← Eesti

3-07-787/12

Obsah (4)§ 26§ 31§ 6§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 9. november 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-787 Haldusasi Lahesuu Sadama AS-i kaeb

§ 26lg 1 p 1).

2. Muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

  1. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Lahesuu Sadama AS-i kasuks välja menetluskulud, summas 24 563 (kakskümmend neli tuhat viissada kuuskümmend kolm) krooni. Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09.11.
  2. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK) kontrollis 19.10.2005 korralduse nr 12-2.1/24557 ja 03.02.2006 korralduse nr 12.2.1/5514 alusel Lahesuu Sadama AS-i 1 käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust tehingutelt osaühingutega Tarukail, Eleet MP ja Gavert Ehitus maksustamisperioodil 2004.a september kuni 2005.a detsember (kaasa arvatud).
  2. PMTK koostas läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli kohta 30.06.
  3. a kontrollakti nr 12-3/558, mille tulemusena arvestati Lahesuu Sadama AS-ile juurde käibemaksu kokku 462 718 krooni ning tulumaksu kokku summas 977 280 krooni. Kontrollaktis leiti, et Lahesuu Sadama AS ei ole soetanud kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenust OÜ Tarukai arve alusel summas 297 460 krooni, mootorite testpingi merevee jahutussüsteemi väljaehitamise teenust OÜ Eleet MP arve alusel summas 30 798 krooni ning kai tugiseina ehitamise teenust OÜ Gavert arvete alusel summas 134 460 krooni. Samuti tuvastati, et Lahesuu Sadama AS tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid OÜ Tarukail arve alusel summas 1 950 021 krooni, OÜ Eleet MP arvete alusel summas 201 898 krooni ning OÜ Gavert Ehitus arvete alusel summas 881 460 krooni.
  4. PMTK 21.12.
  5. a maksuotsusega nr 12-5/868 määrati Lahesuu Sadama AS-le käibemaksu summas 462 718 krooni ja tulumaksu summas 957 909 krooni (sarnaselt kontrollaktile leiti tulumaksu summa korrutades väljamaksed 3 033 379 krooni 24/76-ga). Maksuotsuses jäi PMTK kontrollaktis väljendatud seisukohtade juurde.
  6. Lahesuu Sadama AS esitas eelnimetatud maksuotsuse peale vaide. MTA 19.03.2007 vaideotsusega nr 6-1/47-2 jäeti Lahesuu Sadama AS vaie rahuldamata ning PMTK 21.12.2006 maksuotsus nr 12-5/868 jõusse.
  7. Lahesuu Sadama AS esitas 19.04.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kohtumenetluse käigus 14.09.2007 esitas Lahesuu Sadama AS täiendavalt taotluse, tuvastada, kas kaebuse esitaja suhtes läbiviidud väidetav üksikjuhtumi kontrolli näol oli tegemist revisjoniga (toimiku nr. 4 lk. 42 – kaebuse täiendus). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  8. Tallinna Ringkonnakohus asus 02.10.
  9. a kohtuotsuses haldusasjas nr 2-3/270/2005 seisukohale, et maksurevisjon erineb üksikjuhtumi kontrollimisest selle poolest, et esimene ei ole suunatud eelnevalt kindlaksmääratud asjaolude paikapidavuse kontrollimisele, vaid kõigi maksukohustust määravate dokumentide kontrollimisele. PMTK korralduses määratud kontrolliobjektist ja selle ulatusest ei järeldu, et esineb mingi kahtlus või probleem, mille olemasolu või paikapidavust soovib maksuhaldur kontrollida, samuti ei ole kontrolliobjekt soetud mingite kindlaksmääratud asjaolude kontrollimisega. Kontrollobjekt on määratud küllaltki abstraktselt, hõlmates sedaviisi kõiki makse ja nende maksudega seotud maksuobjekte. Maksuhaldur nõudis lepingute, pearaamatu konto väljavõtete, samuti kassadokumentide ja pangakontode väljavõtted, täpsustamata, et esitada tuleb need, mis on seotud ainult käibemaksuarvestuses kajastatud majandustehingutega. Kaebuse esitas kõik nõutud dokumendid täies mahus ega eristanud neid tulu- ja käibemaksuarvestuse alusel. Nõutav teave ei olnud sedavõrd konkretiseeritud, et võiks väita, et tegemist oli ainult käibemaksu üksikjuhtumi kontrolliga, veel vähem tagastusnõude kontrolliga. Kontrollakti punktis 3.2 märgib maksuhaldur järgmist: ..Maksuhaldur tegi kontrolli käigus kindlaks, et Lahesuus Sadama AS on teinud maksustamisperioodil märtsi-, aprilli-, mai-, juuni-, juuli- ja augustikuus 2005 väljamakseid, mida maksuhaldur käsitleb ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, summas 3 033 379 krooni ... ". Sellega maksuhaldur kinnitab, et kontroll hõlmas ka tulumaksuobjekte ehk kontrollitaval perioodidel tehtud kulusid ja väljamakseid.
  10. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole vaba otsustama kontrollivormi valiku üle, vaid peab juhinduma kaalutlusõigusest, seaduse eesmärgist ning sellest, kui põhjalikult soovib maksuhaldur kontrolli 2 teostada. Revisjoni iseloomustab kontrolli põhjalikkus ja maksukohustuse kindlaksmääramise lõplikkus. Kohtutoimikus olevates kontrollimaterjalidest nähtub, et kontrolliti kaebuse esitaja majandustehinguid väga põhjalikult, võttes seletusi maksukohustuslase esindajalt ja teenust või kaupa müünud isikutelt, samuti töid teostanud isikutelt (kraana- ja kopajuhid, tuukrid, tööde tegemise eest vastutavad isikud, autojuhid vms). Maksuhaldur on viinud läbi korduvaid vaatlusi maksukohustuslase tegevuskohas. Kontrolliti kõiki majandustehinguid (OÜ Nongrato - terastonide paigaldus; Splendor Grupp OÜ - jahutus vedeliku mahuti ankurdamine ja matmine; OÜ Torupalk; Alfors Arendus OÜ - reostuse ja prahi äravedu; Merilyn Grupp AS kaide aluse ettevalmistus; OÜ Tarukail - vendrid, ketid ja seeklid ning Michelin kummid; LTCO Ehituse OÜ; Gavert Ehitus OÜ - büroohoone III korruse ehitustööd; Vikerkaar Transport OÜ; Tuukritööd OÜ; AS Vesiehitus; AS Moonsund Shipping; Välistrasside ja pinnasetööde AS – 40 jalased merekonteinerid 2 tk jne), kuid kontrollaktis kajastati ainult neid majandustehinguid, mille alusel maksuhalduri arvates sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Hinnangu andmisel, kas tegemist oli revisjoniga või mitte, tuleb arvestada ka kontrolli pikkust. Maksuhaldur alustas kaebuse esitaja kontrolli 19.10.2005.a ning väljastas maksuotsuse 21.12.2006.a. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et maksuhalduri poolt läbiviidud maksustamisperioodide 2004.a september kuni 2005.a detsember käibemaksu ja maksustamisperioodide 2005.a veebruar kuni 2005.a tulumaksu maksuobjekti - ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed kontroll toimus revisjonina.
  11. Ei nähtu, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maksuhaldur teinud järelduse, et väidetavalt OÜ Tarukail, OÜ Eleet MP ja Gavert Ehitus OÜ poolt teostatud tööd on tegelikkuses tehtud teiste äriühingute poolt (AS Moonsund Shipping, OÜ Vikerkaar Transport, OÜ Nongrato, OÜ Torupark ja OÜ LTCO). AS Moonsund Shipping ja OÜ Vikerkaar Transport ei kinnita, et süvendit puhastasid hoopis nemad ning samuti tulene dokumentidest, et nende poolt tehtud tööd kattuvad OÜ Tarukail tehtud töödega. OÜ Nongrato ja OÜ Torupark ei kinnita, et OÜ Eleet MP paigaldatud sinised plastiktorud paigaldasid hoopis nemad. OÜ LTCO ja OÜ Torupark dokumendid ja esindajate seletused ei kinnita nende poolt III kai tugiseina ehitamist (betoneerimist). Maksusumma määramine on õigustatud, juhul kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse. Sarnast olukorda käsitles ka Riigikohtu halduskolleegium
  12. juuli 2007.a otsuses haldusasjas nr 3-31-34-
  13. Kontrollimenetluse käigus on maksuhaldur kogunud kolmandate isikute kaudu tõendusteavet AS Lahesuu Sadama AS OÜ tehingute kohta osaühingutega Tarukail, Eleet MP ja Gavert Ehitus OÜ, kuid jätnud mitmed kaebaja maksuarvestuse õigsust kinnitavad asjaolud ja tõendid maksuotsuse andmisel tähelepanuta. Maksuotsuses ei ole maksuhaldur nende kõrvalejätmist põhjendanud. Kui haldusakti motiveerimiseks on viidatud maksuhaldurile meelepärastele tõenditele, kuid jäetud põhjendamatult kõrvale maksukohustuslase andmeid ja väiteid kinnitavad tõendid, siis on selline haldusakt motiveerimata. Ei ole võimalik väita, et maksuhaldur oleks jõudnud samadele järeldustele ka neid tõendeid kogumis hinnates. Motiveerimata maksuotsuse korral ei saa kaebuse esitajale panna kohustust tõendada maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel.
