Obsah (6)

§ 84§ 102§ 95§ 150§ 10§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-363 Haldusasi OÜ Gotta kaebus Maksu-

§ 84

tuvastas maksuhaldur, et tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli luua alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja maksuvabade rahaliste vahendite saamiseks. 30. OÜ Gotta on oma raamatupidamise arvestuses alusetult maha arvanud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust 28 661 krooni, mis on tasutud kinnistuga seotud teenuste ja kaupade soetamisel. OÜ-le Gotta tuleb määrata tulumaksu 3 217 808 krooni suurustelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 26/74 määras. OÜ Gotta kaebuse väited 31. Xxx x asuv ehitis osteti OÜ Gotta seoses ettevõtluse arendamisega eeskätt külalistemajaks. Äriplaani olemasolu tõendavad S. Popovi kirjalik ettepanek OÜ Gotta juhatusele ja Vene ettevõttega OOO Veb-Konsalt sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll. Pärast ehitise soetamist ilmnesid mitmed ehitustehnilised probleemid, nt veetorustikega ja raskused kinnistu majandamisega. Muuhulgas 6 nende probleemide tõttu otsustas OÜ Gotta äriplaanist loobuda ja kinnistu võõrandada. Külalistemajaks planeeritud hoones tehti vajalikke töid ning köeti ja hooldati maja. Ehitist kasutati ka materjalide laona. S. Popovi elukohaks oli aadressil Kärberi 34-32 asuv korter. 32. Täidetud on õiguslikud kriteeriumid ehitise ja teenuste lugemiseks kaebaja ettevõtlusega seotuks ―

1. a)ehitist oli võimalik reaalselt kasutada kaebaja ettevõtluses, see vastab tema äriplaanile ja muule tegevusele ning
2. b)arvestades OÜ Gotta ettevõtluse iseloomu ja mastaape on kulutus kohane tema ettevõtluse arendamiseks. Tähtsust ei oma ajahetk, millal soetatud vara hakatakse ettevõtluses reaalselt kasutama. OÜ Gotta müüs ehitise ja sai ostja käest turuhinna, mida kinnitab BRC eksperthinnang. Selleks, et saada ehitise müümisest müügihinna näol tulu, pidi kaebaja tegema ka kulutusi. Maksupoliitiliselt väär ja ebaloogiline on jätta väidetavalt ettevõtlusega mitteseotud kulutuse maksustamisel arvestamata asjaolu, et asi müüdi hiljem turuhinna eest. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuväited 33. Kaebaja ei ole tõendanud, et Xxx x kinnistu ning soetatud teenused ja kaubad on seotud OÜ Gotta ettevõtlusega. Menetluse käigus on kaebaja küll esitanud dokumente kavatsuste kohta, kuid kavatsustest kaugemale ei ole asi läinud. Kuna tõendid osutavad asjaolule, et ehitist on kasutatud vaatamata ettevõtluse mittealustamisele ning S. Popov ja G.P on selle märkinud oma elukohaks, ei olnud tehtud kulutused seotud OÜ Gotta ettevõtlusega. Kinnistu tegelikeks valdajateks ja kasutajateks olid S. Popov ja G.P. 34. Juhul kui väidetavalt ettevõtlusega seotud asja ei võetud ettevõtluses kohe kasutusele, tulnuks maksukohustuslasel see deklareerida deklaratsioonil TSD, hiljem asja kasutuselevõtmisel saanuks TuluMS § 54 lg 6 alusel esitada deklaratsiooni TDS lisa 6 ehk deklareerida nn ettevõtlusega mitteseotud kulu tagasitulemist ettevõtlusse. KOHTU PÕHJENDUSED 35. Kohus annab esmalt hinnangu tõendite tagastamise taotlusele ja kaebuse üldisematele väidetele (I) ning seejärel ükshaaval kolmele maksualusele (II-IV) ja intressi küsimusele (V). Lõpuks otsustatakse kaebuse rahuldamine ja menetluskulude jaotus (VI). I 36. Ebaõige on OÜ Gotta seisukoht, et kriminaalmenetluse ja maksumenetluse ülekuulamise protokollid pole kasutatavad maksuvaidluses tõenditena. HKMS § 16 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud; tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ülekuulamisprotokollid on käsitatavad TsMS § 272 lõikes 1 ettenähtud dokumentaalne tõendina, milleks loetakse igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. 7 37. 17. veebruari 2004. a otsuses nr 3-1-1-120-03 leidis Riigikohtu üldkogu, et maksumenetlusel ja kriminaalmenetlusel võib olla kokkupuutepunkte ning eksisteerib võimalus vastastikuseks tõendusteabe vahetuseks. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks ka haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus maksukorralduse seadus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-3-1-2-03). Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2006. a otsuses nr 3-3-1-63-06 asuti seisukohale, et kui maksumenetluse käigus on kogutud kõik maksu määramiseks vajalikud tõendid, siis ei tohi maksuhaldur viivitada maksu määramisega ning halduskohus ei pea jääma ootama, milline hinnang nendele tõenditele antakse kriminaalmenetluses. Juhul kui kriminaalmenetluses tuvastatakse hiljem uued asjaolud, mis seavad kahtluse alla jõustunud maksuotsuse õigsuse, on maksukohustuslasel õigus taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist vastavalt

§ 102lõikele 1.

