3-08-1912/4

KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 Pärnu Haldusasja number 3-08-1912 Haldusasi L. N kaebus, milles avaldaja taotleb: Menetlusosalised ja nende - tühistada Torgu Vallavolikogu 29.08.2008 otsus nr 11/22 „Vallavanema valimine“ - tunnistada Torgu Vallavolikogu tegevus enda teovõimetuks tunnistamata jätmisel seadusega vastuolus olevaks. Kirjalikus menetluses esindajad Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2009 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 11 lg 3 p 5, lg 8: 1 Tagastada L. N kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD 25.05.2008 Torgu Vallavolikogu otsusega vabastati ametist vallavanem Tiit Kaasik. 29.08.2008 Torgu Vallavolikogu otsusega nr 1-1/22 nimetati ametisse uus vallavanem. 26.09.20 26.09.2008 .09.2008 esitas L. N kaebuse Torgu Vallavolikogu 29.08.2008 otsusele „Vallavanema valimine“ koos taotlusega tunnistada Torgu Vallavolikogu tegevus enda teovõimetuks tunnistamata jätmisel kohta seadusega vastuolus olevaks (tl 1-2). 13.10.2008 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta (tl 5-6). 24.10.2008 saabus L. N’i vastus puuduste kõrvaldamise määrusele (tl.8). 1 KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 7 lg 1 teine lause ei anna õigust pöörduda halduskohtusse, kui isikul puudub selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kui vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul kaebeõigus. L. N esitas 26.09.2008 halduskohtule kaebuse Torgu Vallavolikogu 29.08.2008 otsuse „Vallavanema valimine“ tühistamiseks koos taotlusega tunnistada Torgu Vallavolikogu tegevus enda teovõimetuks tunnistamata jätmisel kohta seadusega vastuolus olevaks. Kaebaja hinnangul pidi Torgu Vallavolikogu kuulutama ennast tegutsemisvõimetuks ja taandama, kuna ei suutnud seaduses ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul valida uut vallavanemat. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et volikogu 29.08.2008 otsus on tühine, sest on vastu võetud teovõimetu haldusorgani poolt. Kaebuse täienduste kohaselt kuulub valla volikogusse seitse liiget. Asendusliikmeid on volikogul vaid neli. Kuna Vallavolikogu oli tegutsemisvõimetu ja tal puudus piisav arv asendusliikmeid, tulnuks tekkinud olukorras korraldata täiendavate volikogu liikmete valimiste läbiviimine. Kaebuse täienduses märkis L. N, et „Torgu Vallavolikogu tegevus enda teovõimetuks tunnistamata jätmisel takistab kaebuse esitaja õigust olla valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse ja valida kohaliku omavalitsuse volikogu“ (tl .8). L. N’i nõue põhineb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 52 lg 1 p 3, mille kohaselt on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitatud valitsuse liikmeid. KOKS § 18 lg 2 kohustab valla- või linnasekretäri saatma kolme tööpäeva jooksul volikogu tegevusvõimetusest teatavakssaamisest teate valla või linna valimiskomisjonile. Sama seaduse § 20 lg 2 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon volikogu asendusliikmed. Lõike 6 järgi lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest volikogu liikme volitused ja algavad asendusliikmete volitused. Volikogu tegutsemisvõimetuks kuulutamine on kohaliku valimiskomisjoni pädevuses tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (edaspidi KOVVS) § 20 lg
4. Valimiskomisjon peab kontrollima asjaolusid, mis tingivad volikogu asendusliikmete nimetamise otsuse tegemise. Lähtudes KOKS § 52 lg 2 lõpetab valla valimiskomisjon volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisel volikogu liikmete volitused ning määrab ametisse volikogu asendusliikmed. Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu, korraldatakse valimisringkondades, mille nimekirjades rohkem volikogu asendusliikmeid ei ole, volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised (KOVVS § 3 lg 1). Nimetatud asjaolust teatab KOVVS § 3 lg 2 alusel volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel vallavanem või linnapea maavanemale kolme päeva jooksul. Täiendavad valimised kuulutab välja maavanem oma korraldusega kooskõlastatult Vabariigi Valimiskomisjoniga kümne päeva jooksul, arvates KOVVS § 3 lg 2 nimetatud teate saamisest (KOVVS § 3 lg 3 esimene lause). Sellisele korrale on kaebaja ka ise viidanud oma esmakaebuses (tl 1-2). 2 KOVVS § 64 lg 1 alusel võib kaebuse valla valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitada maakonna valimiskomisjonile. Juhul, kui kaebaja hinnangul oli Torgu Vallavolikogu 29.08.2008 otsuse “Vallavanema valimine“ vastuvõtmisel teovõimetu, tuleks kaebajal taotluse juurde kindlaks jäädes pöörduda esmalt kohaliku omavalitsuse valimiskomisjoni ning vajadusel maakonna valimiskomisjoni või Riigikohtu poole. Kaebuse esitaja on kaebeõigust põhjendanud huviga tuvastada vastavad asjaolud, mis annavad aluse korraldada erakorralised volikogu liikmete valimised, kus olla ise valitud kohaliku omavalitsuse volikogusse või valida kohaliku omavalitsuse volikogu. Samas on kaebaja jätnud põhjendamata kuidas uue vallavanema valimine mõjutab tema subjektiivseid õigusi. Kohus märgib, et täiendavate valimiste asjaolude tuvastamine ja valimiste läbiviimine on vastava valimiskomisjoni pädevuses. Eeltoodut arvestades ei saa L.N’il ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning 1 kaebus tuleb HKMS § 11 lg 3 p 5 alusel tagastada. HKMS § 84 lg 4 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse 1 kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 3 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Annika Vendik Kohtunik 3