  14. Vastustaja asus maksuotsuses seisukohale, et AS Lahesuu Sadam ei ole saanud OÜ-lt Tarukail kiirlaevade seisukai süvendi puhastust, kuna OÜ Tarukail poolt ei ole tegelikult tööde teostamist toimunud. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses kajastanud tehingute kontrollimisel tuvastatud asjaolu, et süvendi puhastamistöödel osalesid tuukrid U.P, K.T ja T.K. Kõik kolm andsid maksuhaldurile põhjaliku seletuse tööde aja ja sisu kohta (P seletus 20.01.2006.a, T seletus 20.01.2006.a, K seletus 20.01.2006.a). Nende seletused otseselt kinnitavad, et nad olid Tarukail OÜ-ga lepingulistes suhetes (töötasid Tarukail OÜ juures) ning osalesid Tarukail OÜ poolt osutatavatel süvendi puhastustöödel Lahesuu Sadama AS sadamas. Maksuotsuses on jäetud kajastamata OÜ GinessaGrupp vastus maksuhalduri korraldusele, milles äriühing kinnitab, et osales OÜ Tarukail tellimusel Lahesuu sadamas keevitus- ja remonttöödel. Samuti on Tarukail OÜ juhataja I.K maksuhaldurile 16.03.2006.a antud seletuses (vt p 18) kinnitanud, et OÜ GinessaGupp oli seotud tehnika remondiga, millega puhastati süvendi merepõhja ning isik tundis ära revidentide poolt esitatud fotodelt OÜ GinessaGuppi töötajad. Peale nende hindamisest kõrvelejäetud tõendite on OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige 3 V.G maksuhaldurile 01.02.2006.a antud seletuses kinnitanud, et pärast jaanipäeva oli sadamas tööd tegemas 2-3 meest (tuukrid), kes tõmbasid kraanaga kette ja trosse. E.P (endine Kaurist OÜ kopajuht) andis maksuhaldurile 26.05.2006.a seletuse, et ta oli sadamas tööl pärast jaanipäeva ning kai ääre kaevamise ajal „madistasid“ tuukrid vee all.
  15. Vaidlus puudub selles, et OÜ Tarukail on esitanud 2005.a juulikuu maksustamisperioodi kohta käibemaksudeklaratsiooni ning deklareeris Lahesuu Sadama AS väljastatud arvel nr 70705 märgitud käibemaksu summa real 1 "18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud". Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ning mõlemad on tehingult makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, mistõttu on täiendav käibemaksu määramine eesmärgipäratu (33-1-22-07). OÜ Tarukail juhatuse liige I.K on seletustes maksuhaldurile kinnitanud süvendi puhastustööde tegemist. Kontrollitud maksustamisperioodidel on toimunud ka teisi tehinguid Lahesuu Sadama AS ja Tarukail OÜ vahel. Maksuhalduri kontrolli on läbinud OÜ Tarukail 05.10.2005.a arve 191005 (vendrid, kett. seeklid) ja 16.12.2005.a arve nr 261205 (karjäärikalluri kummid Michelin kasutatud). Nende tehingute toimumise osas maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud. Maksuhalduri järeldused tehingu mittetoimumise kohta põhinevad peaasjalikult OÜ Tarukail tehingutel tarnijatega ja omakorda nende tarnijatega jne. Kaebuse esitaja leiab, et need asjaolud ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust. Euroopa Kohus on 12.01.2006.a kohtuotsuses ühendatud kohtuasjas Optigen Ltd (C-354/03); Fulcrum Electronics Ltd (C-355/03); Bond House Systems Ltd (C-484/03) leidnud, et maksukohustuslase poolt tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei mõjuta asjaolu, et kaubatarnete ahelas, kuhu nimetatud tehingud kuulusid, oli üks muu tehing, kas varasem või hilisem kui see, mida maksukohustuslane teostas, seotud käibemaksupettusega ilma, et see maksukohustuslane sellest teaks või võiks teada. Asjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis viitaks, et Lahesuu Sadama AS teadis või võis teada OÜ Tarukail tehingupartnerite või omakorda nende tehingupartnerite võimalikust õigusvastasest käitumisest maksuõigussuhtes, sh kavatsusest mitte tasuda riigile makstavat käibemaksu. Kaebuse esitaja märgib, et nimetatud asjaoludest üksinda või kogumis ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi vaadeldava majandustehingu mittetoimumise kohta. Maksuhalduri järeldused on pigem otsitud ning ei saa olla tõsiseltvõetavad.
  16. Vaidlus puudub selles, et OÜ Eleet MP on esitanud 2005.a märtsi- ja aprillikuu maksustamisperioodide kohta käibemaksudeklaratsioonid ning deklareeris Lahesuu Sadama AS-le väljastatud arvetel nr 5 ja 6 märgitud käibemaksu summad real 1 "18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud'". Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ning mõlemad on tehingult makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Ükski äriühing ei saanud tehingu tulemusena kasu ning riigil pole jäänud ka käibemaksu näol midagi saamata. OÜ Eleet MP juhatuse liikmed kinnitavad arvetel nr 5 ja 6 teenuse osutamist ja Lahesuu Sadama AS kinnitab teenuse kättesaamist. Kontrollimenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ Eleet MP paigaldatud torud (sinised 160 mm läbimõõduga) on olemas ja maksuhaldur on selles ise veendunud. Vastuses kohtule vastustaja väidab, et sinised torud paigaldas OÜ Nongrato, kuid OÜ Nongrato ise seda fakti ei kinnita. Samuti ei ole tuvastatud, et Lahesuu Sadama AS on torude soetamise kulud juba eelnevalt kulusse kandnud või nimetatud torud on paigaldanud keegi teine ja Lahesuu Sadama AS on selle eest maksnud. Maksuhaldur on üle tähtsustanud asjaolu, et torude paigaldamise aja kohta on antud erinevaid seletusi. Järeldused põhinevad eeskätt kolmandate isikute ütlustel, milledest ühegi alusel ei võimalik kahtluse alla seada torude paigaldamist kaebuse esitaja ja OÜ Eleet MP nimetatud ajal. Nii on OÜ Nongrato töödejuhataja I.S maksuhaldurile 03.05.2006.a antud seletuses märkinud, et nad ei paigaldanud siniseid torusid, kuid hallid on nende pandud (terastorud). Sel ajal teisi torusid ei olnud, täpselt ei mäleta (vastus küsimusele nr 8). J.L 08.02.2006.a seletuse kohaselt nad ei võtnud teha plasttorude paigaldust ning nad tegelesid välisjahutussüsteemi tagasilöögiklappide paigaldamisega pinnasse. Isik ei mäletanud täpselt tööde teostamise perioodi (vastus küsimusele nr 8.5, kus paluti kommenteerida N.M lauset 07.11.2005.a antud seletuses Eleet MP OÜ toimunud tehingu kohta). Kaebuse esitaja on seisukohal, et torude paigaldamise ajal ei ole mingit tähtsust, kui kaebuse esitaja ei ole torude paigaldamisega seotud kulu 4 arvestanud topelt ning Eleet MP OÜ kinnitab teenuse osutamist. Maksuhaldur ei ole ka tuvastanud maksupettuse toimepanemist või kaebuse esitaja maksupettuses osalemist.
