Kuna hageja ja kostja vahel töösuhe lõppes juba 31.07.2007.a. ning kostja ei esitanud hagejale uut avaldust vastava sätte kohaldamiseks, siis puudus hagejal õiguslik alus kohaldada tulumaksu arvestamisel ja kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi. Vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 2 p2 ei maksta töötuskindlustuse makset kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel makstavast hüvisest. Kostja vastuväited. Kostja leiab, et hagi tema vastu on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvates on teda kostjaks kaasatud alusetult, kuna tema pöördus jõustunud lahendi ning talle tehtud maksetega kohtutäituri poole, kes talle teatas, et kostjal on saada veel 310,15 kr. Seega tuleks hagejal pöörduda hagiga kohtutäituri poole, kuna kostjal puuduvad igasugused Tsiviilasi nr 2-08-17243 3 andmed selle kohta, kuidas kohtutäitur jõudis arusaamisele, et kostjal on saada vaidlustatud summa. Kuna kohtutäitur määratakse ametisse peale vastavat atesteerimist ning vande andmist, siis on kostja arvates tema ülesanne järgida seaduste täitmist ning kostja ei ole midagi teinud hageja õiguste rikkumisel ning kõik nõuded tuleks pöörata kohtutäitur P.Petteri vastu. Kostja möönab, et kohtutäitur lähtus oma arvestustes interneti palgakalkulaatori abil, kuid milliste andmate alusel ei ole kostjale teada. Kohtu seisukoht ning põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi
) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 13 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse § 26 alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja. Hageja leiab, et ta on täitnud vaidlusaluses asjas tehtud kohtuotsuse, kuna on tasunud temalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise. Vastavalt jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-0730536 (Tallinna Ringkonnakohtu 29.02.2008.a. otsus) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 34 142,70 kr hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hageja poolt on tasutud kostjale antud kohustuse täitmisena ühtekokku 26 972,70 kr. Hageja selgituste kohaselt on tema poolt kinni peetud kostjale väljamaksmisel TuMS § 13 lg 1 alusel tulumaks, mis oli TuMS § 5 lg 1 kohaselt 2008.a. 21%. Seega oli hageja kohustatud kinni pidama enne kostjale väljamaksmist 7170,00 kr (21% 34 142,70-st), mida hageja ka tegi. Peale tulumaksu kinnipidamist kuulus kostjale väljamaksmisele 26 972,70 kr (34 142,77170,00). Seega on hageja täitnud oma vaidlusalusest kohtuotsusest tulenevad kohustused. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kostja vastuväited selles osas, et ta ei ole kohaseks kostjaks antud asja, on kohtu arvates alusetud. Tulenevalt täitemenetluse olemusest on täitemenetluse poolteks üldjuhul sissenõudja 4 Tsiviilasi nr 2-08-17243 (antud juhul kostja) ning võlgnik (hageja). Täituri ülesandeks on täitedokumendi, mis annab sissenõudjale mingi õiguse ning kohustab võlgniku millekski, täitmise korraldamine (
). Seega on kostja isikuks, kes läbi täitemenetluse realiseerib oma õigust ning vaid temal saab olla teadmine oma õiguse ulatusest, mida kinnitab vastav täitedokument. Kui võlgnik ei nõustu tema vastu algatatud täitemenetlusega, siis saab see vaidlus olla vaid isikuga, kes oma õigust soovib antud täitemenetluses realiseerida st sissenõudjaga elik antud juhul kostjaga. Kostja viited kohtutäituri poolt väidetavate rikkumiste kohta täitemenetluse läbiviimisel ning seoses võlgniku kaebuse arutamisega ei oma kohtu arvates õiguslikku tähendust antud vaidluse lahendamisel ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja ei ole kogu menetluse vältel võtnud kindlat seisukohta millest tulenes tema täitemenetluses sissenõutav nõue summa 310,15 kr. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt võib kostja nõue tuleneda eeldusest, et hageja oleks pidanud tulumaksu arvestamisel maha arvama ka 1/12 maksuvaba tulust, mis oli 2008.a. 2250,00 kr ning maksma hüvitise summalt ka töötuskindlustuse maksu. Nende kahe positsiooni arvestamisel oleks kostja nõue olnud täiendavalt 310,15 kr. Kohus peab otstarbekaks analüüsida nende kahe positsiooni õigustatust vaatamata sellele, et kostja ise selles osas sellele ei tugine samas ka muid põhjendusi oma nõudele toomata, et vältida poolte asjatut kohtuskäimist. TuMS § 42 lg 1 järgi residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust. Kohus leiab, et hagejal ei olnud alust kohaldada kostja suhtes TuMS § 42 lg 1 lubatud mahaarvamist maksuvaba tulu osas. Vaidlust ei ole selles, et kostjal oli vastav avaldus eelnevalt tehtud hagejale ning hageja seda kostja maksude kinnipidamisel ka arvestas. Juulist 2007.a. tööleping kostjaga lõpetati ning sellega, kohtu arvates lõppes ka kostja poolt hagejale seni TuMS § 42 lg 1 nimetatud kirjaliku avalduse kehtivus. Asjaolu, et hilisemalt kohtuotsuste alusel tekkis hagejal kohustus tasuda kostjale hüvitis, ei muuda antud avalduse suhtes hagejal alust kohaldada ilma kostja selgesõnalise korralduseta uuesti TuMS § 42 lg 1 mahaarvamist. Samuti ei ole kostja ka hilisemalt pöördunud hageja poole taotlusega vabatahtlikult tasuda kohtuotsuste alusel ning siis ka osundada hagejale võimalusele kohaldada tema suhtes maksuvaba tulu mahaarvamist. Kohus osundab kostjale samuti, et antud soodustuse kasutamiseks on tal võimalus esitada oma tulude kohta vastav deklaratsioon, millealusel maksu- ja tolliamet peaks kohaldama TuMS § 42. Töötuskindlustuse seaduse § 40 lg 2 p 2 kohaselt töötuskindlustusmakset ei maksta kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt. Seega ei olnud hagejal tulenevalt TKindlS § 40 lg 2 p 2 õiguslikku alust kinni pidada kostjale makstavalt hüvitiselt töötuskindlustuse makset. Tsiviilasi nr 2-08-17243 5 Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna laust jätta hagi rahuldamata ning seega tuleb tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 023/2008/491 lubamatuks. Menetluskulude jaotus Tulenevalt sellest, et hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
/allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.