3-07-1952/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1952 Haldusasi AS Antiseptik kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/441 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: AS Antiseptik Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
2. Jätta AS Antiseptik kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).
5. oktoobril 2007 saabus Tallinna Halduskohtule AS Antiseptik kaebus, milles taotletakse Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
6. juuli 2007 maksuotsuse nr 12-5/441 tühistamist. VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi: maksuhaldur) pani
8. juuli 2007 maksuotsusega nr 12-5/441 AS-ile Antiseptik kohustuse tasuda käibemaksu summas 333 900 krooni. Maksuhaldur asus nimetatud maksuotsuses seisukohale, et Gerdox OÜ nimel AS-ile Antiseptik diislikütuse müügi kohta väljastatud arvete näol ei ole tegemist maksustatavast käibest käibemaksu mahaarvamise õigust andvate dokumentidega ning AS Antiseptik ei ole tõendanud Gerdox OÜ nimel väljastatud arvete alusel diislikütuse saamist. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Gerdox OÜ dokumentidel näidatud kütust ei ole AS Antiseptik seoatnud OÜ-lt Gerdox, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Sellist seisukohta põhjendas maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses järgnevalt: 1 o Kütuse saatelehed ei kajasta OÜ Gerdox poolt kütuse vedu AS-ile Antiseptik ning saatelehed on koostatud ostetud kütuse tegeliku päritolu varjamiseks selliselt, et sinna kanti ebaõiged andmed kütuse vedajate ja kütusesertifikaatide kohta. o Tehinguid väidetavalt OÜ Gerdox poolt koordineerinud V. N. ütluste kohaselt esitati AS-ile Antiseptik fiktiivseid arveid või müüdi "musta kütust". o Gerdox OÜ juhatuse liikme Ritšard Bukin'i selgituste kohaselt ei olnud Gerdox OÜ-l tanklat ega oma masinaid. Kütuse vedamist AS-ile Antiseptik ei kinnita Gerdox OÜ nimel koostatud saatelehtedele märgitud autojuhid. o AS Antiseptik ei ole olnud nõutaval määral hoolas, kuna ei ole säilitanud vedelkütuse vastavussertifikaate, mis annaksid teavet selle kohta, kes oli kütusesepartii müüja. Samas selgus kontrollimisel, et Gerdox OÜ nimel koostatud saatelehtedele märgitud vastavussertifikaatide alusel ei ole Gerdox OÜ poolt AS-ile Antiseptik kütust müüdud. o AS Antiseptik ei ole ise astunud samme, et väidetavalt äripartnerilt Gerdox OÜ saada kinnitust kütuse ostu-müügitehingute tegelikku toimumist tõendavate asjaolude kohta. KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED
9. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on vääralt hinnanud kogutud tõendeid ning maksuotsuses tehtud järeldused on motiveerimata ega tugine tõenditele. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et OÜ Gerdox arvetel näidatud vedelkütuse tegelikuks müüjaks ei ole mitte OÜ Gerdox, vaid tundmatu kolmas isik.
10. Kaebuse esitaja leiab, et saatelehtedel esinevad puudused kasutatud transpordivahendeid ja vastavussertifikaate puudutavate andmete osas ei tõenda iseenesest seda, et vedelkütuse müüjaks ei ole OÜ Gerdox. Seevastu märgib kaebuse esitaja, et maksuasjas on tõendamist leidnud, et raha müüdud kauba eest on kantud OÜ Gerdox pangakontole ning 31.03.2004.a. sõlmitud naftassaaduste ostu-müügilepingu nr 06-2004 on OÜ Gerdox seadusliku esindajana allkirjastanud Ritsard Bukin. Need asjaolud viitavad kaebuse esitaja hinnangul otseselt sellele, et AS Antiseptik tehingupartneriks oli just nimelt OÜ Gerdox. Kaebuse esitaja heidab aga maksuhaldurile ette, et eelnimetatud asjaolusid tõendavad otsesed tõendid on maksuhaldur põhjendamatult arvestamata jätnud, seejuures ei ole arvete tasumise ja OÜ Gerdox esindamisega seotud aspekte käsitletud ka Maksu- ja Tolliameti poolt asjas tehtud vaideotsuses, kus on piirdutud üksnes kütuse vastavussertifikaate puudutava maksuotsuse argumentatsiooni edasiarendamisega.
