lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. 16.06.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-394 alates 01.11.2005 alaealise US ülalpidamiseks 2500 krooni elatisraha. Hageja ülalpidamisel on kaks last xxxsündinud US ja xxx sündinud M M . Kostja kohtub oma lapsega vastavalt kokkuleppele ja maksab regulaarselt väljamõistetud elatisraha, kuid mingeid täiendavaid kohustusi seoses lapse ülalpidamisega ei tee. Kostja on ehitaja, hageja saab igakuiselt suhteliselt tagasihoidlikku palka. Hageja soovib elatisraha suurendamist, sest kohtuväline pöördumine kostja poole ei ole olnud tulemuslik. Hageja on arvestanud eluasemekulud ühe isiku kohta 900 krooni, toidule 2000 krooni, lapse hobidele ja üritustele 400 krooni, lasteaia tasu 876 krooni, lasteaia üritused 75 krooni, riietele 500 krooni, mänguasjadele 400 krooni, ravimisele ning vitamiinidele 200 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, tarbeasjadele 400 krooni, transpordile 400 krooni ning taskuraha 50 krooni, kokku on hageja arvestanud kulutused lapsele 6401 krooni ning palub elatist suurendada 3200 kroonini alates 01.06.2008. Menetluskulud õigusabi osas 1100 krooni palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada kui alusetu. Kostjalt on elatisraha välja mõistetud, mis on suurem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalka. Nimetatud kohtuotsus tehti 2007 aasta lõpus. Kostjal puudub oma endise elukaaslase ja tema tütre ülalpidamise kohustus. Kostja leiab, et kulutused lapsele ei ole mõistlikud, ainuke tõend, mis vastab
sätetele on teatis lasteaiast. Tõendamiskoormus lasub hagejal kõikide kulutuste vajalikkuse osas. Hageja töötasu on suurenenud 1, 5 aasta jooksul 4156 krooni. Kostja leiab, et kohtuasja sisuks on hageja kättemaks, ta tungis kallale kostja vanaemale, siis algatati kriminaalasi, pärast lõpetamist kinnitas hageja, et maksab kätte. Õigusabikulu ei ole põhjendatud, teadmata kuhu ja kellele see on tasutud. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine poeg US, kes on sündinud xxx aastal ning elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Käesoleval juhul on hagi esitatatud elatisraha suurendamiseks PKS § 61 lg 3 kohaselt võib 2 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 27.12.2006 otsusest ja 08.02.2007 kohtumäärusest nähtub, et kostjalt on alates 01.11.2005 välja mõistetud elatisraha U ülalpidamiseks 2500 krooni suuruses summas. Hageja on hagiavalduses õigesti viidanud, et elatisraha on välja mõistetud alates 01.11.2005, kostja on oma vastuväidetes selleks ajaks märkinud ebaõigesti 2007 aasta. Kohtuotsus kajastab nii otsuse tegemise ehk elatise suuruse kindlaks määramise aega 27.12.2006, kui elatise väljamõistmise aega tagasiulatuvalt. Pooltel on vaidlus, kas elatisraha kuulub muutmisele ehk suurendamisele. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et lapse vajadused on suurenud ning elu kallinenud ja palub elatiseks määrata 3200 krooni, kostja leiab, et hageja poolt esile toodud kulutused on liialt suurendatud. Kohus loeb tõendatuks lapse vajadusete muutumise, aga mitte hagiaavalduses märgitud suuruses. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve tema igakülgsel arendamisel. Vanematel on PKS § 49 alusel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja poolt hagis kajastatud kulutuste liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt esile toodud kulutusi on võimalik optimeerida. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, laps, kelle ülalpidamiseks elatisraha tuleb määratleda on neljaaastane. Hageja on arvestanud kulutused lapse kohta kokku 6401 krooni, toidule 2000 krooni, lapse hobidele ja üritustele 400 krooni, lasteaia tasu 876 krooni, lasteaia üritused 75 krooni, riietele 500 krooni, mänguasjadele 400 krooni, ravimisele ning vitamiinidele 200 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, tarbeasjadele 400 krooni, transpordile 400 krooni ning taskuraha 50 krooni. 11.09.2008 on hageja täpsustanud ja selgitanud oma nõude aluseid, tuues esile kulutused lapse arendamisele ( trenn, keeletunnid). Alates septembrikuust käib laps trennis, kuumakse 260 krooni ja inglise keele tunnis maksumusega 250 krooni kuus. Kostja on 11.11.2008 toimunud kohtuistungil vaidlustanud eluasemekulu, kuivõrd talle teadaolevalt elab selles korter ka hageja ema, kes peaks osa arvest tasuma, kulutused toidule oleksid kostja arvates maksimaalselt 1500 krooni, elektriarve maksmiseks tuleks inimese kohta 110 krooni, interneti kulutus ei ole vajalik, ürituste peale on tuleks kulutada 200 krooni kuus, samuti 75 krooni laste üritustele ei ole vajalik. Kostja ei pidanud õigeks ka kulutusi vitamiinidele ja kuu arvestuses sai kulutuste summaks lapsele 4418 krooni. Kohus ei pea kostja seisukohti kulutuste vajalikkuse ja suuruse osas põhjendatuks, nõustub, et kulutusi on võimalik optimeerida, kuid tähtsust ei saa omada aritmeetiline elektri-, jms arvete arvestus, mida ei olegi võimalik täpselt prognoosida. Kõik lapse kasvatamisega seonduvad ja maksmisele kuuluvad arved ei ole ette 3 kindlaks määratud, nagu seda on lasteaiamaks 876 krooni. Lisaks vitamiinidele võib tulla ette vajalik kulutus lapse haigestumisega seotud ravimitele. 