1. Asjaolu, et kahtlustatav ei vastuta oma ütluste tõepärasuse eest, et tähenda, et selliselt saadud dokument oleks iseenesest kohtukõlbmatu ― HKMS § 16 lg 3 sätestab: „Ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Poolte kokkuleppega ei saa halduskohtumenetluses anda tõendile ette kindlaks määratud jõudu ega piirata tõendi liiki ega vormi.“ See, milline on kriminaalasja kohtueelses menetluses antud ütluste tõenduslik väärtus kriminaalasja lahendava kohtu jaoks, ei oma halduskohtumenetluses määravat tähtsust.
2. Ebaõige on OÜ Gotta keskne seisukoht, et temal ei lasu kohustust tõendada, et kaevatav maksuotsus on õigusvastane ning maksuamet peaks igal juhul kohtule tõendama oma väidete õigsust.

§-s 82 on sätestatud: "Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid." Selles asjas ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et raamatupidamises näidatud isikutega tehinguid ei toimunud. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (

§ 95lg-d 1 ja 2).

Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele.

§ 150

lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 3-3-1-34-07). Milline on tõendamiskoormus erinevate maksualuste osas, otsustab kohus allpool vastava teema juures. II
3. Maksuotsuses on põhjalikult motiveeritud järeldust, et AS Betox Group ja OÜ Aasva ei ole kaebuse esitajale reaalselt teenuseid osutanud. Maksuhaldur on viidanud erinevatest üksteisest sõltumatutest ja eriliigilistest allikatest saadud tõenditele, mis kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad veenvalt, et AS Betox Group ja OÜ Aasva esitasid OÜ-le Gotta üksnes arveid. OÜ Gotta poolt fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksed jõudsid variisikute nimele registreeritud ettevõtete pangakontodelt OÜ-ga Gotta seotud isikute või tundmatute isikute kätte. Ehkki keskset tähtsust skeemi paljastamisel omavad Vladimir Životnikovi ütlused, kes kirjeldas nii kriminaalasja eeluurimisel kui maksumenetluses maksuhaldurile antud ütlustes detailselt, kuidas OÜ Gotta tellis 8 sisuliselt n.ö arvevabriku teenuse tema juhitud AS-ilt Betox Group, pole need ainsad tõendid, millele maksuhaldur oma järeldustes tugineb. Nende ütlustega haakuvad OÜ Aasva juhatuse liikme ning OÜ Scull, OÜ Parkstar, OÜ Carmenta, OÜ Alferro ja OÜ Recotrade variisikutest juhatuse liikmete ütlused. Kaudselt kinnitavad AS Betox Group ja OÜ Aasva poolt OÜ-le Gotta teenuste mitteosutamist veel mitmed asjaolud, nt rahade liikumine erinevate ettevõtete kontodel täpses vastavuses ütlustes kirjeldatud skeemile; ehitusala vastutavaks spetsialistiks märgitud T.O kinnitusel tema AS Betox Group ja OÜ Aasva osas reaalselt ehitusjärelevalvet ei teostanud, transpordi objektidele tellis OÜ Gotta, mitte AS Betox Group ja OÜ Aasva, sadamatesse saadi sissepääsuload OÜ Gotta, mitte AS Betox Group ja OÜ Aasva taotlusel, lepingudokumentides on mitmeid vastuolusid jne.
4. OÜ Gotta ei ole maksuhalduri järeldusi omapoolsete tõenditega kummutanud. Kaebuses piirdutakse peamiselt formaalsete väidete esitamisega: et AS Betox Group ja OÜ Aasva on nõuetekohaselt registreeritud ja seadusekuulekalt toimivad ettevõtted; et kaebuse esitaja erinevad esindajad on korduvalt ja rõhutatult väitnud, et tehingud siiski toimusid; ei ole põhjust pidada kriminaalse kontingendi ütlusi usaldusväärsemateks seaduskuuleka kaebaja esindajate ütlustest; OÜ Gotta ei pea kontrollima tehingupartnereid; maksuamet nõustub ise, et tööd on tegelikult teostatud. Üritatud on isoleeritult leida õigustusi üksikutele aspektidele maksuhalduri tuvastatud kahtlustäratavates asjaoludes, kuid tähelepanuta on jäetud, et maksuamet põhistab oma järeldusi mitte üksikute isoleeritud asjaoludega, vaid kogumis kokkulangevate tõendite ja loogiliste seostega. OÜ Gotta ei ole täitnud oma tõendamiskoormist

§ 150lg 1 järgi.

