Eestkoste asutuse seisukoht Tallinna Mustamäe LOV poolt 30.06.2008.a. antud arvamuses, olles tutvunud U K avalduse ja vestelnud puudutatud isiku AR ega, leiab, et kuivõrd laps on olnud ema kasvatamisel ja isa osalus selles on olnud minimaalne ja ta ei kavatse ka tütre hooldamise kohustust asuda ka edaspidi täitma, et vanema õigused tuleb AR tütar H suhtes ära võtta. Vastuvõtul A.R kinnitas, et tunnistab U.K `i avaldust ning sellele vastu ei vaidle. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 01.07.2008.a. antud arvamuse, milline on kujunenud peale vestlust U K ja H R ega, kohaselt eestkoste asutus toetab UK`i avaldust AR vanema õiguste äravõtmiseks alaealise HR suhtes, kuna see vastab alaealise huvidele. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita perekonnaasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus, arvestades asja materjale, asjaolu, et kohus on ära kuulanud puudutatud isikud ja andnud menetlusosalistele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, leiab, et käesolev hagita asi on võimalik lahendada istungit pidamata. Asjaolu, et 02.02.1994.a. sündinud HR isa on AR ja ema UK, on tõendamist leidnud HR sünniaktiga nr xxx, milline on koostatud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja lg 2 järgi kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vanem AR ei ole aastate vältel tundnud huvi tütre käekäigu vastu ega temaga suhelnud. Tegelikkuses isa ja tütar ei tunnegi teineteist. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et isa tütre ülalpidamist toetanud ei ole. Eelnevast järeldub üheselt, et AR lapsevanemana ei ole pikaajaliselt täitnud oma kohustust lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. Et selleks oleksid seaduse 2 tähenduses mõjuvad põhjused olnud, tõendamist leidnud ei ole. Järelikult lapse isa AR ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu, nagu õigesti märgib lapse esindaja. Kohus nõustub esindajaga muuhulgas ka selles, et süstemaatilise kontakti puudumine isa ja lapse vahel 12 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks
Tallinna linna eestkosteasutused on ühisel seisukohal, et HR huvides on AR vanema õiguste äravõtmine HR suhtes kuivõrd laps on olnud ema kasvatusel 1997.aastast ning isa osalus selles on olnud minimaalne ja kuna ta ei kavatse tütre hooldamise kohustust asuda ka edaspidi täitma.
sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel tuleb lähtuda lapse huvidest. Õigesti märgib alaealise esindaja, et kuivõrd ülalpidamise kohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AR jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seega ei ole lapse huvides asuda täiskasvanuna täitma lapse kohustusi abi vajava vanema suhtes, kes on jätnud ajal, kui tema alaealisena vajas kõige enam vanema hoolitsust, tähelepanu, kasvatust kui ülalpidamist, oma kohustused mõjuva põhjuseta täitmata. Kohus, arvestades eeltoodut, leiab, et UK avaldus vanema õiguste ära võtmiseks tema tütre HR suhtes, mida toetab alaealine ise ja tema esindaja advokaat Helen Tomberg ning eestkosteasutused ja millele ka AR vastu ei vaidle, tuleb rahuldada, sest vanemalt, kes ei täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja selleks puuduvad temal seaduse tähenduses mõjuvad põhjused, tuleb vanema õigused tema alaealise lapse suhtes ära võtta.
lg 1 lubab kohtul vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Tallinna Perekonnaseisuametile (
lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.