lk 33-38). 28.04.2007 on korteriomanikud otsustanud nimetada Maardus xxx asuva E valitsejaks ASM ning kinnitanud perioodi 01.01.2007-31.12.2007 majanduskava (t lk 25-32). 6.Poolte vahel on vaidlus selles, kas
tjal on õiguslik alus jätta hagejale tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest kuna
tja on teinud tasaarvestuse hageja tekitatud kahjuga. Asjakohane on hageja viide
lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus nõustub hageja viitega
4 § 20 lg 1, mille kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks. Nimetamiseks on vaja valitseja kandidaadi nõusolekut. Valitseja tagandamise suhtes võib kohaldada piirangut, mille järgi võib ta tagandada vaid olulisel põhjusel. Muid piiranguid valitseja nimetamisele ega tagandamisele ei kohaldata. Valitseja nimetamist ega tagandamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada. Seega on valitseja
Vastavalt
lg-le 1 on valitseja muuhulgas õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid ning valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid. Valitseja funktsioonideks on korteriomandi esemeks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine (
Eelviidatud korteriomanike üldkoosolekute otsused valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta on valitseja poolt hagi esitamise õiguslikuks aluseks
Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud vastastikku üksteisele kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada Üldkoosoleku otsused valitseja kinnitamise ja majanduskava koostamise kohta on kehtivad ja täitmiseks kohustuslikud kõigi korteriomanike suhtes tulenevalt
lg 1.
lg 1 kohaselt on valitseja õigustatud ja kohustatud viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest.
tjale osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest esitatud arvetega on tõendatud, et alates märtsist 2007 kuni jaanuar 2008 on
tja jätnud tasumata summas 17 144,38 krooni (t lk 11-21). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et
tja on hageja esitatud arved igakuiselt kätte saanud.
tja ei vaidlusta, et nimetatud tasud on
tjale arvestatud kehtiva majanduskava alusel. Seega tuleb
tjalt hageja kasuks välja mõista tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest põhivõlgnevus 17 144,38 krooni. 7.Väär on
tja väide, et hageja õiguseelneja võttis AS-ilt M haldus 23.01.2002 sõlmitud haldusettevõtte ostu-müügi raamlepinguga üle võlad
tjale kuna märgitud leping ei sisalda
tja nõudeõigust summale 350 000 krooni (t lk 76-77).
tja 01.06.2002 dateeritud vastus Harju Maakohtu tsiviilasjas 2/1-12/01/SA ei kinnita hageja võlakohustust summas 350 000 krooni
tja ees (t lk 102). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Paljasõnaline ja tõendamata on
tja väide kohtulahendi olemasolu kohta, mille kohaselt on hagejalt või tema õiguseelnejalt välja mõistetud
tja kasuks 350 000 krooni. Kohus jätab tähelepanuta Harju Maakohtu 14.06.2006 ja 01.06.2007 otsused ning 30.11.2006 ja 09.05.2007 määrused, kuna need ei ole siduvad käesoleva asjaga TsMS § 457 lg 1 tähenduses (t lk 40-46, 52-56).
tja leiab, et tal on hageja ees ettemaks ning on kohtumenetluses esitanud hageja nõude suhtes tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
tja leiab, et kahjuhüvitise nõue hageja vastu summas 350 000 krooni tuleneb asjaolust, et AS M erastamise kohustatud subjektina ei erastanud
tjale xxx korter nr 43 5 hiljemalt 31.12.2001 ning erastas korteri õigusvastaselt enda nimele.
tja on seisukohal, et sellega on tekitatud talle kahju korteri tolleaegses väärtuses summas 350 000 krooni, mida
tja kinnitab väljavõttega Arcovara pakkumiste kuulutusest (t lk 75). Argumenteeritud on hageja positsioon, et
tjal ei ole nõuet, millega tal on võimalik hageja nõuet tasaarvestada. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Eluruumide erastamisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole teinud lahendit ASM kahju summas 350 000 krooni väljamõistmise kohta, mistõttu pole
tjal hageja vastu maksmapandavat nõuet, mida saab kasutada tasaarvestuseks.
tja seisukoht, et hagejal tulnuks tasuda kohtuvälise lahendina
tjale 350 000 krooni, ei tulene seadusest. Ebaõige on
tja viide PS § 25, mille kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele kuna
tjal puudub nõue hageja vastu. 8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus rahuldas hageja nõude hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks summas 17 144,38 krooni. Viivise suurusele ja arvestusele ei ole
tja vastuväiteid esitanud, mistõttu kuulub hageja viivise nõue summas 7 219,74 krooni täies ulatuses rahuldamisele. Seega kuulub
tjalt hageja kasuks väljamõistmisele kogusummas 24 364,12 krooni. 9. Kohus soostub hageja seisukohaga, et käesolevas menetluses on asjakohatud väited kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamise kohta kuna need ei puutu käesolevasse asja. Kohus asub seisukohale, et puuduvad
tja väidetud alused menetluse lõpetamiseks. 10. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta
tja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.