lg 1 tähenduses, mistõttu hageja viivise nõue 1406 krooni 50 senti tuleb jätta rahuldamata. Hagejal puudub moraalse kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kuna poolte vahel ei ole sõlmitud lepingulist õigussuhet ja hageja ei ole tõendanud ka lepinguvälise võlasuhte olemasolu, ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kui teoreetiliselt oleks poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja hagejal oleks selle alusel tekkinud tasu nõue, ei oleks tasu maksmata jätmine põhjuslikus seoses
lg 4 tähenduses ja tellija ei pea neid asjaolusid ette nägema
On absurde väita, nagu võiksid asjaolud, et isik saab õigusvastase käitumise eest trahvi, jätab telefoniarve õigeaegselt tasumata, satub liiklusõnnetusse, ei saa minna välismaale reisile ja peab vanematelt elamiseks raha laenama, tekkida otseselt selle tagajärjel, et talle jäetakse tasu maksmata. Kohtuotsuse põhjendus Töövõtulepingu olemasolu Poolte vahel on vaidlus selles, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimine poolte vahel on tõendatud. Hageja seletust lepingu sõlmimise asjaolude kohta kinnitavad tunnistajad A. V., T T., T. L., H. K., kelle ütluste kohaselt saatis kostja esindaja hageja mobiiltelefonile sõnumi, milles pakkus siseviimistlustööd Haapsalu Kutsehariduskeskuse ehitusel ja et töö eest lubati tasu 50 000 krooni. Tunnistajad kinnitavad, et on sõnumit ise näinud ja lugenud. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt said pooled kokku maikuu lõpus, lepiti kokku töö maht ja tööd alustati maikuu lõpus. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt tegi hageja kutsehariduskeskuse ehitusel siseviimistlustöid kuni objekti valmimiseni augustikuu algul. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et 2005.a. suvel tegid kutsehariduskeskuse soklikorrusel siseviimistlustöid kutsehariduskeskuse õpilased, põhiliselt töötas objektil kolm noormeest. Tunnistaja eeldab, et hageja oli nende hulgas. Kohus leiab, et eeltoodud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, tunnistaja A. V., T. T., T. L., H. K. ja M. R. on andnud samasisulisi ütlusi, mis langevad kokku OÜ Mivo Ehitus juhatuse liikme tunnistaja A. A. ütlustega.
lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Eelmärgitud tõenditega on tõendatud, et kostja tegi hagejale pakkumuse siseviimistlustööde tegemiseks kutsehariduskeskuse soklikorrusel lubades tasu tehtud töö eest ja hageja koos kaaslastega nõustus pakkumusega. Seega tuleb
§-de 9 lg 1 ja 635 lg 1 järgi lugeda töövõtuleping poolte vahel sõlmituks. Kostja vastuväited selles, et hageja viibis OÜ-s Rambilding praktikal, ei ole täies ulatuses põhjendatud. Haapsalu Kutsehariduskeskusest väljastatud hageja praktikaraamatu ärakirjaga (tl. 140-141) on tõendatud, et hageja viibis praktikal 26.maist kuni
lg kohaselt töövõtulepingu järgi kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tunnistajad A. V. ja T. T. ütlustega on tõendatud, et kostja juhatuse liige S. S. käis tööd üle vaatamas ega teinud neile etteheiteid töö suhtes, vaid kiitis tubli töö eest. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, OÜ Rambilding teostas objektil siseviimistlustöid OÜ-ga Mivo Ehitus sõlmitud alltöövõtulepingu alusel. Alltöövõtja OÜ Rambilding jättis objekti lõpetamata ja kadus ära, mistõttu ta ei saanud kostjaga kontakti. Tööd, mida kostja oli objektil teinud, tuli 60-80% ulatuses ümber teha, kuna tellija ei võtnud tööd vastu. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kuigi asjas puuduvad kirjalikud tõendid töö vastuvõtmise kohta, on tunnistajate V. ja T. ütlustega tõendatud, et kostja võttis hageja töö ositi vastu.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid: 1) töö tegemise aega- 11. juunist kuni 05.augustini 2005.a., s.o. ligi kaks kuud, 2) kostja poolt määratud tasu suurust 50 000 krooni, 3) hageja ja tema sõprade panust töösse. Tunnistajate ütluste kohaselt töötas hageja kutsehariduskeskuses kõige kauem - augustikuu alguseni, nädal aega vähem tegi siseviimistlustöid A. V., T. T. tegi tööd kuu aega, M. R. 2-3 nädalat ja T. L. 2 nädalat. 4) kohtule ei ole esitatud tõendeid teostatud tööde mahu kohta. Neil asjaoludel kohus leiab, et kostja poolt lubatud tasu töö eest 50 000 krooni on õiglane jagada vastavalt töötatud ajale viie noormehe – hageja, A. V., T. T., T. L. ja M. R. vahel ja nimetatud asjaolu arvestades on õiglane kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu töö eest 15 000 krooni. Viivise nõue Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist, sest kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele tasu töö eest maksnud. Tunnistajad A. V., T. T. kinnitavad, et hageja on koos nendega korduvalt pöördunud kostja poole tasu saamiseks tehtud töö eest, kuid siiani ei ole kostja neile ja hagejale tasu maksnud.
lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kostja on rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust ja seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o. 06.augustist 2005 kuni 15.
§-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 järgi tuleb viivis 844 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Mittevaralise kahju 30 000 krooni nõue Hageja mittevaralise kahju nõue tuleneb töövõtulepingu rikkumisest. Üldjuhul tuleb mittevaralise kahju kompenseerimine kõne alla seaduses sätestatud konkreetsetel juhtudel.
lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Antud asjas ei ole kohustus suunatud mittevaralise huvi järgimisele, võlgniku kohustuse eesmärk töövõtulepingu järgi ei ole kaitsta hagejat mittevaralise kahju eest. Neil asjaoludel tuleb
MS RakS § 3 järgi tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.06.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb hagi osalise rahuldamise korral mõista kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3250 krooni, peale selle on menetluskuluks riigi õigusabikulud summas 18 537 krooni 80 senti. TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 1000 krooni (kuni 01.07.2007 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 järgi on riigilõiv hagihinnalt 15 000 krooni 1000 krooni). TsMS § 61 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.määrusega nr.206 kehtestatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 järgi tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista hageja lepingulise esindaja kulude katteks 5000 krooni. /allkiri/ Aita Rajavere Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.