11. Järgnevalt märgib kaebuse esitaja, et maksuhaldur on kasutanud tõenditena kriminaalasjas nr 05930000020 kogutud tõendeid, ent kaebuse esitaja ei ole saanud tutvuda kriminaalasja toimikuga ning seetõttu ei ole ta veendunud selles, et vastavad isikud selliseid ütlusi kriminaalmenetluses tõepoolest andnud on ja et kriminaalmenetluses antud ütlused puudutavad tõepoolest tehinguid ASga Antiseptik. Samuti väidab kaebuse esitaja, et ta ei ole veendunud selles, et kriminaalasja toimikus ei ole teisi tõendeid, mis lükkavad maksuotsuses tsiteeritud ütlused ümber ega saa veenduda ka selles, ega kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi, mis kaebuse esitaja hinnangul tähendaks seda, et vaidlustatud maksuotsusega AS-lt Antiseptik nõutavat käibemaksusumma nõutakse samal ajal sisse ka teiselt isikult. Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2003 määrusele nr 3-3-1-2-03, märgib kaebuse esitaja, et kuivõrd talle ei võimaldatud kriminaalasja toimikuga tutvuda, siis ta ei saa hinnata, kas kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses lubatavad. Samuti märgib kaebuse esitaja, et kuna arusaadavalt on kriminaalasi alles kohtueelse menetluse staadiumis, siis ei ole ei kohus ega prokuratuur kontrollinud tõendite lubatavust, näiteks menetlusnormide järgimist kahtlustatavate 2 ja tunnistajate ülekuulamisel ning seetõttu on kaebuse esitaja hinnangul selliste tõendite kasutamine maksumenetluses kahtlane.
12. Kaebuse esitaja leiab samuti, et kuivõrd ta on esitanud maksuhaldurile vaidlusaluste tehingute kohta kõik dokumendid, (arved, saatelehed, leping), mille põhjal identifitseeriti tehingute teine pool ning mille põhjal sai maksuhaldur täieliku ülevaate tehingute iseloomust, tehingute esemest, hindadest, soetatud kauba seotusest kaebuse esitaja ettevõtlusega jne, siis on kaebuse esitaja täitnud MKS §-st 56 tuleneva kaasaaitamiskohustuse. Kaebuse esitaja heidab aga maksuhaldurile ette, et viimane on eelnimetatud dokumendid arvestamata jätnud ning lähtunud kolmandatelt isikutelt saadud teabest, mida saab koguda üksnes maksuhaldur. Eelnevast tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et täiendava tõendamiskoormuse panemine kaebajale on taolises olukorras seadusevastane.
13. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et asjaolu, kas kauba tegelikuks müüjaks oli OÜ Gerdox või keegi muu, ei oma tähtsust käibemaksukohustuse kindlakstegemisel. Kaebuse esitaja leiab, et käibemaksuseaduse § 31 lõigetest 8 ja 9 tuleneb, et õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele võib maksukohustuslasel tekkida ka sõltumata kauba või teenuse kätte saamisest juhul, kui maksukohustuslane on saanud teiselt maksukohustuslaselt KMS §-s 37 sätestatud ei vorminõuetele vastava arve kätte ning on selle tasunud. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul olid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse eeldused täidetud, kuna tehingute tegemise ajal oli OÜ Gerdox registreeritud maksukohustuslasena, OÜ Gerdox poolt väljastatud arved vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele ning AS Antiseptik on OÜ Gerdox poolt väljastatud arved tasunud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Maksuhaldur leiab, et AS Antiseptik kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle rahuldamata jätmist.
15. Esmalt leiab vastustaja, et raamatupidamise algdokumendi formaalne vastavus raamatupidamise seadusele ei tõenda kauba soetamist tegelikkuses ning maksustamisel on oluline välja selgitada tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide vormistamine ei ole otsustava tähendusega. Seetõttu ei ole vastustaja hinnangul tähtis, et kaebaja kandis OÜ Gerdox pangakontole reaalselt raha ja et ostu-müügileping nr 06-2004 allkirjastati kaebaja esindaja poolt, kuna arvetel näidatud isikute vahel tehinguid reaalselt ei toimunud.