1. Kaebaja põhiväited seisnevad selles, et nii AS Betox Group ja OÜ Aasva kui OÜ Gotta on tegutsevad ja seadusekuulekad ettevõtjad, kaebaja erinevad esindajad kinnitavad veendunult tehingute toimumist ning vaidlust pole selles, et reaalselt on tööd sadamates teostatud. Kohtu hinnangul ei saa need asjaolud iseenesest välistada maksupettuse toimepanemist. Oluline on see, kas tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt pandi maksupettus toime või mitte, vaatamata maksukohustuslase vastupidistele kinnitustele. Maksukohustuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes maksukohustuslase enda väidetest ja tema koostatud dokumentidest. Maksuotsuse tegemine ei eelda, et maksumaksja tunnistab maksupettuse toimepanemist, vastupidine seisukoht moonutaks maksu kui avalik-õigusliku kohustuse ning uurimisprintsiibist lähtuva maksumenetluse olemust. Mis puutub väitesse, et AS Betox Group ja OÜ Aasva on nõuetekohaselt registreeritud ning ehitusalal reaalselt tegevad olnud ettevõtted, siis ka see ei välista nende poolt maksupettuses osalemist. Ehkki maksupettuse kahtlus (nn arvevabrikuna tegutsemine) võib olla kindlam juhtudel, kus tegemist on selgelt varifirmaga, kellel pole reaalselt töötajaid ja tegevust, pole see välistatud ka vastaval tegevusalal reaalselt tegutseva ettevõtte puhul. Kohus märgib, et ehkki eesmärgi tuvastamine pole siinkohal määrav, võib arvata, et pealtnäha seadusliku ettevõtte kasutamine nn arvevabrikuna võib olla nt kantud soovist raskendada maksupettuse avastamist ja tõendamist.
2. Asjaolu, et A. Vaik taganes esialgsetest ütlustest, ei muuda see hinnangut tõenditele nende kogumist ning seda on ka maksuotsuses piisavalt põhjendatud. Samuti ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav kaebusele lisatud dokument, mis on esitatud AS Betox Group juhatuse liikme V. Životnikovi nimel ja milles märgitakse: „Käesolevaga tõendame, et kõik tehingud AS Betox Group ja AS Gotta vahel on teostatud ning meil mingeid finantsilisi pretensioone AS Gotta vastu ei ole.“ Kohus märgib, et kaebaja ei taotlenud menetluse käigus kohtult V. Životnikovi ülekuulamist tunnistajana ja leidis, et oma väidete tõendamiseks piisab sellest kinnituskirjast. Selgusetu on, mida V. Životnikov oma kirjas kinnitab ning mis on kaebaja arvates selle tõenduslik väärtus. Pole välistatud, et AS Betox Group ja OÜ Gotta vahel on tehinguid tõepoolest tehtud, kuid siiski jääb selgusetuks, kuidas see lükkab ümber maksuameti tuvastatud asjaolud. Kui see kinnituskiri on mõeldud ümber lükkama V. Životnikovi poolt varem uurijale ja 9 maksuhaldurile antud ütlusi, siis detailisete, konkreetsete ja teiste tõenditega usutavalt haakuvate ütlustest usutavalt taganemiseks ei piisa kindlasti kaherealisest umbmäärase sisuga „kinnitusest“.
3. Kohus ei pea maksuasja lahendamisel oluliseks hakata üksikasjalikult lahkama OÜ Aasva ja AS Betox Group ning OÜ Gotta vahel väidetavalt sõlmitud lepingute ning aktide vahelisi vastuolusid, millele viitab maksuhaldur ja mille suhtes kaebaja soovib omapoolseid selgitusi anda. Kuna muude objektiivsete ja kummutamata tõenditega on piisavalt tõendatud, et need dokumendid on fiktiivsed ja ei kajasta tegelikke õigussuhteid ja toiminguid, siis pole ka oluline, kas nendes dokumentides võivad sisalduda omavahelised vasturääkivused.
4. Väär on OÜ Gotta väide, et transpordiettevõtete OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arved kinnitavad, et nad vedasid objektidele AS-ilt Betox Group ja OÜ-lt Aasva saadud materjale. Arved kinnitavad seda, et OÜ-le Gotta osutati transporditeenused, kuid see pole iseenesest vaieldav asjaolu. OÜ Viiking Transport ja OÜ Nerelli arvetest ei nähtu seos väidetavalt AS-i Betox Group ja OÜ Aasva poolt OÜ-le Gotta osutatud teenustega.