  17. Maksuotsuses esitatud seletuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et III kai tugiseina ei ehitanud OÜ Gavert Ehitus, vaid seda tegid kas OÜ Torupark või OÜ LTCO. Viimaste äriühingute poolt tööde kohta esitatud arved ja aktid samuti ei viita, et nimetatud ehitustöö oli tehtud just nende poolt. Vastustaja eksimus järeldustes põhineb kai ehitamisega seotud mõistete mittetundmisel. Samuti ei ole maksuhaldur võtnud vaevaks teha kindlaks, kes ja mida täpselt tegi. Kaebuse esitaja esitatud dokumentide kohaselt ehitas OÜ Gavert Ehitus III kai tugiseina, mis kulges paralleelselt sulundseinaga (larsen), mille peale on valatud betoonist päis. J.L 08.02.2006.a seletuse kohaselt tegi OÜ Torupark III kail mullatöid: kai piiri väljakaevamine (enne larseni paigaldust), tugiseina kaeviku kaevamine, pärast tagasitäide jne. J.L 02.05.2006.a antud seletuses täpsustas, et III kail mullatööd tegid tema poolt renditud mehhanismid. Tugiseina tegi mingi firma, larsenit lõi Tervali, betoneerisid hoopis teised. Tugiseina ehitusel ta ei osalenud, hankis tehnika ja kui vaja tõi killustiku. OÜ LTCO juhatuse liige V.K selgitas 28.04.2006.a antud seletuses, et tagumise seina ehitust alustati varem, nemad seda ei teinud. Nad tegid sel ajal II kaid. Tagasein pidi olema enne valmis. Tugiseina tegid teised mehed. Augustis tehti III kai lõpus seina. Samas kinnitavad tugiseina ehitust N.M ja OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V.G (seletus 01.02.2006.a). Seega nii seletused kui dokumendid kinnitavad, et III kai tugiseina ehitas OÜ Gavert Ehitus. OÜ LTCO ehitas tugiseina ainult III kai lõpus. Keila Betoon AS arve-saatelehed kinnitavad betooni ostmist ja selle vedamist objektile Paljasaare 14a Tallinn. Kaebuse esitaja peab märkima, et 2005.a kevadel toimus OÜ Gavert Ehitus poolt Lahesuu Sadama AS peahoone III korruse väljaehitamine (arved nr 001-04 ja 011-09). Nimetatud teenuse tegija ja teenuse kättesaamise osas maksuhalduril kontrolli käigus kahtlusi ei tekkinud ning arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine tunnistati õigeks. Vaidlus puudub ka selles, et OÜ Gavert Ehitus on esitanud 2005.a maksustamisperioodide kohta käibemaksudeklaratsioonid ning deklareeris Lahesuu Sadama AS väljastatud arvetel märgitud käibemaksu summad real 1 "18% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud". Seega on ettevõtjate vaheline käive maksustatud ning mõlemad on tehingult makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud. Ükski äriühing ei saanud tehingu tulemusena kasu ning riigil pole jäänud ka käibemaksu näol midagi saamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  18. Maksukohustuslane pidi otsusest (19.10.2005 nr 4882) ja korraldusest (19.10.2005 nr 12-2.1/24557) aru saama, et kontroll puudutab tagastustaotluse õigsuse kontrollimist. Maksuhaldur on selgelt viidanud, et tähtaja pikendamise tingib vajadus kontrollida äriühingu
  19. a. veebruari kuni augusti käibe ja sisendkäibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust. Tagastustaotluse kontrolli ajendiks, mis on oma olemuselt üksikjuhtumi kontroll, oli maksukohustuslase tagastusnõue summas 2 500 000 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et maksuhalduri poolne ebatäpsus formuleerimisel kontrolli algusfaasis, ei saa olla kontrolli liikide eristamise aluseks. Asjaolu, mitmel korral vaatlusi tehti või mitu seletust võeti, on ebaoluline, eristamaks kahte kontrollimenetlust. MKS § 72 sätestab vaatluse võimaluse ka üksikjuhtumi kontrolli jaoks ning ka muud tõendite kogumise võimalused. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi kontrollimenetluse kestvusest (esimese korralduse tegemisest kuni maksuotsuse koostamine) ei saa teha järeldust, kas tegemist oli revisjoni või üksikjuhtumi kontrolliga. Oluline on analüüsida, kas kaebuse esitaja pidi pikaajaliselt ja järjepidevalt täitma kaasaaitamiskohustust. Kaebaja pole oma väidet täiendavalt põhistanud, vaid lihtsalt konstateerinud perioodi pikkuse. Maksutoimikus olevast kontrolli nn logiraamatust nähtub aga, et kaasaaitamiskohustust ei pidanud maksukohustuslane täitma kogu eelviidatud perioodi vältel.
  20. Revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli eristamine sõltub sisuliselt hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrolliga (3-3-1-20-05). Vaidlusalust kontrolli ei saa pidada enamkoormavaks kontrolliks, sest ei nähtu, et maksuhaldur oleks läbi viinud revisjoni kaebaja asukohas; ei nähtu, et kaebaja oleks pidanud pikaajaliselt ja järjepidevalt täitma kaasaaitamiskohustust; ei nähtu, et maksuhaldur oleks kontrollinud kõiki 5 raamatupidamisdokumente ja tehinguid korraldus(t)ega määratletud perioodil; ei nähtu, et maksuhaldur oleks läbi viinud revisjonile omaseid menetlustoiminguid. Eeltoodust järeldub, et vaidlusaluse maksukontrolli puhul oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Antud juhul ei ole oluline, kas tegemist oli üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga, sest maksuotsuses sedastatud kontrolliperioodi ei ole maksuhaldur eelnevalt kontrollinud ning seetõttu ei saa tekkida küsimust korduvrevisjonis. Kontrollimenetluse liigi tuvastamine võib omada tähtsust vaid tulevikus võimalikult toimuvate revisjonide osas kaebaja suhtes. Samas on taoline eeldus hüpoteetiline. 19.10.2005 korraldusest nr 12-2.1/24557 nähtub, et maksukohustuslase esindaja oli kohustatud märgitud kellaajaks ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse dokumentide ja teabe esitamiseks. Seega ei märkinud kellaaeg revisjoni alustamise aega. Maksuhaldur on seisukohal, et tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt on vahetu resultaat olukorras, kus kontrollimenetluses tuvastatakse, et maksuhaldurile esitatud arvel näidatud tehing pole tegelikkuses aset leidnud, st sisendkäibemaks on valesti maha arvatud ja raha on viidud ebaseaduslikult ettevõtlusest välja. Sellises olukorras lisaks käibemaksule ka tulumaksu määramine ühes ja samas maksuotsuses ei muuda üksikjuhtumi kontrolli revisjoniks.
  21. Maksuotsuse lk 7 ning PMTK 30.06.2006 kontrollaktis nr 12-3/558 lk 4-14 on vastustaja põhjalikult kirjeldanud, millistele tõenditele tuginedes tehti järeldus, et OÜ Tarukail arvel nr 70505 ning arve aluseks olevast lepingust ega aktist nr 1 (periood 15.06.2005- 16.07.2005) ei nähtu, kuidas ja milliste tööde tegemisel kujunes seisukai süvendi puhastustööde maksumus. AS Lahesuu Sadam ega Tarukail OÜ ei esitanud lepingu maksumuse aluseks oleva tuukriuuringu läbiviimise kohta dokumente (tööraporteid, CD-ROM-e, vm), mis selgitaksid, mis mahtudes töid teostati ning kuidas kujunes puhastustööde maksumus. AS Lahesuu Sadama ja OÜ Tarukail poolt esitatud dokumendid on üldsõnalised ning neist ei selgu, mis töid ning millal tehti. Maksuhaldur jättis maksuotsuses tuukrite U.P, K.T ja T.K osa kajastamata põhjusel, et AS Lahesuu Sadam AS ei esitanud ühtegi dokumenti (arvet, lepingut, hinnapakkumist) ega tõendit (fotot, CD jne) selle kohta, et seisukai süvendi puhastusel osalesid tuukrid. Samuti ei esitanud AS Lahesuu Sadama tehingupartner OÜ Tarukail, kes väidetavalt teostas seisukai süvendi puhastust ühtegi dokumenti ja tõendit, mis reaalselt kinnitaks tuukrite osalemist süvendi puhastustöödel. Väide, et U.P, K.T ja T.K olid lepingulistes suhetes, on väär kuna kontrolli käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et töölepingu alusel tuukrid OÜ-s Tarukail ei ole töötanud, kuigi I.K algselt 09.11.2005 andis maksuhaldurile seletuse , et "P on OÜ Tarukail töötaja alates oktoobrist 2005.“ 16.03.2006 maksuhaldurile antud seletuses kinnitas I.K vastupidist, et U.P ei ole OÜ Tarukail töötaja.
