← Eesti

2-06-17959/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-17959 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2008 Tallinnas Tsiviilasi J. A. hagi V. H. vastu abielu lahutamiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.02.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. A. apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 16.12.2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. A. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX); kostja V. H. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX) ja V. H. RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2007 otsus osaliselt elatise suuruse osas ning mõista välja V. H.lt J. A. kasuks elatis alates 14.07.2006 tütre N. H. ülalpidamiseks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni kuus kuni N. H. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. J. A. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. V. H. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Poolte abielu registreeriti XX.XX.XXXX. Abielust on sündinud XX.XX.XXXX tütar N. H.. 14.07.2006 esitatud hagis palus J. A. nende abielu lahutada, jätta tütar tema juurde ja välja mõista V. H.lt elatis tütre ülalpidamiseks 4800 kr. kuus. Hagi põhjenduste kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud alates 2000. aastast. Abielu jätkamine on võimatu. Samuti puuduvad poolte vahel majandussuhted. Tütre kasvatamisest ja ülalpidamisest kostja osa ei ole võtnud. Laps on hageja kasvatada ja tema ülalpidamisel. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu otsus Harju Maakohus otsustas poolte abielu lahutada ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatis alates 14.07.2006 tütre N. H. ülalpidamiseks 3000 kr kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Lapse igakuised vajadused kuus on 9700 kr. Hageja keskmiseks sissetulekuks on kuus 2500 kr. ja sellest lähtuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks ei piisa ainult hageja sissetulekust. Kostja sissetulekuks on hageja andmetel 15 000 kr. Kostja ei ole osa võtnud lapse ülalpidamisest, seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. J. A. apellatsioonkaebus Hageja palus tühistada maakohtu otsus elatise suuruse osas ja uue otsusega mõista kostjalt välja elatis 4800 kr. kuus. Maakohus on rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme. Kohus muutis iseseisvalt hageja nõuet, märkides kohtuotsuses hageja elatisnõudeks 3000 kr. Tegelikult palus hageja kostjalt välja mõista elatise 4800 kr. Samuti avaldas kohus korduvalt kohtuistungi käigus hagejale survet, et hageja nõustuks elatisega 3000 krooni, väites, et seaduse järgi ei saa elatise summa olla suurem kui hageja palk. Hageja palk moodustas kohtuistungi päevaks 4800 kr. Kohus jättis tähelepanuta ega kandnud protokolli hageja informatsiooni selle kohta, et lapse eluvajaduste kindlustamiseks kasutatakse vanemate, sõprade ja tuttavate materiaalset abi, samuti seda, et kostjal on 4 töökohta (tuluallikat): firma M., firma R. C., arvutitehnika remont kodus ja XXXXXXXXXXXXX kauplus I. K.. V. H. vastuapellatsioonkaebus Kostja palus tühistada maakohtu otsuse elatise suuruse osas ja uue otsusega mõista välja elatis 2000 kr. kuus alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Maakohus on rikkunud TsMS § 346 lg 2, mis sätestab, et abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohtu poolt tehtud järeldused on alusetud, kuna on tehtud kontrollimata hageja seletusi ja 2

(4)avaldusi. Tegelikult elavad hageja ja kostja ühes korteris ning nende vahel kestavad majandussuhted. Kostja tasub kõik majanduskulutused. Samuti täitsid kostja ja hageja koos tuludeklaratsiooni, mis tõendab nende vahel majandussuhete olemasolu. Väär on väide, et kostja töötab firmas R. C.. Sellenimelist firmat ei ole äriregistris registreeritud. Õige on, et kostja on parandanud oma sõprade arvuteid, aga ta pole selle eest tulu saanud. Samuti on kostja osa võtnud tütre ülalpidamisest. Viimased suuremad kulutused olid uus kirjutuslaud ja arvuti. Samuti maksab kostja hagejale raha iga kuu, mida tõendavad konto väljavõtted. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja maksab elatist lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult. Vastus apellatsioonkaebusele Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu istung Kohtuistungil pooled kinnitasid, et on abielulahutusega nõus. Hageja jäi oma seisukoha juurde ja palus välja mõista kostjalt igakuine elatis 4800 kr. Kostja oli nõus maksma elatist kuus 3500 kr. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada elatise suuruse osas. Muus osas tuleb jätta kohtuotsus muutmata. PKS § 61 lg-st 2 järeldub, et lahus elavalt vanemalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga, jättes neist kummagi kanda sellise osa lapse vajaduste katmisest, mis vastab tema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused; seega eeldatakse, et vanemad kannavad lapsele vajalikud ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Vanem, kes peab end teise vanemaga võrreldes vähemkindlustatuks, peab sellele tuginema ja oma varalist seisundit põhjendama ja tõendama. Hageja ei ole tõendanud, et kostja varaline olukord on tunduvalt parem tema varalisest olukorrast. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid ega usutavaid väiteid selle kohta, et kostja teenib kuus 15 000 kr. 16.12.2008 kohtuistungil kinnitas kostja, et tema netopalk on 5500 kr ja ta teenib arvutite parandamisega lisaks kuus keskmiselt 1000 kr. Hageja kinnitas, et tema netopalk on 6600 kr. Seega on poolte sissetulekud võrdsed. Hageja palus apellatsioonkaebuses välja mõista elatis 4800 kr. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide poolte ühise lapse ülalpidamiskulude kohta kuus 9700 kr on paljasõnaline. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mille põhjal võiks teha järelduse, et lapse vajaduste katmiseks kulub hageja märgitud summa igas kuus. Kostja nõustus maksma elatist lapsele kuus 3500 kr. Pooled elavad ühises korteris ning kostja väitis kohtuistungil, et ta pole võimeline rohkem elatist maksma, kuna tasub üksi korteri kommunaalarveid, elektri, kaabeltelevisiooni ja ka interneti eest, kuigi kõiki neid teenuseid kasutavad ka hageja ja poolte ühine tütar. Hageja ei kummutanud kostja nimetatud väiteid. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis 3500 kr kuus alates hagi esitamisest. 3
(4)Eeltoodust tulenevalt tuleb J. A. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning V. H. vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulu mõlema poole enda kanda. Tiit Kollom Gaida Kivinurm Iko Nõmm 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.