5. Nõustuda tuleb Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-50-03, 3-3-1-39-03 ja 3-3-1-47-06 tuginevate vastustaja seisukohtadega, et OÜ Gotta väited tema heausksuse kohta on ebaõiged tulenevalt maksuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei kehti juhtudel, kui maksumaksjat on põhjendatud alus seostada maksupettuse toimepanemisega. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Seejuures ei oma tähtsust, et OÜ Gotta võis AS Betox Group ja OÜ Gotta „varjus“ kelleltki tõepoolest teenused tellida. Kuna maksukohustuslane ei täida kaasaaitamiskohustust, on nende isikute tuvastamine võimatu.
6. Asjaolu, et OÜ-le Santerdo ei määratud AS-ile Betox Group ja OÜ-ile Aasva tehtud väljamaksetelt tulumaksu, kuigi asjaolud on mõlemas kaasuses pealtnäha sarnased, ei too kaasa OÜ-le Gotta tehtud maksuotsuse tühistamist. Käesolevas vaidluses on erinevalt kaebaja väidetest tuvastatud, et OÜ Gotta teadis või pidi teadma esitatud arvete fiktiivsusest. Nõustuda tuleb vastustajaga, et OÜ-le Santerdo tehtud maksuotsuses võib olla viga. Kuid haldusorgan ega kohus ei riku võrdsuse põhimõtet, kui ta ei korda isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul. Riigikohtu
7. novembri
8. a otsuses nr 3-3-1-59-06 on selgitatud, et võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes. Võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt Riigikohtu 06.05.2004 otsust nr 3-3-1-19-04, 06.12.2004 otsust nr 3-3-1-53-04 ja 29.05.2006 otsust nr 3-3-1-23-06). Kohus on eespool tuvastanud, et OÜ Gotta suhtes on maksuhaldur rakendanud tulumaksuseadust õigesti. III
9. OÜ-le Nautex E konsultatsiooni- ja vahendusteenuste osas on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et teenuse saamine OÜ-lt Nautex E ja üldse vajadus teenuse järele ei ole tõendatud. Pole esitatud dokumente konsultatsioonide läbiviimise aja ja asjaolude kohta. Selgitused vahendusteenuse kohta on üldsõnalised, pole dokumente, kus nähtuks, kelle vahel, mida ja millal vahendati. Väited, et OÜ Gotta käive suurenes nimelt OÜ Nautex E konsultatsiooni- ja vahendusteenuse tulemusel, on paljasõnalised. Vastuolus RPS § 12 lg 2 ei ole OÜ Gotta esitanud dokumente, mis võimaldaks usaldusväärselt kirjeldada majandustehinguid OÜ-ga Nautex E. OÜ Gotta on küll maksuhaldurile ja hiljem kohtule esitanud mitmeid merendusalaseid materjale, kuid tõendamata on asjas kõige olulisem, et need saadi mitte OÜ Gotta enda igapäevase majandustegevuse raames, vaid nimelt OÜ Nautex E osutatud konsultatsiooni- ja vahendusteenuse tulemusel. 10
10. Lisaks objektiivsete tõendite puudumisele on maksuhaldur oma järelduste tegemisel õigustatult aluseks võtnud asjaolu, et OÜ Nautex E on selle juhatuse liikme M. Purru kaudu OÜ-ga Gotta seotud isik, samuti asjaolu, et OÜ Nautex E käive suurenes järsult ainult nendel kuudel, mil OÜ Gotta tasus arved väidetavate teenuste osutamise eest ning asjaolu, et millegagi ei ole tõendatud, et OÜ Nautex E poolseid teenuseid sai osutada keegi muu peale M. Purru. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et välismaised partnerid suhtlesid nii M. Purru kui S. Popoviga OÜ-st Gotta. Kaebusele esitatud vastuväidetes juhib maksuhaldur tähelepanu, et osalistelt on väidetavate konsultatsiooniteenuste raames saadud materjalid internetis avalikult kättesaadavad. Samuti viidatakse, et Taanis toimunud seminari osas ei ilmnenud OÜ Nautex E kontrollimisel, et ta maksis sellel osalemise eest või et seal osales tema töötaja. Nii maksuotsuses tuvastatud asjaolud kui kohtumenetluse käigus esitatud täiendavad asjaolud orienteerivad üheselt järeldusele, et OÜ Gotta võis küll tegutseda selle nimel, et laiendada äri välismaale ja suhelda välismaiste partneritega, kuid reaalsuses tegi neid toiminguid OÜ Gotta enda juhatuse liige ja 50% ulatuses osanik M. Purru. Reaalseid õigussuhteid OÜ Gotta ja OÜ Nautex E vahel ei ole tuvastatud, rahade väljamaksmine toimus ainult arvete, mitte tegelikult saadud teenuste alusel. Nõustuda tuleb maksuameti väitega, et olukorras, kus S. Popov oma väidetava halva keeleoskuse tõttu ei saanud välispartneritega suhelda ja vaja läks M. Purru osalust, ei olnud vajalik väljastpoolt konsultatsiooni- ja vahendusteenuse sisseostmine. OÜ Gotta väited, et M. Purru funktsioonid OÜ-s Gotta olid piiratud, on jäänud täielikult paljasõnalisteks. Peale esindajate väidete pole selle kohta kohtule mingeid tõendeid esitatud. Olukorras, kus isik on äriühingu osanik 50% ulatuses, selle juhatuse liige ja aktiivselt tegutseb osaühingu igapäevases majandustegevuses, ei ole alust ka eeldada, et tema volitused ja kohustused juhatuse liikmena võiks olla kuidagi piiratud. Pigem võiks eeldada vastupidist ja pidada tõenäoliseks, et majanduslikuks mõttes on OÜ-le Nautex E tehtud väljamaksed tegelikult M. Purrule mõeldud tasu, mille maksustamise vältimiseks ja vabade rahaliste vahendite saamiseks vormistati fiktiivsed arved temaga seotud äriühingu nimele. Ehkki teenuse ostmine osaühinguga seotud isiku teiselt ettevõttelt ei ole keelatud ega välistatud, peaks eriti eri isikute poolt osutatavad nõustamis- jms teenused olema nii eriti hoolikalt ettevõttesiseselt reglementeeritud, lahus hoitud ja dokumenteeritud. Kuna antud juhul pole seda üldse tehtud, on see järjekordne kaudne kinnitus sellest, et tegelikult teenust sisse ei ostetud ja OÜ Gotta majandustegevuse edendamiseks vajalikke toiminguid tegi M. Purru sellesama osaühingu juhatuse liikme funktsioone täites. IV
11. Maksuotsuses leiti, et
12. septembril
13. a OÜ Gotta poolt ostetud kinnistu Harku vallas Tabasalus Xxx tn x ja eramusse ostetud mööbel, tehtud remonttööd, paigaldatud valve ning elamu ekspluateerimiseks ostetud kütteõli ja elektrienergia, kokku summas 3 217 808 krooni, seotus OÜ Gotta ettevõtlusega ei ole tõendatud. Maksuhaldur järeldas, et tegelikkuses soetati elamu OÜ Gotta juhatuse liikme S. Popovi perekonnale elamiseks.
14. Kohtu hinnangul on maksuhalduri seisukoht seaduslik ja põhjendatud. Maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel tuleb kahtlus, et Tabasalus Xxx tn x asuvat eramu ja ning selle sisustamiseks ja hooldamiseks tehtud kulutused ei ole otseselt seotud OÜ Gotta ettevõtlusega, vaid kulutused on pigem tehtud juhatuse liikme erahuvides äriühingu rahaliste vahendite arvelt, lugeda igati põhjendatuks. Xxx tn x kinnistu soetamise asjaolud – enam-vähem samal ajal eramu soetamisega (
15. aasta lõpus) müüvad S. Popov ja G.P seni eluasemena kasutatud korteri Tallinnas xxx xx-xx, veidi enam aasta pärast eramu soetamist müüakse tühjalt ostetud eramu koos vahepeal soetatud sisustusega soetamishinnast poole miljoni krooni võrra odavamalt G.P-le, kusjuures müügilepingus näidatakse G.P ja S. Popovi aadressina Xxx tn x, Tabasalu, OÜ Gotta näol on tegemist merekaartidega tegeleva äriühinguga, kes reaalses igapäevategevuses ei 11 paku kolmandatele isikutele majutusteenust ning Tabasalus Xxx tn x eramut ei võetud faktiliselt kunagi külalistemajana kasutusele, panevad OÜ-le Gotta