  22. T.K 20.01.2006 andis maksuhaldurile seletuse, et talle maksti tööde lõppedes kuskil 4 000 krooni, kuid OÜ Tarukail maksudeklaratsioon seda ei kajastanud. Maksuhalduri kasutuses olevatest andmebaasidest nähtub, et perioodil 2005 mai kuni detsember ei ole tuukritele U.P-le, K.T-le ja T.K-le OÜ Tarukail maksudeklaratsioonidel deklareeritud väljamakstavaid töötasusid, töötasudelt kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu ega arvestanud sotsiaalmaksu. Peale 16.03.2006 I.K kohtumist maksuhalduriga esitas 03.04.2006 OÜ Tarukail 2006 veebruarikuu parandusdeklaratsiooni, kus deklareeris eelpooltoodud summa, kuid mis töö eest T.K selle raha sai ei ole maksuhaldurile teada. U.P, K.T ja T.K muud lepingulised suhted ei leidnud samuti kontrolli käigus kinnitust. Asjaolu, et I.K 09.11.2005 maksuhaldurile antud seletuses kinnitab, et omanikud ei saa palka seni kuni firmal on kõik tuukrivarustus välja ostetud ei vasta tõele. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtub, et OÜ-l Tarukail on olnud alates 13.05.2005 kuni k.a üks osanik I.K (samuti juhatuse liige). Samas maksuhalduri kasutuses olev andmebaas näitab, et I.K-le on deklareeritud töötasu alates 2005 augustist kuni k.a. Seega on I.K andnud väärat informatsiooni maksuhaldurile. Peale maksuhalduri 09.11.2005 seletuse andmist, esitas I.K 20.05.2005 väidetavalt sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt, "K.T ja U.P omavad OÜs Tarukail osanikena 44% OÜ Tarukail osakutest. Osanikuks olek registreeritakse äriregistris peale U.P ja K.T töölt lahkumist AS Moonsund Shipping" ../allkirjad/" Kuid äriregistri väljavõte eeltoodut ei kinnita ja ei kinnita samuti U.P ja K.T poolt antud vastused maksuhaldurile. U.P ja K.T töölepingud AS-is Moonsund Shipping lõpetati 04.11.2005 (alus AS Moonsund Shipping vastus Põhja MTK 06.01.2006 korraldusele nr 12-2,2/384). 20.01.2006 maksuhaldurid suuliste selgituste andmisel vastas U.P järgmiselt: maksuhalduri küsimus: "Kas olete osanik OÜs Tarukail?" vastus: 6 "Ei ole" maksuhalduri küsimus: "Kas on pakutud osta osalust OÜs Tarukail", vastus "Ei ole. Oli leping, et töö eest ostetakse varustus. Minu käes ei ole lepingut". K.T vastused (20.01.2006) eelpooltoodud küsimustele, "Pidime osanikud olema. Osaluse eest raha ega muudes vahendites maksnud ei ole. Toodi paber, et oleme osanikud 40%, U pidi ka olema. Peale juuli 2005 ei ole Tarukailiga tehinguid olnud. Varustuse saamisega mingeid täiendavaid kohustusi ei ole." Seega jääb maksuhaldurile arusaamatuks, millistele lepingulistele suhetele kaebaja viitab, esitamata ise enda väite kinnituseks ühtegi täiendavat lepingut. Samuti ei leidnud kinnitust tuukrite osalemine hinnapakkumise aluseks oleva väidetava tuukriuuringu 26-27.05.2005 teostamisel.
  23. Eeltoodust nähtub üheselt, et kõik neli isikut on andnud erinevaid seletusi hinnapakkumise aluseks oleva tuukriuuringu, 26-27.05.2005 läbiviimise kohta. Kuna OÜ Tarukail ei esitanud maksuhaldurile muid usaldusväärseid dokumente tuukriuuringu läbiviimise kohta jäi maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et mingit tuukriuuringut läbi ei viidud ning lepingu juures oleval hinnapakkumisel ei ole mingit reaalset alust. Maksuhaldur nõustub kaebajaga, et E.P nägi tuukreid vee all töötamas. AS-is Lahesuu Sadam vajati pidevalt tuukrite abi ja seda osutas Tuukritööde OÜ, kes esitas tööde eest Lahesuu Sadama ASile järgmised arved02.06.2005 arve nr 933, tehingu kirjeldus: Lahesuu sadama hüdrograafilised mõõdistused, maksumus koos käibemaksuga 28 320 krooni; 27.06.2005 arve nr. 938, tehingu kirjeldus: Lahesuu sadama paranduskoha ülevaatus (lisatud fotod); 19.07.2005 arve 945 tehingu kirjeldus: Lahesuu sadama kanalisatsioonitorustiku ava lõiketööd, maksumus 10 620 krooni. Analüüsinud I.K ja tuukrite (U.P, K.T, T.K) poolt antud seletusi, leidis kinnitust asjaolu, et tegemist on ammuste tuttavatega. Pealegi on U.P ja K.T, olles tööl AS-s Moonsund Shipping viibinud tööülesannete täitmise tõttu eelnevalt ASi Lahesuu Sadam seisukai süvendi töödel. Suuliste selgituste käigus selgus samuti, et nad olid saabunud Saaremaalt Tallinna juba eelmisel õhtul s.o 19.01.2006 ning viibinud I.K juures, mida oli tunda ka nende selgituste andmisel (kinnitab revident). Kui küsimused olid üldised ja ettearvatavad olid vastused maksuhalduri küsimustele enamvähem ühesugused ja kattusid juba eelnevalt I.K poolt antud seletustega, aga kui oli tegemist tavapärasest erineva küsimusega, olid vastused juba erinevad.
  24. Kaebuse esitaja leidis kaebuse täienduses leheküljel 8 punktis f, et maksuhalduri järeldus tehingute kohta tarnijatega ja omakorda nende tarnijatega ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, viidates Euroopa Kohtu otsusele 12.01.2006, kus maksukohustuslase poolt tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei mõjuta asjaolu, et kaubatarnete ahelas, kuhu nimetatud tehingud kuulusid, oli üks muu tehing, kas varasem või hilisem, kui see, mida maksukohustuslane teostas. Antud juhul on AS-i Lahesuu Sadam vahetu tehingupartner OÜ Tarukail juhatuse liige I.K kinnitanud 09.11.2005 ja 16.03.2006, et OÜ Tarukail poolt AS-ile Lahesuu Sadam esitatud arve sisaldab OÜ Jurvord, OÜ Leeklill, OÜ Inarton Transport, OÜ Avialo ja OÜ Krimarco arvetel märgitud kaupu ja teenuseid, mistõttu ei ole esitatud väide ja alus antud tehingu puhul arvestatavad. Kuna kaebuse esitaja ei ole maksuhaldurile avaldanud, mille eest ta tegelikult OÜ-le Eleet MP väljamakseid tegi, käsitleb maksuhaldur väljamakset ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Kaebuse esitaja leiab, et kui OÜ Eleet MP juhatuse liikmed kinnitavad arvetel nr 5 ja 6 teenuse osutamist ja AS Lahesuu Sadam kinnitab teenuse kättesaamist ning maksuhaldur on näinud siniseid torusid, mida väidetavalt paigaldas OÜ Eleet MP, on tehing toimunud. Kuid maksuhaldur on asunud vastupidisele seisukohale kontrollaktis lk 28-33 toodud faktide ja tõendite põhjal, mis olid aluseks järeldamaks, et tehingut OÜ-ga Eleet MP ei toimunud. 03.05.2006 OÜ Nongrato tööde juhataja I.S-i poolt antud seletuse kohaselt paigaldasid nemad testpingi jahutussüsteemi torud. Maksuhaldurid näitasid I.S-ile 19.04.2006 Lahesuu Sadam AS-i testpingi jahutussüsteemi ruumis tehtut fotot, kus I.S tundis ära OÜ Nongroto poolt pandud hallid torud, kinnitades et nemad siniseid torusid ei pannud, kuid hiljem fotot lähemalt uurides meenus talle, et mingid sinised torud olid eelnevalt juba pandud, mis segasid nende tööd ning neil tuli teha betoon paremale poole katki, sest sinine toru oli ees. I.S-i seletusest ilmneb, et torud, mis Nalmond Mere selgituse kohaselt paigaldati 2005 märtsi- aprillikuus olid juba paigaldatud enne 2004 septembrikuud. 27.04.2006 AS Merilyn Grupp juhatuse liikme A.H seletuse kohaselt "..paigaldasid nemad kartano kivikatte ümber Lahesuu Sadama 7 AS büroo-tootmishoone 2004 septembris-oktoobris. Alustasid septembris, kuid siis jätsime pooleli kuna tuli torude panek. Peale torude panekut panime edasi/.../".
