← Eesti

2-08-23890/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. detsembril 2008.a. tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht kell 14.00 Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-23890 Tsiviilasi MM hagi I K vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: MM (i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja: I K(i.k.xxx, elukoht xx) esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 02.12.2008.a. RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Lugeda tuvastatuks, et MM xxx.a. sündinud poeg R M (sünd registreeritud xxx. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx) põlvneb I K .
  4. Välja mõista I K elatusraha tema poja R M, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks MM kasuks perioodi 13.06.2008.a. (hagi esitamine) kuni 19.12.2008.a. (kohtuotsuse tegemine) eest kokku summas 7750.- (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja alates 20.12.2008.a. 2175.- ( kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni xxx.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas summas 2175.- krooni kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  6. Hagiavalduse kohaselt sündis MM ja I K xxx.a. poeg R M. sünniakti kantud ei ole. Isa kohta andmeid R M
  7. 13.06.2008.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub MM tuvastada, et R M põlvneb I K ja välja mõista I K elatusraha R M ülalpidamiseks igakuiselt 2175.- krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni..
  8. Hageja väidetel on kostja poolt lapse ülalpidamiseks antav elatusraha ebaregulaarne ja ebapiisav, lapse kulutused seevastu on aga regulaarsed.
  9. Lapse igakuised ülalpidamiskulud koosnevad hageja väidetel: a.) söögirahast 2000.krooni, b.) kulutustest riiete ja jalanõude ostmiseks summas 500.- krooni; c.) eluasemekuludest 1000.- krooni; d.) kulutustest tervishoiule 300.- krooni ja e.) isikliku hügieeniga seotud kulutustest 700.- krooni. Kokku moodustavad lapse ülalpidamiskulud summa 4500.- krooni. 5 Hageja sissetulekuks kuus on 900.- krooni lapsetoetust + 300.- krooni üksikvanematoetust. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja õpib Ülikoolis I kursusel päevases osakonnas.
  10. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, tõendi Maksu ja Tolliametist 2007.a. saadud tulu kohta, tõendi ARK-ist ja Harju Maakoht kinnistusosakonnast selle kohta, et talle ei kuulu registrisse kantud vara, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.01.2008 – 08.07.2008.a. kohta ja SEB Pangast perioodi 01.01.2007 – 08.07.2008.a. kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  11. Kostja võttis kohtule 17.09.2008.a. esitatud kirjalikus vastuses hagile õigeks hageja nõude põlvnemise tuvastamiseks.
  12. Kostja palus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta erakordseid asjaolusid ja vähendada temalt väljamõistetava elatise suurust alla alammäära ning mõista elatis välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks summas 1500.- krooni kuus. Erakordseteks asjaoludeks on kostja väidetel tema palk 11.500.- krooni kuus, tema perre detsembrikuus sündiv laps ja pangalaen 7000.- krooni kuus, mida ta igakuiselt maksma peab.
  13. Kostja ei vaidlustanud hageja poolt lapsele tehtavaid kulutusi. 10 Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja C T rasedust tõendava dokumendi, oma palgatõendi Põhja Politseiprefektuurist, mille kohaselt on tema palga suuruseks 14.000.krooni, oma pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.09.2007 – 15.09.2008.a. kohta ja C T pangakonto väljavõtte Hansapangast perioodi 01.04.2008 – 31.10.2008.a. kohta. Lk 2

(4)Kohtuotsuse põhjendused.
  1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, uurinud poolte poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis asub seisukohale, et rahuldamisele kuulub nii hagi põlvnemise tuvastamiseks kui ka hagi elatise väljamõistmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PkS ) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus põlvnemise asjas seotud kostja poolt hagi õigeksvõtuga, tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et kostja hagi õigeksvõtt ning tema poolt lapsele elatise maksmine enne hagi esitamist, mille üle pooltel vaidlus puudub, võimaldavad kohtul jõuda järeldusele, et hagejal xxx.a. sündinud poeg R M põlvneb kostjast.
  2. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesolevala ajal on 2175.- krooni. Lisaks eeltoodule juhindub kohus materiaalõigusnormina veel PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.
  3. Tulenevalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga. Kohus asub seisukohale, et arvestades hageja poolt esiletoodud hagi põhistusi ning seda, et kostja ei ole vaidlustanud lapse ülalpidamiskulutusi, tuleb pidada poolte ühise lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus summat 4500.- krooni. .
  4. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on pooled esitanud kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: Maksu- ja Tolliameti tõendi hageja sissetulekute kohta 2007.aastal, ARK-i ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõendid selle kohta, et hagejal ei ole nimetatud registritesse kantud vara, kostja palgatõendi ja poolte pangakontode väljavõtted. Kostja on esitanud ka oma elukaaslase C T rasedust kinnitava tõendi ja ka tema pangakonto väljavõtte, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased tõendid, sest kostjal ei ole kolust C T veel last sündinud, kelle ülalpidamiskohustus kostjal alles tulevikus tekib ja C T sissetulekutest ei sõltu hageja ja kostja lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nimetatud tõendid kohtuotsuse tegemisel TsMS § 238 lg 5 kohaselt arvestamata.
  5. Kohus asub seisukohale, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõendid nende varalise olukorra tõendamiseks lubavad kohtul asuda seisukohale, et kostja majanduslik olukord on tunduvalt parem kui hagejal, kelle juures elab poolte alaealine laps. Lk 3
(4)Kostja töötab Põhja Politseiprefektuuris korrakaitseosakonna avariitalituse konstaablina ja tema palga suuruseks on vastavalt tema poolt esitatud palgatõendile 14.000.- krooni kuus, hageja sissetulekus seevastu on ainult riigilt saadav peretoetus, hageja ei tööta, vaid õpib ülikoolis päevases osakonnas ja on oma vanemate ülalpidamisel. Pealegi on poolte alaealine laps R M alles 2,5 aastane, mistõttu oleks hagejal õigus olla käesoleval ajal hoopis lapsehoolduspuhkusel. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud alammäära on võimalik üksnes siis kui esinevad PkS § 61 lõikes 5 või lõikes 6 nimetatud asjaolud, s.o. kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel summas 2175.- krooni osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, või kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolud – tema palga suurus, elukaaslase rasedus ja pangalaenu tagastamine, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumsumma, mistõttu kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagetavas summas. 16.. PkS § 70 lg 1 alusel kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest.
  1. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul arvestada ka summasid mis kostja on hagejale elatisena maksnud perioodil hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtted tõendavad, et perioodil 13.06.2008.a. kuni 19.12.2008.a. on kostja kandnud hageja arvelduskontole kokku 5300.- krooni. Kui arvestada sellega, et kohtuotsuse kohaselt oleks pidanud kostja sellel perioodil maksma elatist 13.050.krooni (6 x 2175), kuulub kostjalt eelpoolnimetatud perioodi eest täiendavalt väljamõistmisele elatis 7750.- krooni ja alates kohtuotsuse tegemisest 2175.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
  2. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus määras anda hagejale menetlusabi põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel riigilõivu tasumiseks ja hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise TsMS § 164 lg 1 kohaselt, jääb hageja menetluskulu riigi kanda. . Kohtunik: Lk 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.