Obsah (4)

§ 113§ 119§ 109§ 117

2-08-24128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei

§ 113lg 1 p 3 tähtaeg – kaks aastat enne pankrotimenetluse algatamist.

Eeltoodust tulenevalt on tagasivõidetavad tehingud (laenu tagasimaksed) tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning osaliselt (summas 495 040 krooni) on tehing tehtud viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist.

1. Hageja
2. majandusaasta aruande kohaselt oli hageja käive
3. aastal 1 242 000 krooni ning aruande aasta kahjum oli – 2 462
4. Hageja omakapital oli 31.12.
5. a seisuga 2 422 302 krooni.
6. majandusaastal oli käive 8 684 728.21 krooni ning kahjum 6 219 597.38 krooni. Hageja omakapital oli 31.12.
7. a seisuga -3 229 899.55 krooni.
8. a esitas võlgnik pankrotiavalduse. Seega oli hageja juba
9. a sisuliselt maksejõuetu ja maksejõuetus
10. a üksnes süvenes. Hageja hinnangul pidi kostja äriühingu juhataja ja osanikuna olema teadlik äriühingu kehvast majandusseisust ning suurest ja pidevalt kasvavast kohustuste mahust, kuid sellest hoolimata tasus kostja endale
11. aasta jooksul korduvalt tagasi laenumakseid.
12. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et hageja täitis rahalise kohustuse kostja kui lähikondse ees ajal, mil võlgnik omas teiste võlausaldajate ees kohustusi ning oli sisuliselt maksejõuetu. Hageja palub kohtul kehtetuks tunnistada ajavahemikul 12.02.
13. a kuni 16.11.
14. a toimunud rahalise kohustuse täitmised kostjale summas 1 070 040 krooni ja tehingute alusel saadu

§ 119lg 1 alusel pankrotivarasse tagastada.

Kostja vastus

1. Kohtule 04.09.
2. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja on edastanud 12.02.
3. a 475 000 krooni ER hüpoteegi seadmise eest hageja laenu tagamiseks. 19.02.
4. a, 16.07.
5. a ja 09.10.
6. a ülekantud summad on kostja andnud uuesti laenuna hagejale. Kostja poolt ettevõttesse laenuna antud summad ületavad märkimisväärselt neid summasid, mis kostja on hagejalt tagasi saanud. Kohtuistung
7. Kohtuistungil 12.11.
8. a hageja jääb haginõude juurde. Raha ei ole liigitunnustega asi, kostjale ei oleks tohtinud laenu tagasimakseid teha. Kostja esindaja seletuse kohaselt on kostja hagejale kandnud 1 000 000 krooni, samas on kostja vahepeal võtnud hagejalt laenu. 2 Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 6.

§ 109

lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. 08.01.

1. a algatas Harju Maakohus A ISOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse ja 20.02.
2. a otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Pankrotihalduriks määras kohus O Ennoki.
3. Hagiavalduse kohaselt on laenu tagasimaksed on kostjale teostatud ajavahemikul 12.02.
4. a kuni 16.11.
5. a. Laenu tagasimaksed summas 1 070 040 krooni, on tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Laenu tagasimaksetest 495 040 krooni on teostatud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. 8.

§ 113

lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

§ 113

lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. 9.

§ 117

lg 2 p 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kostja on alates 25.01.2006. a kuni käesoleva ajani ainuke hageja juhatuse liige. Seega hageja lähikondne

tähenduses.

1. Kostja ei eita laenu tagasimaksete saamist ajavahemikul 12.02.
2. a kuni 16.11.
3. a, kuid leiab, et tema poolt omakorda hagejale laenatud summad ületavad tunduvalt laenu tagasimaksetena saadut. Kostja ei ole raha saanud isiklikku kasutusse, vaid on raha tagasi laenanud hagejale, samuti 475 000 krooni edastanud 12.02.
4. a hüpoteegi seadmiseks hageja laenu tagamiseks.
5. Kohus nõustub hagejaga selles, et raha ei ole liigitunnusega asi, mistõttu ei oma tähtsust kuhu või kellele kostja oma arvelduskontolt raha kandis. Laenu tagasimaksed kostjale tehti olukorras, kus hageja oli püsivalt maksejõuetu ning kostja juhatuse liikmena sellest teadlik. Hageja oli maksejõuetu juba
6. aastal ning
7. aastal see üksnes süvenes, hageja omakapital oli seisuga 31.12.
8. a negatiivne – 2 422 302 krooni ja 31.12.
9. a seisuga negatiivne – 3 299 899.55 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil hageja netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli kostjal kohustus käituda äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 sätestatud viisil. Kostja seda ei teinud. Nimetatud sätte üheks eesmärgiks on kohtu hinnangul osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Hageja omakapital oli vähenenud alla seaduses sätestatud piiri
10. aastal. Seega kogu äriühingu majandustegevus toimus ainult võlausaldajate raha arvel ning sellises olukorras kostjale laenu tagastamine kahjustas võlausaldajate huve veelgi.
11. Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine J S on kehtetu, siis on hageja õigustatud tagasi nõudma hageja poolt J S laenu tagastamiseks välja makstud 1 070 040 krooni.

§ 119

lg 1 kohaselt 3 kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu 18.06.
2. a määrusega oli hageja täielikult vabastatud riigilõivu 80 krooni ja hagi tagamise kautsjoni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 alusel kuulub riigilõiv täies ulatuses väljamõistmisele J S riigituludesse. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses J S kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 4