  25. Maksuhaldur jõudis järeldusele, et III kai tugiseina ei ehitanud OÜ Gavert Ehitus, vaid seda tegid kas OÜ Torupark või OÜ LTCO kontrollaktis lk 33-37 toodud asjaoludele tuginedes, st nii AS-i Lahesuu Sadama kui ka OÜ Torupark ja OÜ LTCO Ehitus poolt esitatud dokumentidele (arved, ehituspäevikud) hinnangu andmisel. Vastustaja juhib tähelepanu kontrollakti lk 37 ja maksuotsuse lk 12 kajastatud toimingule, kus maksuhaldur pöördus 02.06.2006 e-kirja teel, AS Lahesuu Sadama kiirlaevade seisukai projekteerija T.T poole, selgitamaks tugiseina ehitamise asjaolusid. T.T-ga eelnevalt telefonivestluses selgus, et tugisein on kajastatud projektis "ankruplaat API" nimetuse all (alus e-kiri 02.06.2006), saabunud vastuse kohaselt on ankruplaatide asendamisel ankruseinaga betooni klass ei muutu, vastavalt keskkonnaklassile XS1 ei tohi kasutada nõrgema tugevusega betooni kui B
  26. LTCO Ehituse juhatuse liige V.K 30.11.2005 andis maksuhaldurile suulise selgitus, kus kinnitas, et: "/.../ II kail tegid ankruplaatide esise tugiseina nemad (LTCO Ehitus OÜ)“, mis kajastub nii lepingus kui teostatud ehitustööde koostatud õiendis nimetuse all "ankruplaat". Samuti on vormistatud kaetud tööde aktid ka ehitustööde päevikus nr 0986205, 30.05.2005, tehtava töö nimetusega „ankruplaatide raketise paigaldus ja armeerimine“; ehitustööde päevikus nr 0986209 03.06.2005 on tehtava töö nimetuseks "sulundseina ankurdus, ankruplaatide raketise paigaldus ja armeerimine“. Samas on LTCO Ehitus OÜ poolt esitatud Stelling Kaubanduse OÜ arve, milles on kajastatud tsementbetooni B35 ost. Sama töö eest, nimetuse all "ankruplaat" on LTCO Ehitus OÜ esitanud AS-ile Lahesuu Sadama 01.08.2005 arve nr 508010, millele on lisatud õiend nr l teostatud ehitustööde maksumuse kohta juulis 2005, objektiks Lahesuu sadama kiirlaevade seisukai 3, töö nimetus "ankruplaat" maksumusega aruande perioodi jooksul 124 772 krooni; 06.09.2005 arve nr 509014, millele on lisatud õiend nr 2 teostatud ehitustööde maksumuse kohta september 2005, objektiks Lahesuu sadama kiirlaevade seisukai 3, töö nimetus "ankruplaat", maksumusega aruande perioodi jooksul 96 174 krooni; 04.10.2005 arve nr 5010018, millele on lisatud õiend nr 3 teostatud ehitustööde maksumuse kohta oktoobris 2005, objektiks Lahesuu sadama kiirlaevade seisukai 3, töö nimetus "ankruplaat", maksumusega aruande perioodi jooksul 95 000 krooni. Seega on maksuhaldur õigustatult asunud seisukohale, et AS-i Lahesuu Sadam kai tugiseina ei ehitanud Gavert Ehitus OÜ. Kuna AS Lahesuu Sadam ei ole maksuhaldurile avaldanud, mille eest ta tegelikult OÜ-le Gavert Ehitus väljamakseid tegi, käsitleb maksuhaldur väljamakset ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. KOHTU SEISUKOHT Vaidlusküsimused
  27. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitaja esitanud maksuotsuse tühistamise taotluse ning menetluse käigus ka taotluse, et kohus tuvastaks, et kaebuse esitaja suhtes läbiviidud väidetav üksikjuhtumi kontroll oli tegelikult revisjon.

§ 6

lg 3 p 3 alusel võib kaebusega taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. Kohus on seisukohal, et eeltoodud sätte alusel on kaebuse esitajal õigus ka taotleda, et kohus tuvastaks, et tema suhtes viidi läbi maksurevisjon. Kohtuistungil põhjendas kaebuse esitaja taotluse esitamist sooviga, vältida juba kontrollitud ajaperioodi –

  1. a. september kuni
  2. a. detsember – korduvkontrolli tulevikus. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal võib preventiivsetel eesmärkidel tõepoolest esineda põhjendatud huvi eeltoodud asjaolu tuvastamiseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastava asjaolu tuvastamine ei tooks automaatselt kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, kuna puudub vaidlus asjaolu üle, et vastavat ajaperioodi korduvalt ei kontrollitud. Samas on võimalik esitada kohtule taotlusi ka preventiivsel eesmärgil, hoidmaks ära vaidlusi tulevikus asetleidvate kontrollitoimingute seaduslikkuse üle. Seega selgitab kohus kõigepealt välja kaebuse esitaja suhtes läbi viidud kontrolli liigi ning seejärel uurib kaebuse esitaja sisulisi vastuväiteid maksuotsusele. 8 Kontrolli liigi kindlakstegemine
  3. Riigikohus on
  4. juuni 2005 haldusasjas nr. 3-3-1-20-05 selgitanud, et üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu. Revisjoni korral peab maksuhaldur järgima erilisi menetlusnõudeid. Samuti tuleneb MKS §-dest 75 ja 77, et revisjoni läbiviimine on pikaajalisem ja järjepidev menetlus. Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi. Seega sõltub revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Võimalik on kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2005 otsuses haldusasjas nr. 2-3/270/2005 leitakse, et maksurevisjon erineb üksikjuhtumi kontrollimisest selle poolest, et esimene ei ole suunatud eelnevalt kindlaksmääratud asjaolude paikapidavuse kontrollimisele, vaid kõigi maksukohustust määravate dokumentide kontrollimisele.
  5. Kaebuses asus kaebuse esitaja seisukohale, et arvestades ka kontrolli pikkust (kontrolli alustati 19.10.2005 ning maksuotsus väljastati 21.12.2006), on tegemist revisjoniga. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et kontrolli alustati oktoobris
  6. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga, mis sai alguse tagastusnõudest (toimiku nr. 4 lk. 152). Eeltoodud väidet kinnitab PMTK
  7. oktoobri 2005 otsus nr. 4882 (toimiku nr. 1 lk. 135), millega otsustati pikendada AS-i Lahesuu Sadam enammakstud käibemaksu, summas 2 500 000 krooni, tagastamise tähtaega kuni 30 päeva seoses vajadusega, kontrollida äriühingu
  8. a. veebruari- kuni
  9. a. augustikuu käibe ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Otsusest nähtuvalt esitas Lahesuu Sadama AS 07.10.2005 taotluse enammakstud käibemaksu tagastamiseks, summas 2 500 000 krooni ning viidatud otsuses asus PMTK seisukohale, et enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks on vajalik saada täiendavaid andmeid kolmandatelt isikutelt. PMTK 19.10.2005 korraldusega nr. 12-2.1/24557 (toimiku nr. 1 lk. 111-112) teavitati Lahesuu Sadama AS-i sellest, et PMTK kontrollib Lahesuu Sadama AS
  10. a. veebruar kuni augustikuu (k.a.) maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust, kohustati äriühingut esitama kaupade / teenuste müügi- ja ostuarved, millal on kajastatud käibemaksusummad ning mis on deklareeritud
  11. a. veebruar-augustikuu käibedeklaratsioonil, lepingud, pearaamatu konto väljavõtted, kassadokumendid ja pangakonto väljavõtted ning kohustati AS-i Lahesuu Sadam esindusõiguslikku isikut täitma korraldus ning esitama teave kontrolliobjekti puudutavates küsimustes maksuhalduri ametiruumides. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitajat teavitati üksikkontrolli alustamisest ühel ja samal päeval koostatud otsuse ning korraldusega, tuleb järeldada, et vastustaja väide selle kohta, et üksikjuhtumi kontrolli alustati seoses kaebuse esitaja tagastusnõudega, vastab tõele. Kuivõrd nii otsus kui ka korraldus pidid kaebuse esitajani jõudma üheaegselt ning mõlemas viidatakse ühe ja sama ajaperioodi osas kontrolli teostamisele ning otsuses põhjendatakse ka äriühingu kontrolli vajadust, on kohus seisukohal, et ka kaebuse esitaja pidi eeltoodud haldusakte saades eksimatult jõudma järelduseni selles, et tema suhtes alustati kontrolli seoses tagastusnõudega. Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, nagu ei oleks olnud võimalik aru saada, et kontrolli alustati seoses tagastusnõudega. Asjaolu, et kontrolli alustati seoses tagastusnõudega kinnitab veelkordselt ka PMTK 03.02.2006 korraldus nr. 12-2.1/5514, millega ühtlasi laiendatakse kontrolliperioodi, kuna kontrolliperioodil teostatud tehingud (kiirlaevade seisukai ehitus) on olulises osas seotud tehingutega kontrolliperioodist varasemal ja hilisemal ajal (toimiku nr. 1 lk. 113-114).