11.09.2008 on hageja esitanud kohtu nõudel asjaolude täpsustuse, millest nähtub, et KÜ keskmine kuumakse on 1871.20 krooni, elektri arve 440 krooni, Starman kaabel ( TV ja internet) 397 krooni, telefon ja remondikulud 100 krooni ( tlk 53, 54, 55, 56, 57, 60). Hageja on arvestanud oma pere suuruseks kolm inimest, kohtul puudub alus arvestada eluasemekulude maksjaks hageja ema. Kohus loeb hageja märgitud 900 krooni eluasemega seonduvate kulutuste osas ühe isiku kohta mõistlikuks, kui sinna juurde arvestada tasu elektrienergia eest ning kaabeltelevisioon. Hagejal on võimalik vähendada väljaminekuid mänguasjade, ürituste ja muude tarbeasjade ostmisel ning riietele, millist hageja poolt esile toodud suurust kohus elatise suurendamisel ei arvesta. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja ning hageja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kostja materiaalset olukorda pidada hageja omast pisut paremaks hetkel saadavate sissetulekute osas. Kostjal ei ole ka teisi ülalpeetavaid, hagejal on alaealine tütar, kes ei saa jääda vähemkindlustatuks. Hageja saab töötades O – H K AS -s töötasu keskmiselt 8376 - 11 196 krooni. Kostja on istungil kinnitanud sissetulekuks 8700 krooni, kohus on välja nõudnud K E AS – st tema töötasu kohta tõendi, 2008 aasta töötasu on keskmiselt 11 268 krooni, muud tuluallikad kostja väitel puuduvad. Pooled ei ole esile toonud muud märkimisväärset vara või elamisstiili, mis võimaldaks järeldada nii neil suuremaid sissetulekuid. Alaealine laps on igapäevaselt ema ülal pidada, seega tuleb temal kanda kõik ettearvamatud väljaminekud. Kostja on kohtuistungil andnud teada, et laps viibib tema juures kuus päeva kuus, suvel oli kümme päeva. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole vaidlust, et alaealise lapse ülalpidamiskulud kannab hageja, kelle juures laps elab. Kostja juures viibimine ei ole ajaliselt nii kaalukas, et seda arvestada elatise suuruse määratlemisel, samuti ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks ostnud esemeid või kandnud iseseisvalt mingeid kulutusi. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab elatise suurendamise korral kohaselt summaks 2700 krooni senise 2500 krooni asemel. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele (riiete, mänguasjade, jms.) optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise 4 suuruse kindlaks määramisel. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus ettepaneku arutada kompromissi elatise summa suuruse üle, hageja pakkus 2800 krooni, millega kostja ei nõustunud. Hinnates hageja kuluarvestust on tõendanud kulutuste suurenemise osaliselt, laps vajab väljaminekuid seoses tervishoiuga, lapse igakülgse arendamise huvides on kahtlemata kulutused huvialaringidele. Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tulumaksuseaduse kohaselt tuluna. Elatise suuruse määratlemisel ei oma tähtsust poolte omavahelised suhted, toimunud kriminaalasja algatamised, jms, vaid PKS § 61 lg 2 toodu. Seega jätab kohus selles osas toodud kostja vastuväited tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 2700 krooni, ning muudetud suurusega elatis tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatise suurust muudetakse ja mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 136 lg 2). Hageja on hagi esitanud 16.06.2008 a., seega kuulub elatis suurendamisele nimetatud tähtajast. Kuivõrd kostja on nimetatud perioodil tasunud eelnevalt kindlaks määratud elatisraha 2500 krooni, tuleb arvestada suurendatud summast täidetud osa. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse, menetluskuluna on
lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes olevas riigilõivus tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 alusel tulnuks lõivu tasuda vastavalt hagi hinnale, kooskõlas
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral 5 hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja suurendatava osa vahe, ehk 9 kuud korda 200 krooni, 1800 krooni. Menetluskuluna tuleb riigilõivu määra arvestada 1800 kroonist, välja mõista kostjalt riigituludesse pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Hageja väidetav õigusabikulu ( tlk 35) hagi koostamisel, tuleb jätta tema enda kanda
Kostja viitas õigesti, et kuludokumendid ja hagiavaldus ei ole korrektsed. Kohus loeb õigusabikulu hageja vabal valikul tehtud kulutuseks, kohtus on olemas vajalikud blanketid elatise nõude esitamiseks nii maksekäsuna kui hagimenetluse korras. Liili Lauri kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.