Obsah (10)

§ 415§ 420§ 631§ 444§ 407§ 468§ 173§ 1741§ 162§ 178

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 03. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-73572 Aktiva Finants OÜ ver

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi Piret Tiirats vastu võla väljamõistmiseks ja välja mõista Piret Tiiratsilt võlgnevus 1 865 (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend viis) krooni 52 senti OÜ Aktiva Finants kasuks, sellest põhivõlgnevus 1189,52 krooni, intress 44,84 krooni, viivised 331,16 krooni, kirjalike teadete tasu 300 krooni. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Piret Tiiratsilt 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni menetluskulu OÜ Aktiva Finants kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik Kohus on saatnud
2. novembril 2008 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja
3. november 2008, hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt väljastusteatest on kostja edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 2.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 2.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral ka viivist. Rahalise kohustuse täitmise viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

2

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 1000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni. Helle Tamm Kohtunik 3