2-05-1332 ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-05-1332 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A S P (registrikood: xxx; asukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja A M (aadress: xxx) Kostja: S V (isikukood: xxx; elukoht: xxx) A S P hagi S V`i vastu 19 387,03 krooni nõudes Resolutsioon
- Rahuldada A S P hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Välja mõista kostjalt S V`ilt hageja A S P kasuks võlgnevus 19 387,03 (üheksateist tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse krooni ja 03 senti) krooni ja menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni.
- Kohtuotsus väljastada menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on A S P hagi S V vastu 19 387,03 krooni nõudes. Kostja võttis oma
- juunil 2005.a esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 1
(2)2-05-1332 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1 400 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)