16. Maksuhaldur juhib tähelepanu sellele, et maksuotsuse tegemise põhjuseks ei olnud ainult puudused saatelehtedes, vaid kõik maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud kogumis. Maksuhaldur selgitab, et saatelehtede analüüsimisel selgus, et kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele, kuivõrd mõned sertifikaadid, mis saatelehtedel olid ära toodud, ei olnud sertifikaadil näidatud isikute poolt väljastatud ning ühegi sertifikaadi tellijaks ei olnud OÜ Gerdox. Vastustaja märgib ka, et tuvastamist leidis, et isikud, kes olid sertifikaadid tellinud, ei olnud teinud tehinguid OÜ-ga Gerdox ega AS-ga Antiseptik ning saatelehtedele märgitud sõidukid ei olnud reaalselt maksukohustuslasele ega OÜ-le Gerdox teenust osutanud. Vastustaja märgib lisaks, et teenuse mitteosutamist kinnitavad ka isikud, kellele saatelehtedel märgitud autod kuulusid ning autojuhid, kes saatelehtede kohaselt vedu teostasid. Vastustaja hinnangul on seega põhjendatud maksuotsuses toodud seisukoht, et OÜ Gerdox esitatud arvetel näidatud kütusevedu ei ole tegelikult toimunud. Vastustaja väitel tõendab dokumentide fiktiivsust ka asjaolu, et 31.03.2004 saatelehe kohaselt oli kütuse vedajaks AS-i Antiseptik töötaja L. R., kelle seletuse kohaselt ei tea ta OÜ-d Gerdox, samuti ei ole tema allkirja kütuse vastuvõtmise saatelehel, millele ta allkirja kütust vastu võttes aga alati kirjutas. Vastustaja rõhutab, et eelnevaid väiteid ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud, mis omakorda kinnitab maksuotsuses esitatu asjakohasust. 3
17. Järgnevalt märgib vastustaja, et vedelkütuseseaduse § 7 lg 1 kohaselt peab kütuse müügiks registreeringut omav isik esitama igakuiselt kütuse käitlemise aruande Maksu- ja Tolliametile. OÜ Gerdox esitas vastustaja seletuse kohaselt sellesisulised aruanded Maksu- ja Tolliametile 2004.a märtsis, aprillis ja mais, samas on kaebuse esitaja kajastanud enda raamatupidamises ka OÜ Gerdox juuni, juuli, augusti ja septembri 2004.a kütuse müügiarveid, mille kohta OÜ Gerdox Maksu- ja Tolliametile aruannet aga esitanud ei ole. Sellest nähtub vastustaja hinnangul, et OÜ Gerdox ei olnud müünud kütust 2004.a juunist septembrini.
18. Puutuvalt kriminaalmenetluses kogutud tõenditesse, selgitab vastustaja, et kuigi Maksu- ja Tolliamet on nii maksuhaldur kui ka uurimisasutus kriminaalmenetluse seadustiku mõistes, siis tegelevad maksumenetlusega revidendid ning kriminaalasjade kohtueelset menetlust viivad läbi uurijad. Vastustaja selgitab, et kriminaalmenetluses kogutud teabe väljastamine Maksu- ja Tolliameti teistele struktuuriüksustele/ametnikele on reguleeritud vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le
19. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul kasutas maksuhaldur maksumenetluses prokuratuuri loal V. G. 12.03.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, A. T.'e 23.03.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli ja V. N. 14.11.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli. Vastustaja selgitab, et prokuratuur otsustab, milliseid tõendeid ta lubab kasutada maksuhalduril maksumenetluses ning maksuotsuses kasutatud protokollidega oli ka maksukohustuslasel võimalik tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada.
20. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu ei oleks käibemaksukohustuse kindlakstegemise seisukohast tähtis, kas kauba tegelikuks hankijaks oli OÜ Gerdox või keegi muu. Siinkohal viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-34-06 väljendatud seisukohale, et ostja hoolsuskohustuse täitmine müüja isikusamasuse tuvastamisel on käibemaksu puhul on oluline, kuna ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks ning kuna ostja tasub koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Seega leiab vastustaja, et käibemaksukohustuse kindlakstegemisel on oluline, kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane. Vastustaja märgib, et antud asjaolusid ei ole kontrollimise käigus osutunud võimalikuks tuvastada, kuivõrd kaebuse esitaja esitatud OÜ Gerdox arvetel kütuse müügi kohta kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Vastustaja leiab, et maksuotsuses punktis 1.3 kajastatud asjaoludel ei võinud kaebaja eeldada, et OÜ Gerdox on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja ning seega pidi kaebuse esitaja teadma, et arvel näidatud isik ei ole tegelik müüja. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Kohus, kaalunud poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et AS Antiseptik kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse aluseks olnud asjaolud õigesti tuvastanud ning menetluse käigus kogutud tõendeid õigesti hinnanud. Kohus nõustub maksuhalduri poolt esitatud tõendite pinnalt tehtud järeldusega, et kaebuse esitaja ei ole OÜ Gerdox arvetel näidatud kaupa ostnud OÜ-lt Gerdox ning seega ei olnud kaebuse esitajal õigust OÜ Gerdox arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
22. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et käibemaksukohustuse ning sealhulgas tasumisele kuuluvast käibemaksusummast sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast ei ole tähtis, kas arvetel kajastatud kütuse müüjaks oli tegelikult OÜ Gerdox või oli selleks muu isik. Samuti ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, et teiselt käibemaksukohustuslaselt käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud vorminõuetele vastava arve olemasolul on kaebuse esitajal igal juhul sisendkäibemaksu maha arvamise õigus. Eestis tekkinud maksustatava käibe puhul on kehtiva KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil 4 maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sarnased sätted sisaldusid ka kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 20 lõigetes 1 ja
23. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nii AS Antiseptik kui OÜ Gerodx olid vaadeldaval ajal käibemaksukohustuslased, samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ Gerdox on kaebuse esitajale esitanud sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast seaduses sätestatud nõuetele vastavad arved ega ka selles, et kaebuse esitaja on OÜ Gerdox arvetel näidatud summad tasunud OÜ Gerdox arveldusarvele. Eelviidatud KMS sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks ennekõike see, et kaup on soetatud maksustava käibe tarbeks ning et see on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga aga selles, et kaup tuleb lugeda teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatuks ainuüksi seetõttu, et teise käibemaksukohustuslase nimel on ostjale esitatud seaduses sätestatud nõuetele vastav arve. KMS kohaselt tuleb maksuhalduril kahtluse korral igal juhul kontrollida, kas kauba müüjaks oli tegelikult arvel näidatud isik või mitte ning juhul kui leiab tuvastamist, et müüjaks ei olnud arve väljastanud isik ning tegelikku müüjat ei suudeta tuvastada, siis tuleb asuda seisukohale, et tegelikuks müüjaks on tundmatu kolmas isik, kelle puhul ei ole võimalik kontrollida, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega või mitte. Sellises olukorras ei saa väita, et kaup oleks soetatud käibemaksukohustuslaselt ning seega ei saa ka ostjal olla õigust vastavas osas sisendkäibemaksu maha arvata. Seega on poolte vahel vaidlusi tekitanud küsimusel, kas OÜ Gerdox poolt väljastatud arvetel kajastatud kütuse müüjaks oli tegelikult OÜ Gerdox või oli selleks tundmatu kolmas isik, käesolevas asjas määrav tähtsus.