  12. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga selles, nagu eristaks revisjoni üksikkontrollist kontrolli põhjalikkus. Ühestki õigusaktist ei nähtu, et üksikkontrolli tuleks selle kontrolliobjekti osas läbi viia 9 vähempõhjalikult kui revisjoni. Samuti on Riigikohus pidanud kontrolli ja revisjoni eristamist viimaste ulatuse alusel võimatuks. Seega ei saa kontrolli revisjonist eristada kontrollitava ajaperioodi pikkuse ega ka kontrolli objektiks olevate maksu liikide arvu poolest. Küll aga on Riigikohus oluliseks pidanud seda, kas tegemist on maksukohustuslast koormava kontrolliga ning erisuunaliste asjaolude ja tõendite puhul seda, kuidas kontroll vormistati ja kuidas menetlus toimus. Vastustaja poolt kohtule esitatud kontrollimise käigust (toimiku nr. 4 lk. 82-85) nähtub, et kontroll ei toimunud kaebuse esitaja ruumides. Suhtlemine kaebuse esitajaga on olulises osas toimunud telefoni ja e-maili teel. Kaebuse esitaja juhatuse liikmega suuliste selgituste protokolli vormistatud ei ole. Kaebuse esitaja töötajalt N.M-lt on maksuhalduri ruumides selgitusi võetud kolmel korral. Ka dokumendid on esitatud maksuhaldurile tutvumiseks maksuhalduri asukohas. 19.04.2006 on teostatud Lahesuu Sadama AS-i tegevuskohas vaatlus. 05.12.2005 on maksuhalduri esindajad käinud Lahesuu Sadama AS-is kohapeal kai ehitusega tutvumas kaebuse esitaja kutsel. Samas ei saa tegevuskoha vaatlust samastada maksumaksjat enamkoormava „tööruumi või töökoha eraldamisega maksumaksjale“. Ülejäänud kontrollitoimingud on teostatud kolmandate isikutega, mis kaebuse esitajat maksumenetluse vältel koormata ei saanud. Kontrollitoimingud on lõppenud kontrollakti koostamisega
  13. juunil
  14. Ühestki maksumenetluse käigus koostatud dokumendist ei nähtu viidet revisjonile. Samuti ei ole kontrolli kestel järgitud revisjonile ettenähtud menetlusnõudeid. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes teostatud kontrolli eesmärk ja ulatus olid selgepiirilised, kontrollitoiminguid ei saa pidada kaebuse esitaja suhtes enamkoormavateks ning ka menetluse käigust ning kontrolli vormistusest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud revisjoniga. Asjaolust, et maksuotsusega määrati kaebuse esitajale tasumiseks ka tulumaks, ei saa üheselt järeldada, nagu oleks kontrolliobjekt kontrolli käigus muutunud. MKS § 10 lg 2 p-d 2 ja 3 panevad maksuhaldurile kohustuse arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning nõuda sisse maksuvõlad. Seega, kontrollides käibe ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust ning avastades käibemaksuarvetel kajastatud tehingute mittetoimumise, on maksuhaldur kontrolliobjektist olenemata õigustatud ning kohustatud nõudma maksumaksjalt ka mittetoimunud tehingute eest väljamakstud summalt tulumaksu tasumist. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kontrollinud tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust iseseisvalt, vastasel juhul oleks maksuhaldur pidanud kontrollima ka töötajate töötasudelt kinnipeetud tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsust. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja suhtes toimus üksikjuhtumi kontroll ning kaebuse esitaja taotlus, tuvastada, et tegemist oli revisjoniga, tuleb jätta rahuldamata. Lahesuu Sadama AS-i tehingud osaühingutega Tarukail, Eleet MP ning Gavert Ehitus
  15. Järgnevalt uurib kohus, kas kaebuse esitaja vastuväited maksuotsusele annavad aluse järeldada, et kaebuse esitaja tehingud OÜ-ga Tarukail, OÜ-ga Eleet MP ning Gavert Ehitus OÜ ka faktiliselt aset leidsid. Vaidlus puudub selle üle, et vastustaja on jõudnud järeldusele tehingute mittetoimumise kohta majandusliku tõlgendamise reeglit kasutades, hinnates tehingute tegelikku sisu ning reaalseid tagajärgi. Kaebuse esitaja väitel on maksuotsus motiveerimata, sest maksuhaldur ei ole põhjendanud seda, miks ta on maksuotsuse koostamisel kõrvale jätnud kolmandate isikute kaudu kogutud tõendusteabe kaebuse esitaja tehingute kohta eeltoodud äriühingutega. Riigikohus on 20.06.2007 otsuses haldusasjas nr. 3-3-134-07 leidnud, et maksuotsuse tegemine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on piisavad tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kellel lasub MKS § 150 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Seega peab kohus võtma seisukoha selles, kas maksuhaldur on arvestanud kõigi asjas kogutud tõenditega, maksuhalduri poolt kogutud tõendid on maksusumma määramiseks piisavad ning 10 seavad kaebus esitaja andmed tehingute toimumise kohta kahtluse alla või mitte. Menetlusosaliste väidete hindamisel jagab kohus kaebuse esitaja poolt eeltoodud äriühingutelt ostetud teenused kolmeks: I OÜ Tarukail arve alusel kiirlaevade seisukai süvendi puhastamine; II OÜ Eleet MP arvete alusel mootorite testpingi merevee jahutussüsteemi väljaehitamine; III OÜ Gavert Ehitus arvete alusel kai tugiseina ehitamine. I Kiirlaevade seisukai süvendi puhastamine
  16. OÜ Tarukail on esitanud Lahesuu Sadama AS-ile 21.07.2005 arve nr. 70705, summas 1 950 020.80, selgitusega „vastavalt lepingule 15.05.2005 akt nr. 1“ (toimiku nr. 2 lk. 48). 15.06.2005 on Lahesuu Sadama AS, juhatuse esimehe M.V isikus kui tellija ja Tarukail OÜ juhatuse liikme I.K isikus kui tööettevõtja sõlminud töövõtulepingu (toimiku nr. 2 lk. 50-53), mille objektiks oli lepingu p. 1.
  17. kohaselt kiirlaevade seisukai süvendi puhastamisel teostatavad tööd, mis olid lepingu p. 1.2 kohaselt määratletud hinnapakkumise dokumentidega ja pakkumise kutse dokumentidega ning lepingu p. 1.2 kohaselt täiendavalt ka viienda kai väljaehitamiseks tehtavad ehitustööd. Tööde lõpetamise tähtaeg oli lepingu p. 4.1.
  18. järgi 01.09.2005 ning tööde lõpetamiseks loetakse tööde lõpuakti allakirjutamist. Lepingu p. 6.1 kohaselt oli lepingu maksumuseks 1 652 560 krooni, millele lisandub käibemaks. Tarukail OÜ 01.06.2005 hinnapakkumise (toimiku nr. 2 lk. 54) kohaselt seisneb töövõtt 210 m pikkuse ja 6 m laiuse kai süvendi puhastuses. Tööde üleandmise vastuvõtu aktist nr. 1 (toimiku nr. 2 lk. 49) nähtub, et eeltoodud tööd seisnesid tuukrijaama töös, generaatori töös, kompressori töös, pikapoomilise ekskavaatori töös, pinnase pumba töös ning lõike elektroodide hinnas ning töid teostati perioodil 15.06.2005 – 16.07.
  19. Vaidlus puudub selle üle, et Tarukail OÜ arve on Lahesuu Sadama AS poolt tasutud. Vaidlus puudub ka selle üle, et Tarukail OÜ on deklareerinud
  20. a. juulikuu maksustamisperioodi kohta Lahesuu Sadama AS-ile väljastatud arvel märgitud käibemaksu ning Lahesuu Sadama AS on oma raamatupidamises eeltoodud arve alusel tasumise kajastanud. OÜ Tarukail juhatuse liige I.K andis maksuhaldurile selgituse (toimiku nr. 2 lk. 92-96), millest nähtuvalt alustati töödega 16.06.2005 ning tööd lõpetati 15.07.2005, mil koostati tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. I.K selgituste kohaselt olid pikapoomiline ekskavaator Caterpillar 330 ja pinnasepump pärit Jurvord OÜ-st, generaator ning kompressor renditud OÜ-st Leeklill, kus on lepingud sõlmitud S.G-ga. OÜ-st Leeklill on ostetud ka lõikeelektroodid. OÜ Leeklill tõi ise generaatori, kompressori ja elektroodid kohale. I.K selgituse kohaselt kasutati tuukreid kogu 15.06.2005 – 16.07.2005 perioodi vältel. Selgitusest nähtub, et töid objektil tegid K.T, U.P, M.M ja I.K ning vahepeal käis abiks ka T.K. Samuti ilmneb, et U.P ja K.T eeltoodud perioodi eest tasu ei saanud. I.K 09.11.2005 seletuse kohaselt osteti prahi äraveo teenust OÜlt Inarton Transport, kellel peaks olema prügi äraveo kviitung. (toimiku nr. 94). 16.03.2006 seletuse kohaselt osteti OÜ-lt Krimarco tuukriülikonnad, millega töötasid U.P ja K.T (toimiku nr. 2 lk. 106). Avialo OÜ-lt osteti 30.07.2005 arve nr. 9 alusel Lahesuu Sadama seisukai süvendi puhastamisel kasutatud tehnika hooldusteenust (toimiku nr. 2 lk. 107).