§ 150

lg 1 järgi tõendamiskoormuse, et kinnistu soetati ka tegelikkuses, mitte üksnes OÜ Gotta enda või temaga seotud isikute poolt maksumenetluses esitatud dokumentide kohaselt, kaebuse esitaja ettevõtluse tarbeks. 52. Kohus leiab, et OÜ Gotta ei ole maksu- ega kohtumenetluses nõuetekohaselt täitnud oma tõendamiskohustust. Kaebuse esitaja versioon asjade käigust pole kohtu hinnangul veenev ega usutav. Ehkki hüpoteetiliselt on võimalik ka versioon, mille kohaselt OÜ Gotta soetas kinnistu oma ettevõtluse tarbeks, kuid hiljem loobus otstarbekuse huvides äriplaanist ja võõrandas kinnistu seda ettevõtluses reaalselt kasutusele võtmata, oleks see käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades objektiivse kõrvaltvaataja jaoks nii ebaharilik ja ebatõenäoline, et kaebuse esitaja tõendamiskoormus muutub veelgi kõrgendatumaks ning ta peab enda versiooni maksuhalduri ja kohtu jaoks usutavaks tegemiseks tegema eriti aktiivseid jõupingutusi tõendite esitamisel ja omavahelisel seostamisel. Seda ei ole aga OÜ Gotta menetluse käigus teinud, rajades oma kaebuse sisuliselt väitele, et kinnistu soetamine kasutamiseks külalistemajana ei ole seadusega keelatud, OÜ Gotta juhatuse liige ja tema koostatud dokumendid kinnitavad, et selline kavatsus oli olemas ning äriplaani nurjumine ei anna alust lugeda soetatud vara ettevõtlusega mitteseotuks. Kohus selgitab, et maksuotsuses tuvastatud asjaolusid arvestades on see selgelt ebapiisav. TuMS §-de 32 lg 1 ja 51 lg 1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega ei kuulu ettevõtluskulude katteks tehtud väljamaksed tulumaksuga maksustamisele. Kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu, kusjuures kahtlust pole väljamakse tegemises ega kuludokumendi vormilises nõuetekohasuses, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi. Selline seisukoht poleks kooskõlas maksuhalduri

§ 10

lg-s 2 sätestatud ülesannetega ega ka maksu olemusega (vt maksu mõiste

§-s 2). OÜ Gotta esitatud tõendid olid enamjaolt formaalse iseloomuga ning kohtumenetluses jäi kaebaja tõendite esitamisel pigem passiivseks. Temal lasunud kõrgendatud tõendamiskoormus eeldanuks märksa aktiivsemat tõendite esitamist, nt isegi G.P kuulati tunnistajana üle kohtu ettepanekul, kaebaja ei taotlenud S. Popovi vande all ülekuulamist või teiste, OÜ-ga Gotta mitteseotud ja seega objektiivsemate tunnistajate ülekuulamist. Ei esitatud tõendeid ega taotletud tõendite kogumist ka väidetavalt Vene äriühinguga OOO Veb-Konsalt sõlmitud tehingute reaalse toimumise kinnitamiseks ja usutavamaks tegemiseks. Kokkuvõtvalt ― kaebuse esitaja ei olnud aktiivne selliste tõendite esitamisel, mis kinnitanuks tema versiooni asjade toimumise kohta ning kummutanuks kahtluse, et külalistemajaga seonduvaid väiteid esitati ja lepingudokumente koostati tagantjärgi tegelike asjaolude varjamiseks. Kohus märgib, et OÜ Gotta poolt tõenditena esitatud lepingudokumentidel, mis väidetavalt kajastavad OÜ Gotta ja OOO Veb-Konsalt kokkuleppeid, pole ette kindlaksmääratud jõudu ning neid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega. Ühestki seadusest ei tulene, et maksukohustuslase poolt tehingu toimumise kinnituseks esitatud kirjalik lepingudokument tõendab absoluutse kahtluseta, et tehing tegelikult toimuski. Eriti hoolikalt ja kriitiliselt tuleb tõendi usaldusväärsusesse suhtuda juhul, kui see ilmub välja alles maksumenetluse lõpustaadiumis, kusjuures varem pole võimalikele lepingulistele suhetele ja dokumentide olemasolule viidatud (vt nt S. Popovi