24. Eelmises punktis tooduga seoses ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et seaduses sätestatud tunnustele vastava arve olemasolu ning fakt, et arvel näidatud summa on tasutud arvel müüjana näidatud isiku arveldusarvele, tõendab vääramatult ja vastuvaidlematult seda, et kauba müüjaks on arvel müüjana näidatud isik. Kohtu hinnangul on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud ning neist õigesti järeldanud, et arvetel märgitud kaupa ei ole AS Antiseptik soetanud OÜ-lt Gerdox. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et maksuhaldur on jätnud arvestamata AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahel 31.03.2004 sõlmitud ning OÜ Gerdox poolt seadusliku esindaja Ritsard Bukini allkirjastatud naftasaaduste ostu-müügilepingu ning tõendid, mis näitavad, et AS Antiseptik on arvetel näidatud summad tasunud OÜ-le Gerdox. Kõnealuse lepingu olemasolu on maksuotsuses nimetatud, samuti on maksuotsuses üheselt märgitud, et arvetel näidatud summad on tasutud OÜ Gerdox arveldusarvele. Hinnates lepingu olemasolu ning arvete tasumist koos muude maksumenetluses kogutud tõenditega, on maksuhaldur aga õigesti leidnud, et ei lepingu sõlmimine ega asjaolu, et arvetel näidatud raha kanti OÜ Gerdox arveldusarvele, ei tõenda seda, et OÜ Gerdox oli ka tegelikult arvetel näidatud kütuse müüjaks.
25. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult omistanud olulise tähtsuse OÜ Gerdox esitatud arvetele lisatud saatelehtedele ning neis esinevatele vigadele seoses väidetavalt AS-le Antiseptik müüdud kütuse transportimise ning kütuse vastavussertifikaatide olemasoluga. Seejuures ei ole maksuhaldur lähtunud mitte pelgalt sellest, et saatelehtedel kajastatud teave on ekslik, vaid kontrollinud saatelehtedele märgitud andmeid ning tuvastanud seeläbi õigesti, et tegemist ei ole mitte juhuslike puudujääkidega saatelehtede täitmisel, vaid saatelehtedele kantud andmed kinnitavad üheselt seda, et nimetatud saatelehtede alusel ei ole OÜ-lt Gerdox tegelikult kütust saadud. Maksuhaldur on kontrollinud saatelehtedele märgitud kütuse vastavussertifikaate ning leidnud õigesti, et saatelehtedel märgitud numbritega vastavussertifikaatide esemeks olnud kütust ei saanud OÜ Gerdox AS-le Antiseptik müüa. Nii väidab vastavussertifikaadi nr L20062.1 kohta selle väidetav väljaandja SGS Eesti AS, et sellise numbriga vastavussertifikaati ei ole ta välja andnud (kd II tl. 92), 5 sisuliselt sama väidab vastavussertifikaadi nr L20154.1 kohta OÜ Antiliit-AA (tl. 93) ning samasuguse selgituse annab vastavussertifikaadi nr 0875.2/04050804 väidetavalt välja andnud Inspectorate Estiona AS. Kütuse vastavussertifikaadi nr VSD180503 kohta on selle väljaandja OÜ Antiliit-AA vaidlustatud maksuotsuse kohaselt väitnud, et see on väljastatud AS-le Koordi Terminaal. Viimatinimetatud äriühing teatas, et kõnealune vastavussertifikaat oli väljastatud kütusepartiile mahutis, milles hoiustasid kaupa GT Oil Estonia AS ja Neste Eesti AS (kd II, tl. 98). Seejuures nii GT Oli Estionia AS kui ka Neste Eesti AS esindajad on maksuhaldurile kinnitanud, et nemad ei ole OÜ-le Gerdox kütust müünud (kd II, tl. 99 ja 103). Vastavussertifikaadi nr 0881.2/04 kohta on Inspectorate Estonia AS väitnud, et see väljastati Saurix Petroleumi nimele (kd II, tl. 94), kusjuures AS Saurix Petroleum on maksuhaldurile kinnitanud, et ei ole kunagi OÜ-le Gerdox midagi müünud (kd II, tl. 100). Eeltoodust nähtub, et saatelehtedele märgitud vastavussertifikaadi väljaandjad ei ole vastava numbriga sertifikaate kas üldse välja andnud või siis on need antud selliste kütusepartiide kohta, mille puhul ei ole tuvastatav vähimgi seos AS-ga Antiseptik. Eeltoodud seisukohta kinnitab kahtlemata ka asjaolu, et kaebuse esitajal asjassepuutuvate vastavussertifikaatide ärakirju säilinud ei ole, samas kui AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahel
26. märtsil 2004 sõlmitud lepingust nähtuvalt peab kogu lepingu esemeks olev kütus olema varustatud vastavussertifikaatidega.
