kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale Siiri Pungasele 142 644.10 krooni krediiti. Kostja S. Pungas rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 5.12.2007 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja
Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 8.01.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 142 494.87 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 14 455.78 krooni, viivise 16.71 krooni, leppetrahvi 28 498.97 krooni ja 17 632.43 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, kokku summas 203 098.76 krooni. Kostjad ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 142 494.87 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 14 455.78 krooni sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid 2 tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 8.01.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16.71 krooni. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 172 393.84 krooni. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude, lepingu sõlmimise tasu ja leppetrahviga viivitamiselt määraga 24,98% võlgnetavalt summalt aastas. 29.02.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 033.87 krooni. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 28 498.97 krooni, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1400 krooni kostjatele 29.10.2007 ja 28.11.2007 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 5.12.2007 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 8.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud
2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolt tarbijakrediidilepingu nr 0708078/95kt rikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on käenduslepingu alusel 642 429 krooni ning käenduse tähtajaks 1.08.2019. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Terje Tuuga palub
§-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ja lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1;158 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 416 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 ja § 461 lg 4 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 192 883.49 krooni, millest: 1) 142 494.87 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 455.78 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6033.87 krooni viivis, 28 498.97 krooni leppetrahv ning 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 24,98% tagastamata krediidisummalt aastas alates 1.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; 3) viivis 24,98% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited ja menetluse käik 3 Kostjaid Siiri Pungast ja Kalmer Kannu kohustati kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjad on hagimaterjalid kätte saanud
) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja Siiri Pungase vahel on 16.08.2007.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0708078/95kt ning Kalmer Kannuga käendusleping.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 1. Hageja on piisava selgusega tõendanud, et laenusaaja ja käendaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu p 5.3 järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue lepingu täitmises, tagastamata krediidisumma 142 494.87 krooni väljamõistmiseks, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.
järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 24,98% krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemise ajaks oli intressi nõue muutunud sissenõutavaks kolme maksegraafikus ettenähtud tasumata makse osas, s.o kogusummas 14 455.78 krooni. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks summas 14 455.78 krooni on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. 3.
lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist.
lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.
järgi on tarbijakrediidilepingus tarbija kahjuks seadusega sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Nimetatud sätte eesmärk on tarbija kaitsmine ülemäärase viivise maksmise kohustuse eest. Poolte sõlmitud tarbijakrediidilepingus nr 0708078/95kt on kokku lepitud intressi määras. Niinimetatud 4 põhileping viivise määra ei käsitle. Põhilepingu lahutamatuks osaks oleva üldtingimuste punkti 6.1 ja hinnakirja kohaselt tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hageja on arvestanud viivist 24,98 % tähtaegselt tagastamata summalt. Tagastamata summaks, millelt on arvestatud viivist, on 172 393.84 krooni ning viivise summa on perioodi eest 9.01.2008 kuni 29.02.2008 6017.16 krooni (172 393,84 x 24,98% : 365 x 51 = 6017.16 krooni). Viivis lepingu ülesütlemise seisuga on hageja arvestuste kohaselt 16.71 krooni, mis on arvutatud tähtaegselt tasumata krediidisummalt.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja viivise arvutamisel kõrvale kaldunud lepingus kokkulepitust ning viivise arvestamisel tuleb lähtuda seadusejärgsest intressi määrast (
), milleks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära iga aasta
lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 142 494.87 krooni, on hageja nõue 28 498.97 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
) tasumata krediidisummalt aastas, kuid
lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Ka on pooled üldtingimuste punktis 6.2 kokku leppinud, et tasumata viiviselt ja intressil viivist ei arvestata. Seega rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja alates 1.03.2008 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis, kuid mitte hageja nõutud protsendimääras (24,98%) tagastamata krediidisummalt aastas, vaid seadusega kehtestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,98 viivist tagastamata intressi summalt.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja on andnud võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks käenduse. Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu regressinõue üldistel alustel.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.