  21. Vastustaja on maksuotsuses seadnud OÜ Tarukail poolt tööde teostamise kahtluse alla seoses järgmiste asjaoludega: 1) Lahesuu Sadama AS-i raamatupidamise algdokumentide alusel teostasid Lahesuu Sadama AS-i süvendamist ja puhastamist AS Moonsund Shipping ning OÜ Vikerkaar Transport, kes on esitanud süvendustööde ja risustuse väljatõstmise kohta arved vastavalt
  22. a. nr. 62,
  23. a. nr.
  24. 67 ja 70 ning
  25. a. arve nr. 250024; 2) ei ole tõendatud OÜ Tarukail poolt OÜ-lt Jurvord pikapoomilise ekskavaatori ja pinnasepumba rentimine, kuna pole tõendatud, et OÜ Jurvord rentis neid Läti äriühingult SIA Baltvikings; 3) ei ole tõendatud, et OÜ Tarukail ostis OÜ-lt Leeklill elektroodid ja rentis generaatori ning kompressori, kuna OÜ Leeklill juhatuse liikme S.G seletuse kohaselt ei ole ta lepingut sõlminud, arveid väljastanud ega I.K-ga kunagi kohtunud. OÜ Leeklill ega S.G nimel ei ole sõidukeid registreeritud ega Liikluskindlustuse Fondi andmetel liikluskindlustuslepinguid sõlmitud. Seega puudusid transpordivahendid elektroodide, generaatori ja kompressori transpordiks. Ka ei nähtu OÜ Leeklill arvelduskonto väljavõttelt, et osaühing oleks vastavat 11 teenust ostnud või rentinud; 4) OÜ Inarton Transport juhatuse liikme ja tegevjuhi selgitused prügi toomise kohta prügila ette on vastuolulised, mistõttu prahiveo teenuse osutamine pole tõendatud; 5) OÜ Tarukail poolt OÜ-lt Krimarco sukeldumisülikondade ostmine Lahesuu Sadama OÜ-le tööde teostamiseks ei ole tõendatud, kuna U.P ja K.T seletuste kohaselt kasutasid nad isiklikku tuukrivarustust ning OÜ Krimarco poolt OÜ-lt Tradefurn tuukrivarustuse ostmine ei ole tõendatud (OÜ Tradefurn juhatuse liige eitab müüki); 6) OÜ Avialo ostis hooldusvahendid OÜ-lt Curlandia ning faksis küll OÜ Curlandia arved hooldusvahendite ostu kohta, kuid ei ilmunud maksuhalduri korraldusel selgituste andmiseks, OÜ Curlandia ei ole esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone, mis kinnitaksid tehingute toimumist, millest saab järeldada, et reaalseid tehinguid OÜ Tarukail, OÜ Avialo ja OÜ Curlandia vahel ei ole toimunud; 7) Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud vee erikasutusloa tingimused ei näinud ette tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamist merepõhjast; Lahesuu Sadama AS ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamisest ega esitanud taotlust vee erikasutusloa nõuete muutmiseks; 8) OÜ Tarukail tehingupartneritel OÜ-l Jurvord ja OÜ-l Leeklill puudub reaalne majandustegevus, tööjõud, äritegevuse arendamiseks vajalikud vahendid ja võimalused ning OÜ Leeklill juhatuse liige ei tea midagi äriühinguga seonduvast; OÜ Leeklill pangakontole kantud summa võeti osaliselt koheselt välja sularahas ja enamus kanti edasi OÜ Leeklill juhatuse liikme S.G isiklikele pangakontodele, kust raha samuti koheselt pangakaardiga 10 000 krooni kaupa välja võeti.
  26. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on küll põhjalikult uurinud OÜ Tarukail poolt Lahesuu Sadama AS-ile kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise eesmärgil tehtud kulutusi (kaupade ja teenuste ostmist OÜ-lt Jurvord, OÜ-lt Leeklill, OÜ-lt Inarton Transport, OÜ-lt Krimarco, OÜ-lt Avialo), kuid ei ole piisavalt põhjendanud seda, kuidas OÜ Tarukail tehingute mittetoimumine eeltoodud äriühingutega seaks OÜ Tarukail poolt seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise Lahesuu Sadama AS-ile kahtluse alla. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et OÜ Tarukail osadel väidetavatel tehingupartneritel puudus reaalne majandustegevus, mis seab OÜ Tarukail poolt seisukai süvendi puhastamise eesmärgil tehingute tegemise viidatud äriühingutega kahtluse alla, oleks maksuhaldur pidanud välja selgitama, kas OÜ Tarukail ja Lahesuu Sadama AS-i vahel 15.06.2005 sõlmitud lepingust tulenevaid töid faktiliselt siiski teostati või mitte. OÜ Tarukail tehingud võimalike varifirmadega ei tõenda seda, et OÜ Tarukail ei ostnud kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse osutamise eesmärgil kaupu ja teenuseid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et OÜ Tarukail Lahesuu Sadama AS-ile kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenust siiski osutas. Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks analüüsinud seda, kas OÜ-l Tarukail olid ka faktiliselt olemas teenuse osutamiseks vajalikud seadmed. Seega on kohus seisukohal, et Lahesuu Sadama AS-i maksukohustuse väljaselgitamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas OÜ Tarukail teenuse osutamiseks kasutatud tuukritele töötasu ametlikult deklareeris või mitte ning kas teenuse osutamiseks vajalike seadmete ost OÜ Tarukail raamatupidamises kajastati või mitte. Maksuhaldur on kohtu arvates siin ületähtsustanud OÜ Tarukail juhatuse liikme I.K ütlusi selle kohta, millised konkreetsed arved Lahesuu Sadama AS-ile osutatud teenuses kajastusid. Tuleb arvestada seda, et I.K selgitused võivad olla mõjutatud kartusest võimaliku maksukohustuse ees juhul, kui ta vaidlusaluse teenuse osutamiseks vajalikku tööjõudu ning seadmeid raamatupidamises ei kajastanud. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus vajalikuks kontrollida, kas on tõendeid, millest ilmneb, et OÜ Tarukail võis faktiliselt ajavahemikus 16.06.2005 – 15.07.2005
  27. kai äärses süvendis Lahesuu Sadama AS-i huvides puhastustöid teostada või mitte.