27. Samamoodi on maksuhaldur kontrollinud saatelehtedele märgitud transpordivahendite päritolu ning tuvastanud, et saatelehtedel märgitud sõidukitega vaadeldaval perioodil OÜ-lt Gerdox ostetud kütust veetud ei ole. Nii kinnitab Grossi Puit OÜ, et talle kuuluva sõiduki 589 APR näol on tegemist kastiga maasturiga, millega sootuks ei ole võimalik kütust vedada. Saatelehtede kohaselt kõnealuse sõidukiga vedusid teinud L. R. kinnitab, et teostas AS-le Antiseptik kütusevedusid muuhulgas sõidukiga 894 APR, ent saatelehele märgitud number 589 APR on vale number. Samas märkis L. R. maksuhaldurile antud ütlustes, et OÜ Gerdox nime ta ei mäleta. Kohtumenetluse käigus saabus
28. märtsil 2008 halduskohtule koopia L. R. nime ning allkirja kandvast käsikirjalisest dokumendist, milles allakirjutanu soovib täiendada
29. mail 2007 antud ütlusi ning väidab, et talle on meenunud, et Viimsi terminalist AS Antiseptik jaoks võetud kütus kuulus OÜ-le Gerdox ning see nimi oli kirjutatud terminali väljastatavale saatedokumendile. Samuti märgitakse esitatud dokumendis, et kütuse väljastas OÜ Gerdox töötaja V. Kohus jätab eelnimetatud dokumenti tähelepanuta, kuivõrd see ei ole tõendusväärtust omavas vormis. Ei ole võimalik tuvastada, millistel asjaoludel on see dokument koostatud ning kes selle tegelikult koostanud on. Tegemist on valguskoopiaga käsikirjalisest dokumendist, millel pole isegi originaalallkirja. Jättes kõrvale aga dokumendi vormipuudused ning eeldades, et selle on tõepoolest koostanud ja kohtule saatnud L. R., siis tuleb äärmiselt ebatõenäoliseks pidada, et umbes aasta pärast maksuhalduri juures selgituste andmist on isikule meenunud mingisugustel dokumentidel kajastatud kütuse müüja ning selle müüja konkreetse töötaja nimi, samas kui
30. mail 2007 ütluste andmisel kinnitas l. R. korduvalt, et OÜ Goerdox nime ei ole ta kuulnud (kd II, tl. 16). Seega ei lükka kohtule täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul esitatud väidetav L. R. täiendav seletus ümber maksumenetluses kogutud tõendeid ja nende pinnalt tehtud järeldusi. Seejuures on vaidlustatud maksuotsuses ära toodud ka asjaolu, et kütuse ostmisel teistelt isikutelt, nagu AS Panbal ja AS Saurix Petroleum, oli saatelehtedele kantud ka autojuht L. R. allkiri, mida ei olnud aga kantud OÜ Gerdox saatelehtedele. Sellelgi väitele ei ole kaebuse esitaja vastu vaielnud ega esitanud ka ühtegi mõistlikku selgitust, miks see nõnda oli. Niisamuti ei ole kaebuse esitaja vaielnud vastu maksuotsuses esitatud väitele, et ka teised saatelehtedel märgitud autojuhid ei kinnita kütuse vedamist AS-le Antiseptik. Seejuures kinnitavad sõidukite 010BEB omanik OÜ Vaggen (kd II, tl. 83-84) ning sõiduki 643MEH ja haagise 872BM omanik OÜ Sparostar, et vaadeldaval perioodil ei olnud mingisuguseid kontakte OÜ-ga Gerdox ega AS-ga Antiseptik. Ka saatelehtede kohaselt sõidukiga 372AOV kütust vedanud autojuht V. R. ei kinnita maksuhaldurile antud ütlustes kütuse vedamist AS-le Antiseptik, märkides, et ei ole seda nime kuulnud (kd II, tl. 4). Seejuures ei ole kaebuse esitaja ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses eeltoodud asjaolusid vaidlustanud või neid kinnitavaid tõendeid mõistlikult põhjendades kahtluse alla seadnud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eeltoodud 6 väited ümber lükkaks ega ole muuhulgas taotlenud ka kohtult mingisuguste selliste tõendite kogumist või välja nõudmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur mitte lähtunud saatelehtedel esinenud puudustest, vaid uurinud igakülgselt saatelehtedel kajastatud asjaolusid ning tuvastanud, et saatelehtedel kajastatud andmete vastavat kütust ei saanud saatelehtedel näidatud kuupäevadel AS Antiseptik OÜ-lt Gerdox osta. Olukorras, kus kaebuse esitaja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud ega ka maksuhalduri poolt esitatud väidetele isegi mitte põhistatud vastuväiteid esitanud, tuleb igal juhul asuda seisukohale, et saatelehtedele kantud tegelikkusele mitte vastavad andmed kinnitavad AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vaheliste tehingute mittetoimimist.
