2-08-20121/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-20121 Tsiviilasi E S hagi J G vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J G (isikukood xxx, viibimiskoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 15.12.2008 Istungil osalenud isikud Hageja E S Kostja J G RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada
3. Välja mõista J G E kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni poeg R G (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 15.12.2008 kuni R G täisealiseks saamiseni xxx.
4. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.
5. Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2007 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati J G maksma elatusraha E S kasuks poeg R G ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni kuni kohtumenetluse lõppemiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust, kuna mõlemad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. pooled on Esitatud asjaolud E S esitas kohtule 21.05.2008 hagi J G vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 4000 krooni poja R G ülalpidamiseks alates detsembrist 2007 kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kostja poja ülalpidamiseks vabatahtlikult raha ei anna. Pojale kulub kuus keskmiselt 6550 krooni (eluasemekulud 3000 krooni, kulutused toidule 2000 krooni, kulutused transpordile 400 krooni, sidekulud 200 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 250 krooni). 15.12.2008 esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks alates 15.12.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole. Maakohtu põhjendused R G sünnitunnistusega on tõendatud, et R G (isikukood xxx) vanemateks on J G ja E S. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2175 krooni poja ülalpidamiseks alates 15.12.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni. 15.12.2008 toimunud istungil kostja tunnistas hagi ning on nõus maksma poja ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuna kostja ei vaidle vastu kuulub hagi rahuldamiseke. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 2175 krooni poeg R G (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 15.12.2008 kuni R G täisealiseks saamiseni, s.o xxx. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Juhindudes TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled esitasid kohtule avalduse, milles loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 386 lg 2 alusel võib asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Sama § lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS 386 lg 5 kohaselt kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. 2 Kohus leiab, et kuigi antud asjas hagi rahuldati, tuleb hagi tagamine siiski tühistada, kuna antud kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ning otsus kuulub kohesele jõustamisele. Kuna antud asjas tehti kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha hageja kasuks poja ülalpidamiseks, siis leiab kohus, et hagi tagamise alus on ära langenud. Seega on kohus seisukohal, et puudub edasine vajadus hagi tagamiseks ja rakendatud hagi tagamise abinõu kuulub tühistamisele. Taimi Kollom Kohtunik 3