2-08-57146/5

2-08-57146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. detsember 2008.a. Tsiviilasja number 2-08-57146 Tsiviilasi J Š hagi VŠ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja J Š (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist E Pihlakas. Kostja VŠ (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja jurist A Politanov. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. november
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja esindaja E Pihlakas, kostja, VŠ ja tema esindaja A Politanov. RESOLUTSIOON
4. Hagi rahuldada.
5. Välja mõista VŠ elatis 300 (kolmsada) krooni igakuiselt poja O – sünd. xxx.a. ülalpidamiseks alates 01.septembrist 2007.a. kuni 01.04.2008.a. ja sealt edasi 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.a. J Š kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VŠ kanda. . 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielust on xxx.a. sündinud poeg O Š, kes peale abielulahutust jäi elama emaga. Kuni aprillini 2008.a. maksis kostja poja ülalpidamiseks hagejale igakuuliselt 1500 krooni. Pärast seda ei ole kostja lapse ülalpidamist materiaalselt toetanud. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 3500 krooni kuus alates hagi esitamisest s.o. 01.09.2008.a. Leiab, et lapse kulutused kuus moodustavad 6998 krooni, millest 1500 toidule, 300 rõivastele, 876 lasteaiakulud, 350 ravimitele ja hügieenitarvetele, 500 kultuuriüritused, 300 transpordile, 735 eluasemekulud ja telefon. Kuna lapsel on kõnehäired, siis kulud logopeedile moodustavad igakuuliselt 1980 krooni. Kostja ei ole aasta enne hagi esitamist 5 kuu jooksul üldse maksnud elatist ja 7 kuu jooksul on tasunud elatist alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Leiab, et kostja oleks pidanud lapse ülalpidamiseks tasuma elatist vähemalt seaduses ettenähtud minimaalsuuruses. Sellest seisukohast tulenevalt taotleb kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist summas 11 925 krooni, mis moodustab 993,75 krooni igakuuliselt. Kostja vastuväited Kostja nõustub lapse ülalpidamiseks maksma igakuuliselt 1500 krooni. Kostja väidab, et alates märtsist 2008.a. on ta töötu ning tema ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha. Tema ülalpidamisel on veel 26.06.2006.a. sündinud tütar Diana, kes suurema elatise väljamõistmisel osutub vähemkindlustatuks kui elatist saav poeg. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 sätestab, et kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest ja lg.2 kohaselt võib elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja on omaks võtnud, et on poja ülalpidamist materiaalselt toetanud kuni märtsini 2008.a. 1500 krooniga kuus. Aprillist 2008.a. on töötu ja ei ole lapse ülalpidamist toetanud. Sellest tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et poja Oi kulutused kuus moodustavad 6998 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et 6aastase poja kulutused on ilmselt ülepaisutatud. Hageja väide, et tegemist on erivajadusega lapsega on tõendamata. Hageja on meditsiinilise tõendiga tõendanud, et lapsel on kõnehäire ja ta vajab igapäevast tegelust logopeedilises rühmas, kuid tõendamata on hageja poolt väidetud lapse logopeedilise ravi kulutused kuus 1980 krooni ulatuses. Lapsele kulutuste tegemisel tuleb arvestada vanemate võimalustega. Hageja töötab firmas B OÜ, kust väljastatud tõendi kohaselt on tema kuupalga suuruseks 4350 krooni. 3 Kostja väidab, et oli alates märtsist 2008.a. töötu ja sai töötu abiraha. Seejärel leidis töö, kuid 1kuulise töötamise järel ta koondati ja on käesoleval ajal jällegi ilma tööta. Kostja on esitanud tööraamatu väljavõtte, mis tema väiteid tõendab. Väljavõttest nähtub, et VŠ on asunud tööle 01.10.2008.a., kuid tööleping on lõpetatud kuu hiljem s.o. 03.11.2008.a. Kostja varanduslikku seisundit iseloomustab Sampo Panga teade laenulepingu ülesütlemise kohta ja kohtutäitur A Pink täitmisteade võlgnikule, millest nähtub, et kostja võlgnetav summa on 1031612.83 krooni. Nõue on tagatud ühishüpoteegiga. Korteriühistu Xxx väljastatud arvest nr.10-58 ja Eesti Energia väljalülitamise hoiatusest nähtub, et kostja eluruumi kommunaalkulude võlgnevus moodustab 14261,24 krooni ja elektri eest võlgnes kostja 29.07.08.a. seisuga 965, 70 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kummagi poole ülalpidamisel on veel üks laps. Kohus leiab, et nendest asjaoludest nähtub, et kostja on raskes majanduslikus seisus, tal lasub võlg panga ees, mis on tagatud eluasemele seatud hüpoteegiga. Kohus arvestab kostja majanduslikku olukorda, kuid samas märgib, et kostja on tööjõuline terve mees, kellel on piisavalt reaalseid võimalusi tasuva töö leidmiseks ja oma laste toimetuleku ja ülalpidamise kindlustamiseks. Arvestades kostja varanduslikku seisundit käesoleval ajal peab kohus siiski põhjendatuks PkS §-s 61 lg.5 alusel vähendada väljamõistetava elatise suurust alla kehtestatud minimaalsuuruse, sest vastupidisel juhul osutuks kostja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on määrata elatise suuruseks 1800 krooni, seda alates 01.aprillist 2008.a. kui kostja lõpetas poja toetamise. Kuna ajavahemikul 01.09.2007.a. – 01.04.2008.a. kostja tasus poja ülalpidamiseks 1500.- krooni, tuleb nimetatud ajavahemiku eest tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruseks määrata 300 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik