lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Harju Maakohtule 10.07.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine tütar K T, kes on hageja elukohas ja tema ülalpidamisel. Hageja on arvestanud kulutused lapse kohta kokku 11 500 krooni kuus, sealhulgas eluasemele 4000 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 300 krooni, sidevahenditele 375 krooni, koolikohustuse täitmiseks 250 krooni, riietele ja jalatsitele 100 krooni, lisaks käib laps Moekoolis kuu tasuga 575 krooni, suvelaagris 2500 krooni ja kulutused breketitele on 1000 krooni kuus. Hageja palub välja mõista elatise 7278.48 krooni alates 10.06.2008. Kostja vastuväited. Kostja ei esitanud kirjalikke vastuväited, kuid 16.10.2008 toimunud kohtuistungil selgitas oma seisukohti. Kostja tegi ettepaneku, et tasub 12 000 krooni ortodondi kulutuste katteks uuel aastal ja lisaks igakuine elatisraha 3500 -4000 krooni. Hagetava summa tasumist kostja ei pidanud, arvestades oma sissetulekuid, võimalikuks. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooltel on ühine tütar K T, kes on sündinud xxx aastal ning elab ema elukohas. PKS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et laps on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmise eelduseks on PKS § 61 lg 1 järgi vanema poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine, sh ebapiisav täitmine. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse üle. Hageja palub selleks määrata 7278.48 krooni, kostja on pidanud võimalikuks tasuda 3500-4000 krooni ja on asja sisulise arutamise käigus võimaliku kompromissi sõlmimise korral väljendanud võimalust tasuda eraldi lapse kulutused ortodontilise ravi osas. Kohus kohaldab käesolevas vaidluses PKS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PKS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetava elatisraha suurust. Hageja väidet, et elatisraha on alates juunikuust kuni asja sisulise arutamiseni kokku tasutud 6000 krooni, kostja ei vaidlustanud.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega on tõendatud, et elatist ei ole alates hagi esitamisest kostja poolt piisavalt tasutud. Vastavalt PKS § - le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PKS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagetava elatisraha liigse suuruse osas on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt esile toodud kulutusi on võimalik optimeerida. PKS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on arvestanud kulutused lapse kohta kokku 11 500 krooni, sealhulgas eluasemele 4000 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 300 krooni, sidevahenditele 375 krooni, koolikohustuse täitmiseks 250 krooni, riietele ja jalatsitele 100 krooni, lisaks käib laps Moekoolis, milline tasu on 575 krooni, suvelaagris 2500 krooni ja kulutused breketitele on 1000 krooni kuus. Samuti on ortodondi dr G E – P 20.06.2008 teatise kohaselt vajalik lapsele ortodontiline ravi 24 800 krooni ulatuses, planeeritav ravi kaks aastat. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb kostja varanduslikku olukorda pidada hageja omast pisut paremaks hetkel saadavate sissetulekute osas. Pooltel ei ole teisi ülalpeetavaid. Hageja saab töötades R H AS töötasu keskmiselt 7000 8000 krooni. Kostja on istungil kinnitanud ja esitanud ka OÜ E tõendi, et tema töötasu on keskmiselt 15 000 krooni, muud tuluallikad puuduvad. Pooled ei ole esile toonud muud märkimisväärset vara või elamisstiili, mis võimaldaks järeldada suuremaid sissetulekuid. Riigikohus on lahendis 3-2-1 66-2008 märkinud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et kohus ei peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Käesoleva tsiviilasja puhul ei ole vaidlust, et alaealise lapse ülalpidamiskulud kannab hageja, kelle juures laps elab. Elatisraha määratlemisel arvestab kohus kõike eeltoodut ning peab kohaselt summaks 4000 krooni. Kohus juhib tähelepanu, et hagejal on siiski võimalus kulutusi lapsele ( riiete, eluaseme, jms.) optimeerida, kohus ei saa anda hinnangut, kas hagejal on õigus neid asju osta või mitte, vaid, kas arvestada kõiki kulutusi elatise suuruse kindlaks määramisel või mitte. Asja sisulise arutamise käigus tegi kohus ettepaneku arutada kompromissi elatise summa suuruse üle, hageja ei nõustunud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kulutused seoses tervishoiuga ning lapse igakülgse arendamise huvides on kahtlemata kulutused koolikohustuse täitmiseks ja huvialaringidele. Arvestada tuleb ka, et elatis on deklareeritav tuluna tulumaksuseaduse kohaselt. Seega tuleb lugeda vajalikuks elatisraha suuruseks 4000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Nii hagejal kui kostjal on õigus asjaolude muutmise korral taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PKS § 70). Hageja on hagi esitanud 10.07.2008.a., seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust PKS § 70 lg 2 sätestatu rakendamiseks, mille kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esine sama seaduse § 61 lg – s 6 nimetatud asjaolusid Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi.
loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on esile toonud elatise tasumise kogusummas 6000 krooni alates juunikuust, mistõttu ei ole vajalik elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe kuu ulatuses. Menetluskulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse, menetluskuluna on
lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Seega tuleb menetluskulud riigilõivu osas välja mõista kostjalt riigituludesse pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.