1. detsembri
2. a selgutusi maksuametile, IV kd, tlk 79-82, maksukohustuslase suuliste selgituste
3. novembri
4. a protokoll, IV kd, tlk 84-87). Dokumendi sisugi (V kd, tlk 70-73) tundub olevat tavalise majandustegevusega võrreldes üsna ebaharilik ― jääb arusaamatuks, miks peaks Vene ettevõtja Eestisse kinnisvarainvesteeringu tegemiseks asuma koostöösse just merekaartidega tegeleva ettevõttega, kummaline on, miks peaksid ettevõtted omavahelisse lepingusse sisse kirjutama põhjuseid, miks nad arvavad, et kinnisvarahinnad Eestis tõusevad. Viimatinimetatud asjaolu viitab pigem sellele, et tagantjärgi on üritatud leida viise, kuidas 12 põhjendada kinnistu ostmise vajalikkust ettevõtte jaoks ning esitleda neid põhjusi pealtnäha enne kinnistu soetamist koostatud ja formaalselt kehtivas lepingudokumendis, et tekitada muljet, justkui OÜ-l Gottal oligi tegelikkuses soov hakata vaidlusalust kinnistut oma ettevõtluses kasutama. Kõik need asjaolud ja kaheldavused ei tekita usaldust kaebuse esitaja väidete paikapidavuses. Seda enam, et OÜ Gotta on kaebuses esitanud otseselt valeandmeid, nagu kohus menetluse käigus tuvastas. Nimelt väideti kaebuses, et S. Popovi elukohaks oli mitte Xxx tn x eramu, nagu maksuameti otsuses väidetud, vaid aadressil xxx xx-xx asuv korter. Kohus kuulas tunnistajana üle E.R, kes omandas Popovidelt
5. aastal xxx xx-xx asuva korteri, kelle ütluste kohaselt (VI kd, tlk 163) kolis S. popov sellest korterist
6. aastal koos oma perekonnaga välja. Neid ütlusi kinnitavad ka G.P tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustes. Alles pärast kahe tunnistaja ülekuulamist võttis kaebaja tagasi oma valeväite, mida ta käesolevale kaebusele omaselt tõendas varem üksnes puhtformaalse ja sisuliselt tegelikkusele mittevastava tõendiga, s.o Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase
7. veebruari
8. a kirjaga, milles kajastati rahvastikuregistri kehtivaid andmeid (II kd lk 109-110). Nii on selle ilmselge valeväite tuvastamine (tõendite abil, mille kogumist OÜ Gotta ise ei taotlenud) üks paljudest teguritest, mis orienteerib kohut järeldusele, et kaebuse väited on mitteusaldusväärsed.
9. Kohtu järeldusi ei muuda ka kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud G.P ütlused. Esiteks tuleb märkida, et tunnistaja ütluste objektiivsust vähendab asjaolu, et tegemist on OÜ Gotta juhatuse liikme ja osaniku S. Popovi abikaasaga, mistõttu pole välistatud, et tunnistaja soovis anda OÜ-le Gotta soodsaid ütlusi. Teiseks tuleb märkida, et tunnistaja ütlused on osaliselt vastuolulised ja mittehaakuvad vaidluse asjaoludega. Nii kinnitas G.P ülekuulamise käigus korduvalt, et tema tööülesanded OÜ-s Gotta piirdusid kitsa spetsiifilise tööga – merekaartide korrektuuri tegemisega ning äriliste otsuste tegemise juures tema ei ole ja neist ta midagi ei tea. Samuti ei lahkunud ta oma sõnutsi
10. aasta lõpus OÜ Gotta teenistusest (ehkki S. Popoviga olid sel ajal tekkinud abieluprobleemid ja elati lahus erinevates korterites kuni
11. aasta alguseni, mil G.P ostis Xxx tn x hoone ja koliti ühiselt sinna elama) muuhulgas põhjusel, et Eestis ei ole teisi ettevõtteid, kus ta leiaks erialast tööd. Kummatigi ilmnes tunnistaja jutust, et siiski oli ta detailideni kursis ühe aspektiga OÜ Gotta juhtimisküsimustes, nimelt äriplaaniga seoses Xxx tn x eramu soetamisega. Tunnistaja rääkis soravalt OÜ Gotta äriplaanist, Eesti-Vene viisarežiimi lihtsustumise ootustest, mis toonuks kaasa külaliste arvu suurenemise jne. Kohus arvates ei saa olla pelgalt juhuslik kokkusattumus, et juhatuse liikme abikaasa, kellel olid OÜ-s Gotta täita spetsiifilised erialateadmisi nõudvad ülesanded, on erinevalt teistest OÜ Gotta juhtimist puudutavatest otsustest väga hästi kursis just ühe teemaga, s.o Xxx tn x eramuga. Veelgi enam, tunnistaja, kes oma sõnutsi tegeleb OÜ-s Gotta kitsalt erialase tööga (merekaartide korrektuur), hakkas Xxx tn x eramut sisustama ja „hooldama, et majal oleks ilme, et seal elatakse, et vargad sisse ei tuleks“, VI kd tlk
