Ts. asi nr 2-08-72325 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2009. a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-72325 Tsiviilasi Sillamäe Linnav

§ 5

lõike 4 järgi korraldab omavalitsuse sotsiaalhoolekannet linnavalitsus.

§ 8

lõike 4 järgi peab linn korraldama eestkosteasutuse tööd.

§ 24

lõike 1 punkti 4 järgi korraldab linnavalitsus lapse eestkostet, seega on Sillamäe linnavalitsus eestkosteasutuseks, kes esitab nõude vanema õiguste äravõtmiseks. Vaadanud läbi kõik asjaga seotud materjalid ning kuulanud kõigi asjast huvitatud isikute arvamusi ja kaitstes lapse õigusi ja huve eestkosteasutus palub:

1. Võtta T Z (isikukood xxx, praegune elukoht: xxx, elukoht Rahvastikuregistri andmetel: xxx) ära vanema õigused alaealise tütre A F (ik xxx) suhtes.
2. Menetluskulud mõista T Z välja. II. Eelmenetlus 11.11.2008 saatis kohus T Z avalduse ärakirja koos lisadega ning kohustas esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul alates avalduse kättesaamise päevast. T Z sai 06.11.2008.a. kohtumääruse, kohtu nõude ja avalduse koos lisadega kätte 25.11.2008, kuid hagile vastuse ei esitanud. III. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduses esitatud nõuete juurde ning palus avaldus rahuldada täies ulatuses. T Z selgitas, et te ei tööta, alates septembrist 2003.a. tarvitas narkootikume, praegu saab metadoni. Ta kuritarvitas alkoholi. Alkoholi ei tarvita sellest momendist kui sai kätte dokumendid kohtust. Tütar A elas koos vanaemaga. Võttis last enda juurde 28.11.2008.a. Ta muretses lapse pärast. Lapse isa on surnud. Ta ei ole nõus vanema õiguste äravõtmisega. Ta tegi palju vigu aga on valmis neid parandada. Tal on psüühikahäire, ta tahab vormistada pension. Tema elukaaslane töötab kuid palka annab oma emale, kuna kardab, et mõlemad 2 hakkame jälle kuritarvitama narkootikume ja alkoholi. Ta elab elukaaslase ühetoalises korteris. IY. Kohtuotsuse põhjendused Kuulanud ära Sillamäe linna esindaja ning kostja T Z seletused, uurinud tsiviilasja materjale, kohus jõudis arvamusele, et avaldus on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 54 lg 1 p 1 eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus tegi kindlaks, et T Z ei tegelenud oma lapse kasvatamisega ja on kergete elukommetega. Ta kuritarvitas alkoholi jooke, elas tütrest eraldi, ei tööta. Korter on must ja väga haisev, seisab õudne suitsulõhn. Korteri elamu ja eluolustiku tingimused lastele ei sobi. Kohus leidis, et T Z ei ole oma lapse kasvatamisega toime tulnud ja ta ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta seda ei ole teinud. Ta ei võta osa laste kasvatamisest ega hooldamisest. Puudused laste hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut. T Z ja tema elukaaslasel on narko- ja alkoholisõltuvus. Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette isesesivaks eluks ühiskonnas. Vastavalt Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. Vastavalt

(SHS) § 25 võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik. PkS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub nii eestkosteasutus kui kohus lapse huvidest. PkS § 55 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Kohus selgitab, et PkS § 56 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. 3 Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes LaKS § 8, § 27 lg 1, § 32, § 39; Perekonna seaduse § 49, § 50 lg 1 ja lg 4, § 54 lg 1 p 1, p 2, lg 2, § 58; TsMS § 550 lg 1 p 2, 466 lg 3, § 477, 478, § 558 lg 1, § 660 lg 4, § 661 lg 1 ja lg 2. Natalja Losevtsova Kohtunik 4