31. Asjaolu, et AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahelise lepingu allkirjastas OÜ Gerdox seaduslik esindaja R. Bukin, ei saa iseenesest tõendada tehingute tegelikku toimumist. Seejuures tuleb tähele panna, et R. Bukin ise on maksuhaldurile antud ütlustes väitnud, et tegutses OÜ Gerdox juhatuse liikmena variisikuna, andes allkirju talle antud paberitele, teadmata midagi OÜ Gerdox tehingute sisust (kd II, tl 34 jj). R. Bukini ütlusi kinnitavad ka A. T. poolt kriminaalmenetluses kahtlustatavana antud ütlused (kd II, tl. 39 jj), millest nähtuvalt tegutses T. OÜ Gerdox asjaajamisel vahendajana R. Bunikini ning V. N. ja V. G. vahel. Samuti kinnitavad seda ka V. N. poolt kriminaalmenetluses kahtlustatavana antud ütlused (kd II, tl. 51), millest nähtuvalt koostasid OÜ Gerdox arveid A. T. ja O. K. ning seejuures kasutas T. eelnevalt OÜ Gerdox juhatuse liikme poolt allkirjastatud valgeid pabereid. Tähelepanu väärib seegi, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja Anatoli Tjagunovitš kinnitab, et R. Bukiniga ta lepingu sõlmimisel ei kohtunud ega tea, millal ta tegelikult lepingu allkirjastas (kd III, tl 74). Seejuures selgitas A. Tjagunovitš, et OÜ-t Gerdox poolt korraldas tehinguid V. N., kes aga samas väitis, et OÜ Gerdox majandustegevus AS-ga Antiseptik seisnes fiktiivsete arvete esitamises ning „musta“ kütuse müügis (kd II tl. 55). Seega vaatamata lepingu sõlmimisele ning arvetel näidatud summade tasumisele, ei kinnita ei OÜ Gerdox seaduslik esindaja ega ka kaebuse esitaja väidetav kontaktisik OÜ Gerdox arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist.
32. Samuti leiab kohus, et tehingute toimumist ei tõenda ka asjaolu, et OÜ Gerdox näidatud arvete alusel on raha kantud OÜ Gerdox arveldusarvetele. Esiteks ei lükka raha kandmine OÜ Gerdox arveldusarvele ümber kauba saatelehtede pinnalt tuvastatud asjaolu, et OÜ-l Gerdox ei saanud olla kütust, mida ta väidetavalt AS-le Antiseptik müüs ning teiseks on maksuhaldur õigesti välja toonud asjaolu, et OÜ Gerdox arveldusarvete väljavõtetelt nähtuvalt on arvete tasumisele järgnevalt võetud raha sularahas välja, mis viitab tavapäraselt sellele, et arvete alusel tasutud raha võidi kaebuse esitajale või temaga seotud isikutele tagastada. Seda, et raha tagastati, väidab kaudselt oma ütlustes ka V. N. (kd II, tl. 51-55). Kohus märgib siinkohal, et raha tagastamist ja selle täpseid asjaolusid on maksuhalduril väga raske, sageli aga lausa võimatu tõendada. Samas on maksuhaldur õigesti hinnanud maksumenetluses kogutud tõendeid ka raha tagastamist puudutava kahtluse valguses ning leidnud sellest tulenevalt, et OÜ Gerdox arveldusarvele raha maksmist tõendavaid dokumente ei ole põhjust eelistada ülejäänud maksuasjas kogutud tõenditele, millest nähtub, et tehinguid tegelikult ei toimunud.
33. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, mille kohaselt ei tohtinuks maksuhaldur kasutada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et võimaldamata tal tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga, on rikutud tema õigust saada vajalikku teavet. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur kasutanud kriminaalmenetluses kogutud tõenditest üksnes V. G., A. T. ning V. N. kahtlustatavana ülekuulamise protokollidesse kantud ütlusi. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et kõnealused protokollid ei vastaks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Olles küll püstitanud kaebuses rea küsimusi, mis seonduvad kriminaalmenetluses toimunud kahtlustatavate ülekuulamise toimumise asjaoludega, ei ole kaebuse esitaja kaebuses märkinud, millised kahtlustatavatena üle kuulatud isikute ütlused ta kahtluse alla seab või millised protokollides esitatud väited kaebuse esitaja hinnangul väärad on. Vastustaja on seejuures õigesti viidanud asjaolule, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega (kriminaalasja 7 toimikuga) tutvumise võimaldamise otsustamine on kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri pädevuses ning haldusasja toimikust nähtuvalt (kd II, tl. 107) on prokurör leidnud, et kogu kriminaalasja toimiku tutvustamine kaebuse esitajale ei ole põhjendatud. Halduskohtu hinnangul ei välista maksukorralduse seadus kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõendite kasutamist maksumenetluses enne kriminaalasja kohtulikku arutamist, tingimusel, et menetlusosalisel on võimalik maksumenetluses kasutatavate tõenditega tutvuda. Juhul kui kaebuse esitaja seadnuks kriminaalmenetluses antud ütlused mingis osas kahtluse alla või leiduks, et kriminaalmenetluses üle kuulatud isikud võivad teada muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mille kohta ülekuulamisel nende käest küsitud ei ole, oleks kaebuse esitajal olnud võimalus esitada kohtule põhistatud taotlus nende isikute tunnistajana üle kuulamiseks kohtumenetluses. Seda aga kaebuse esitaja teinud ei ole ja samuti ei ole kaebuse esitaja kuidagi kaebuses kajastanud seda, millega ta kriminaalmenetluses antud ütluste puhul rahul ei ole ehk millised ütlused on tema hinnangul väärad. Ka ei ole kaebuse esitaja põhistanud, miks ta sellisele asub. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ta sooviks kriminaalasja toimikust teada, kas kriminaalasjas on ka esitatud tsiviilhagi, siis märgib kohus, et tsiviilhagi esitamine või mitteesitamine ei mõjuta kuidagi kaebuse esitaja käibemaksukohustust ega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et arvetel näidatud kütust ei ole kaebuse esitaja ostnud OÜ-lt Gerdox ning kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta soetas selle kütuse mõne muu käibemaksukohustuslase käest, siis ei olnud tal õigust sisendkäibemaksu maha arvata.
34. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on kogutud tõendeid õigesti hinnanud ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et maksusumma on määratud valesti. Samuti ei ole kaebuse esitaja põhistatult kahtluse alla seadnud ühegi konkreetse maksuotsuse aluseks olnud tõendi tõeväärtust ega tõendite pinnalt tehtud järelduse paikapidavust. Nii käibemaksuseaduse regulatsioonist kui ka kohtupraktikast tulenevalt ei ole sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast olulised mitte üksnes seaduses sätestatud nõuetele vastavate raamatupidamisdokumentide olemasolu, vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse välistab see, kui leiab tõendamist, et korrektselt vormistatud raamatupidamisdokumendid on fiktiivsed ega kajasta tegelikke tehinguid. Seejuures on Riigikohus 3-3-1-34-06 tehtud otsuses leidnud, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik eelnimetatud käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata juhul, kui see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja. Riigikohus märgib veel, et tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, seda, et isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja ning teiseks seda, et olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebuse esitaja pidi teadma, et kütuse müüjaks ei ole Gerdox OÜ ning seega ei saa rääkida nõuetekohase hoolsuskohustuse täitmisest.
35. Vastavalt HkMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 8