12. Samuti tekitab kummastust asjaolu, et G.P, kes kirjeldas oma ütlustes maja suuri kanalisatsiooni-probleeme, mis takistas pikemat aega elamu elamiskõlblikuks muutmist, ostis veidi rohkem kui aasta pärast sellesama hoone, mida ta oli „vastutahtmist“ sisustanud, pangalaenu eest koos kogu sisustusega ja kolis lõpuks sinna koos S. Popoviga elama. Kohus peab põhimõtteliselt võimalikuks, et pärast Xxx tn x eramu kinnistu soetamist ilmnenud kanalisatsiooniprobleemide tõttu oligi eramu teatud aeg elamiskõlbmatu ning G.P pidi elama sõbranna juures. See asjaolu ei tõenda aga seda, et maja ei soetatud Popovidele elamiseks. Tunnistaja kinnitas, et kui
13. aastal xxx xx-xx korter müüdi, sai kogu raha endale S. Popov. Samal ajal soetati Xxx tn x eramu ja G.P hakkas seda sisustama ja hooldama kuni
14. aastani, mil ta võttis pangalaenu ja ostis maja kogu sisustusega endale ca 0,5 mln krooni odavamalt kui oli maja ostuhind
15. aastal OÜ-le Gotta. Kohtu arvates on raske järeldada nendest asjaoludest muud kui seda, et Xxx tn x eramu omandati ja sisustati Popovide jaoks OÜ Gotta varjus, et sellega seotud kulutusi saaks kanda ettevõtte kuludesse ning
16. aastal, kui OÜ-l Gotta tekkis vajadus käibevahendite järgi, vormistati kinnistu ka juriidiliselt G.P nimele. Muu stsenaarium, s.h OÜ Gotta kaebuses esitatud versioon hoone soetami- 13 sest külalistemajaks on eeltoodud skeemi kõrval, mis on eluliselt iseenesest usutav ja asjaoludes klappiv, sedavõrd uskumatu, et toob maksukohustuslasele kaasa kõrgendatud tõendamiskohustuse, mida OÜ Gotta ei ole, nagu eespool selgitatud, nõuetekohaselt täitnud.
17. Kohus märgib, et Xxx tn x kinnistu soetamist ja kasutamist OÜ Gotta ettevõtluses ei tõenda asjaolu, et pööninguruumis hoiti OÜ Gotta toru-vutlareid. Arvestades maja suurust, kasutamise peamist otstarvet ja soetamise asjaolusid on ühes või mõnes ruumis toru-vutlarite ladustamine ilmselgelt kõrvalise tähtsusega asjaolu ega saanud olla kinnistu soetamise eesmärgiks. G.P kinnitas kohtuistungil, et hoiab toru-vutlareid oma kodus seniajani ning kui tuleb kaarditellimus, võtab ta vajalikul hulgal toru-vutlareid töö juurde kaasa.
18. Maksuotsuse tühistamist ei too kaasa kaebuse esitaja arvamus, et maksupoliitiliselt väär ja ebaloogiline on jätta väidetavalt ettevõtlusega mitteseotud kulutuse maksustamisel arvestamata asjaolu, et asi müüdi hiljem turuhinna eest. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud kehtivat seadust, maksustades ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed TuluMS § 51 lg 1, lg 2 p 4, § 52 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. V
19. Kaevatava maksuotsusega ei ole OÜ-le Gotta tehtud ettekirjutust tasuda maksuvõlalt intressi, mistõttu on ainetud väited intressimäära põhiseadusega vastuolu ja intressinõude kui kuriteosüüdistuse haldusaktiga esitamise lubamatuse kohta. Maksukohustuslasele selgitati üksnes seaduse regulatsiooni intressi osas ning märgiti, et seadusest vahetult tuleneva intressi maksmise kohustuse täitmata jätmise korral esitab maksuhaldur intressinõude. See on

§ 115

lg 3 järgi eraldi haldusakt, mille vaidlustamisel käigus saab kaebuse esitaja esitada kõik oma vastuväited intressi nõudmise põhiseadusevastasuse kohta. VI

1. OÜ Gotta väited ei anna järelikult alust kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud kohtukulude nimekirja, kuludokumente ega taotlust kantud kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Villem Lapimaa Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht
2. september 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-363 14 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Gotta apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Gotta, esindajad adv Tuuve Tiivel ja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus
3. september 2008 RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Gotta apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Gotta kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 tühistamiseks seoses tehingutega OÜ-ga Nautex E ning xxx tn kinnistu soetamisega. Teha vastavas osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 osas, millega kaebajale määrati tasumiseks täiendavalt maksu seonduvalt tehingutega OÜ-ga Nautex E ning xxx tn kinnistu soetamisega. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.02.2008 otsus muutmata. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Gotta kasuks välja menetluskulud summas 85 000 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 15