← Eesti

2-08-17531/7

Obsah (6)§ 208§ 76§ 189§ 145§ 142§ 94

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-17531 Otsuse kuupäev 10.detsember 2008 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ S (reg.kood xxx, xxx) hagi B OÜ

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hageja asus vastavalt kokkuleppele lepingut täitma, tasudes 30.juunil 2006 lepingu punktis 1.3 kokkulepitud ostuhinnast 150 000 krooni müüja poolt näidatud pangakontole nr 221028714270, mis on tõendatud maksekorraldusega. Lepingus märgitud pangakonto kuulus M R . Lepingust tulenevalt oli kostja kohustatud lepingu esemeks oleva sõiduauto hagejale üle andma hiljemalt 17.juulil 2006. Kostja jättis lepingulise kohustuse täitmata. Kostja põhjendas oma kirjas 19.september 2006 hagejale lepingu täitmise põhjust. Nimelt saadud ettemaksu edastas M R L M , kelle elukaaslane M L pidi sõiduki Eestisse toimetama. Sõiduk aga ei ole Eestisse jõudnud. Kostja teatas, et ei ole hetkel võimalik tagastada ka hagejale tasutud 150 000 krooni, paludes mõistvat suhtumist ning kannatlikkust olukorra lahendamiseks. Hageja esitas 17.aprillil 2008 lepingust taganemise avalduse, tehes kostjale tagastada ettemakstud 150 000 krooni kolme päeva jooksul ning maksta seadusest tulenev intress ostja raha kasutamise eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul ei oli tegemist kostja poolse olulise lepingu rikkumisega, kuna kostja lepingu täitmisega rohkem kui 1,5 aastat ning kostja 19.septembri 2006 kirjast nähtuvalt ei olnud selge, kas lepingut on võimalik kostjal üldse täitja. Seega kujunenud situatsioonis pidi kostjale olema selge, et hageja kaotab huvi lepingu täitmise vastu. Kohus ei nõustu kostjate väitega, et leping oli tegelikult sõlmitud M La ja SS vahel. Kohtule ei ole kostja väite tõendamiseks tõendeid esitatud. Asjaolu, et M R edastas hagejalt saadud raha kolmandale isikule, ei tõenda, et leping oli sõlmitud hageja ja kolmanda isiku vahel. Poolte vahelises õigussuhtes ei oma tähtsust see, kas müügilepingust tulenevate müüja kohustuse täitmiseks, s o asja üleandmiseks, vajalikud eelnevad toimingud teostab lepingu pool (müüja) ise või kasutab ta selleks kolmanda isiku abi. Hageja nõue on esitatud B OÜ ja OÜ S vahelisest lepingulisest suhtest tulenevalt.

§ 189

lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. 30.juuni 2006 maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on kostjale lepingu täitmiseks üle andnud 150 000 krooni. Milline lepinguline suhe on B OÜ ja M R vahel, ei oma antud juhul tähtsust. Lepingus on kostja ära näidatud raha edastamiseks konkreetne arveldusarve.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Müügilepingu aktsepteerimisel on M R selgelt kinnitanud, et nõustub käendama lepingu täitmist isiklikult. Nimetatud kinnitust saab lugeda käenduseks

§ 142mõttes.

Kostja M R tahteavaldus on väljendatud kirjalikus vormis, so samas vormis, milles on sõlmitud müügileping. Seega on vorminõue täidetud. Vastavalt

§ 142

kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. 3 Sama paragrahvi 4 lõike järgi ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kostja M R väide, et hageja esindaja SS kasutas ära tema rasket olukorda, kus ta oli tagakiusatav väljapressijate poolt ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Tuginedes eelnevale ning

§ 145

lg 1 on põhjendatud hageja nõue kostjatelt solidaarselt 150 000 krooni välja mõistmine. Seadus näeb ette lepingust taganemisel õiguse nõuda vastaspoolelt intressi alates raha saamisest alates. Tuginedes

§ 94

lg 1 on hageja arvestanud intressi ajavahemiku 30.06.2006 – 25.04.2008 eest summas 10 537,97 krooni. Kostjad ei ole hageja intressi arvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb nõutava intressi suuruses 10 537,97 krooni põhjendatuks. Müügilepingu punktis 2.4 on pooled kokku leppinud, et ostja poolt lepingust taganemisel kohustub müüja tagastama ostjale saadud ettemaksu 150 000 krooni kolme päeva jooksul ostja poolt lepingust taganemisest teadasaamisest arvates. Ettemaksu tagastamisega lisandub tagastamata summale vis 0,25 % päevas. Hageja taganes lepingust 17.aprillil 2008, lepingust taganemise avalduse on B OÜ kätte saanud 22.aprillil

  1. Hageja 150 000 nõue muutus sissenõutavaks 3 päeva pärast, so 26 aprillist
  2. Seega on hageja nõue väljamõistmiseks 0,25 % tagastamata summalt päevas alates 26.aprillist 2008 kuni kohustuse lõpliku täitmiseni põhjendatud. Vitusintress 150 000 kroonilt 0,25 % päevas on rahalises vääringus 375 krooni päevas. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Koidula Laurisaar kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.