← Eesti

2-08-21640/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentma kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 23.detsembril 2008.a. kell 10.00 Kentma kohtumaja tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08 -21640 Tsiviilasi A R hagi AAvastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A R (i k xxx, elukoht xxx) Kostja: AA (ik xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2008.a. RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista AA elatusraha 2175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni tema tütre A C A, sünd xxx.a., ülalpidamiseks A R kasuks alates 05.09.2008.a. kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
  3. Poolte kooselust sündis xxx.a. tütar A C A.
  4. Laps elab koos emaga.
  5. 30.05.2008.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses Harju Maakohtusse avalduse kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ja 14.07.2008.a. kohtunikuabi määrusega anti elatise nõue kostja vastu üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 4.. Kohus võttis A R hagi AA vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks kohtu menetlusse 18.08.2008.a. määrusega. Hageja nõue ja selle põhjendused.
  6. Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha miinimumsummas alates 5.septembrist 2008.a. 4.. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus keskmiselt 4200.- krooni. Kostja ei osale lapse lasteaia eest tasumisel ega muude elamiskulude tasumisel.
  7. Hageja sissetuleku suurus kuus on hageja väidetel netos ligikaudu 4200.- krooni, hageja töötab Laseaias õpetaja abina.
  8. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sütustuse, tõendi töölepingu tingimuste muutmise kohta, mille kohaselt on hageja palga suuruseks alates 01.01.2008 6000.- krooni, Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et hageja saab igakuiselt lapsetoetust 300.- krooni kuus, pangakonto väljavõtte Hansapangast, tuludeklaratsiooni 2007.a. deklareeritud tulu kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  9. Kostja hagi ei vaidlusta ja leiab, et tema vastu esitatud elatisenõue 2175.- krooni kuus ei arvesta tema majanduslikku olukorda. Kostja väidetel ei ole tal töökohta, kinniisvara ega vallasvara, mille arvelt oleks võimalik maksta hagejale lapse ülalpidamiseks nõutavat elatusraha.
  10. Kostja hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulusid ei vaidlusta.
  11. Kostja on ka seisukohal, et hageja ei kasuta lapsele antud raha sihtotstarbeliselt Ta on andud lapse ülalpidamiseks raha A R kolmel korral, kuid kostja ei ole veendunud, et seda kaustatakse lapse jaoks.
  12. Kostja väidetel kindlustab ta lapse kõige vajalikuga kui laps on tema juures.
  13. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja ostutšekke kauplustest kauba ostmise kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
  14. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis asub seisukohale, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi Lk 2

(3)lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesolevala ajal on 2175.- krooni. Lisaks eeltoodule juhindub kohus materiaalõigusnormina veel PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.
  1. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ning seda, et kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutusi, tuleb pidada poolte ühise lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus summat 4200.- krooni. Lapse ülalpidamiskulusid kuus tõendavad ka tõendid lapse lasteaiamaksu suuruse kohta ja ostutšekid kauplustest .
  2. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on hageja esitanud kohtule oma palgatõendi, mille kohaselt on tema palga suurus alates 01.01.2008.a. 6000.- krooni brutos. Hageja on samuti esitanud kohtule ka Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et hageja saab igakuiselt lapsetoetust 300.- krooni kuus. Palga suurust eeltoodud summas kajastavad ka hageja pangakonto väljavõtted.
  3. Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõenditega ja poolte kohtuistungil antud seletustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja on andud lapse ülalpidamiseks hagejale raha üksnes kolmel korral, seega on jätnud kostja täitmata regulaarselt ja piisaval määral lapsele elatusraha andmise kohustuse ja elatise väljamõistmine kostjalt on õiguslikult põhjendatud. Ka kostja poolt toodud põhjendus, et ta peab last üleval ajal mil laps on tema juures, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmata jätmisel, sest laps on isa juures vaid kahel nädalavahetusel kuus.
  4. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik üksnes siis kui esinevad PkS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid põhjusi käesoleval juhul ei esine. Kostja on töövõimeline täiskasvanud mees, kes peab kindlustama end tööga, et oma lapsele piisaval määral elatist anda. Seega kuulub elatis kostjalt väljamõistmisele summas 2175.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
  5. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kohtunik: Lk 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.