  28. AS Moonsund Shipping 31.01.2006 vastusest maksuhaldurile (toimiku nr. 2 lk. 79) nähtub, et AS Moonsund Shipping teostas sadamas töid kaks korda: 05.-19.01.2005 süvendustööd süvenduskaravaniga Kest Rand, mahus 10928 m3 ja kivide väljavõtmine (46 tk), risustuse väljatõstmine ujuvkraanaga Kuri ning 18.11.-16.12.2005 süvendustööd ujuvkraanaga Kuri rendilepingu alusel, aluseks ujuvkraana rendihind. 09.05.2006 suuliste selgituste protokollist (toimiku nr. 2 lk. 80-81) nähtub, et jaanuaris 2005 12 teostati süvendustöid kuni
  29. kaini. Sealt jätkas tööde tegemist OÜ Vikerkaare Transport. Lahesuu Sadama AS-i ja Vikerkaare Transport OÜ vahel 27.01.2005 sõlmitud töövõtulepingust nr. 2005-01/1 nähtub, et OÜ Vikerkaare Transport pidi teostama Lahesuu sadama süvendustöid alates 27.01.2005 kuni 20.02.2005 (toimiku nr. 1 lk. 181-183). Tööde maksumust arvestati vastavalt väljakaevatud pinnase mahule ja kategooriale (lepingu p. 3.2). Lepingu järgi kuulus eraldi tasustamisele seisuaeg, mis oli tingitud ettenägemata reostusest, 90 000 krooni ööpäevas (lepingu p. 6.7). OÜ Vikerkaar Transport süvendustööde raportist (toimiku nr. 1 lk. 184-193) nähtub, et erinevateks seisuaja põhjusteks on loetud järgmine reostus: tross, kivi, metall, palk. OÜ Vikerkaar Transport juhatuse liikme A-L.T selgitustest ning selgituste juurde lisatud süvendatava ala plaanist (toimiku nr. 2 lk. 72-75) nähtub, et OÜ Vikerkaare Transport tegi süvendustöid
  30. kai nurgaosas. Samuti selgub, et töid tehti mahus 10500 m3, kuid edasi kaevata ei saanud, kuna vana õli tuli veepinnale. Eelnevalt oli sadamas ka teistes osades süvendatud. Selgituste kohaselt „tulid ilmastiku tingimused ja reostus vastu, läks kitsaks (lõpu otsas) ja karavan ei mahtunud enam töötama. Samuti oli palju trosse jm sodi.“ Eeltoodud selgitustest saab järeldada, et OÜ Vikerkaar Transport tööde lõpetamise ajaks veebruaris 2005 ei olnud sadama akvatoorium risust puhas, mistõttu akvatooriumi puhastamise vajadus oli jätkuvalt olemas. Eeltoodust tõusetub küsimus, kui otstarbekas oli kaebuse esitaja poolt Tarukail OÜ poolt kiirlaevade seisukai süvendi puhastamise teenuse tellimine, kui novembris-detsembris 2005 pidi sadama süvendustöid tehtama ujuvkraanaga Kuri. Samas arvestades OÜ Vikerkaar Transport juhatuse liikme selgitustest nähtuvat asjaolu, mille kohaselt oli töö süvendamisel raskendatud seoses reostuse jm sodiga, ei ole kohtu arvates nimetatud asjaoludel kaebuse esitaja otsus, süvendit veel eelnevalt puhastada, ebamõistlik. AS Moonsund Shipping 31.01.2006 kirjas selgitatakse: „Süvendaja ei ole võimeline prahti läbi töötlema. Süvendaja koppadesse sattunud suuremad esemed tõstetakse sealt välja laeva dekki ja ladustatakse hiljem kaldale, pinnas aga veetakse mudapraamidega kaadamiskohta. Samuti tõstetakse ujuvkraanaga Kuri suurem risustus kaldale.“ AS Moonsund Shipping juhataja S.R 09.05.2006 selgitustest (toimiku nr. 2 lk. 80-81) nähtub ühtlasi, et suurte betoonilahmakate väljatõstmisel on vaja tuukreid. Eeltoodust saab järeldada, et ujuvkraanaga Kuri ei olnud võimalik risustust täielikult kõrvaldada. Seega on kohus seisukohal, et ainuüksi AS Moonsund Shipping ning OÜ Vikerkaar Transport poolt kaebuse esitajale süvendustööde osutamine ei tõenda Lahesuu Sadama AS-i ning OÜ Tarukail vahelise tehingu mittetoimumist.
  31. OÜ Tarukail poolt süvendi puhastustööde teostamist on kinnitanud Lahesuu Sadama AS-i igapäeva elu juhtimisega (Lahesuu Sadama AS-i juhatuse liikme Margus Vanaselja e-maili järgi – toimiku nr. 1 lk. 136) tegelev N.M nii oma selgitustes maksuhaldurile (toimiku nr. 1 lk. 150-152) kui ka tunnistajana kohtus antud ütlustes (toimiku nr. 4 lk. 148). Tunnistaja ütluste kohaselt erinesid OÜ Tarukail ja Moonsund Shipping töö erinevate tehnoloogiate poolest. OÜ Tarukail eemaldas akvatooriumist tehnogeense prahi, st. laeva otsad, vintsi trossid, betooni, ankruketid, vendrikummid, mida ei olnud võimalik süvendajaga kätte saada. Tööde tegemist on kinnitanud ka OÜ Tarukail juhatuse liige I.K ning tuukrid T.K (toimiku nr. 4 lk. 86-88), U.P (toimiku nr. 3 lk. 20-23) ning K.T (toimiku nr. 3 lk. 25-28), kelle selgitustest nähtub, et neile pakkus tööd OÜ Tarukail juhatuse liige I.K ning töödega alustati 15.
  32. juunist
  33. Mingeid vastuolusid kohus tuukrite ütlustes ei tähelda, ütlused on üpris konkreetsed ja üksikasjalikud. AS Moonsund Shipping on esitanud PMTK-le 13.01.2006 kirja, millest nähtub, et tuukrid U.P ja K.T töötasid põhikohaga AS-is Moonsund Shipping kuni 04.11.2005, mil töölepingud lõpetati. Kirjast nähtub samas, et kumbki töötajatest äriühingus ajavahemikus 16.-19.06.05, samuti 21.25.06, 01.-03.07 ning 07.-18.07 ei töötanud (toimiku nr. 4 lk. 115), kusjuures ajavahemikus 07.-18.07.05 olid mõlemad töötajad nende soovil vabaks lubatud. Eeltoodud tõendiga kattub U.P selgitus maksuhaldurile, millest nähtuvalt ta OÜ Tarukail heaks terve kuu ei töötanud, vaid vahepeal käidi ka Hiiumaal (AS Moonsund Shipping kirjast nähtuvalt töötasid tuukrid 26.-30.06.05 ning 04.-06.07.05 Hiiumaal Suursadama objektil). OÜ Tarukail töid Lahesuu sadamas tõendab ka OÜ GuinessaGrupp 18.01.2006 kiri maksuhaldurile seonduvalt OÜ-le Tarukail esitatud arvega. Kirja kohaselt teostas OÜ GuinessaGrupp Lahesuu sadamas keevitus- ja remonditöid alates 16.06.2005 kuni 14.07.
  34. Tööde 13 tegemisel kasutati OÜ GinessaGrupp tehnikat ja materjale ning tehti hooldustöid OÜ Tarukail tehnikale ja materjalidele (toimiku nr. 4 lk. 28). OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V.G on andnud maksuhaldurile 01.02.2006 selgituse, mille kohaselt olid peale jaanipäeva sadamas 2-3 meest (tuukrid), kes tõmbasid kraanaga kette, trosse. V.G arvates võisid nad puhastada laevateed. Tõmbamine käis kaldalt kraanaga ning meestel oli mikrobuss (toimiku nr. 3 lk. 129). Isegi kui asuda seisukohale, et V.G kraana osas ei eksinud, ei saa V.G selgitusest järeldada, et tegemist oleks olnud AS Moonsund Shipping või OÜ Vikerkaar Transport töötajatega, kuivõrd kumbki äriühingutest juunis-juulis töid sadamas ei teostanud. Tuukritööde OÜ tööde teostamise aktidest ja arvetest nähtub, et Tuukritööde OÜ on teostanud Lahesuu sadamas 15.06.2005 paranduskoha ülevaatuse (toimiku nr. 4 lk. 11-13). Kuivõrd nimetatud töö on tehtud enne jaanipäeva ja rohkem arveid Lahesuu Sadama AS-ile esitatud ei ole, tuleb järeldada, et V.G selgitus võib kinnitada OÜ Tarukail tuukrite tööd Lahesuu sadamas. Ka Kaurits OÜ endine kopajuht E.P, kes maksuhaldurile antud selgituste kohaselt tegeles Lahesuu sadamas kaevamisega ning oli kohal kogu suve alates jaanipäevast, on andnud selgituse, mille kohaselt tegid samal ajal töid tuukrid vee all. E.P selgituse kohaselt oli tuukritel buss, mille peale oli kirjutatud „tuukritööd“ (toimiku nr. 3 lk. 174). Eeltoodu viitab tõepoolest sellele, et töid võis teostada Tuukritööde OÜ. Samas puuduvad toimikus tõendid, mis kinnitaksid Tuukritööde OÜ poolt tööde tegemist sadamas pärast jaanipäeva.
  35. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas kogutud tõendid ei ole piisavad põhjendatud kahtluse tekkimiseks selles, et OÜ Tarukail kaebuse esitajale kiirlaevade seisukai puhastamise teenust ei osutanud. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid kogumis loovad küll tõsise aluse kahtluseks selles, et OÜ Tarukail kasutas teenuse osutamisel tööjõudu, kelle tulu ei deklareeritud ning vahendeid, mille soetus või rent on kajastatud raamatupidamisele mittevastavate arvete alusel, mis annaks aluse OÜ Tarukail maksustamiseks, kuid eeltoodu ei ole piisav selleks, et maksustada kaebuse esitajat. Seda, et arve aluseks olev hinnapakkumine oleks hinna osas ebamõistlikult suur ning tõendaks tehingu mittetoimumist, PMTK väitnud ei ole. PMTK on lugenud oluliseks tõendiks tehingu mittetoimumise kohta seda, et Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud vee erikasutusloa tingimused ei näinud ette tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamist merepõhjast, Lahesuu Sadama AS ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonda tehnoloogilise prahi eraldi teisaldamisest ega esitanud taotlust vee erikasutusloa nõuete muutmiseks. Kohus märgib, et kuigi veeseaduse § 8 lg 2 p 6 näeb ette vee erikasutusloa veekogu süvendamise või veekogu põhja pinnase paigaldamise korral, ei näe veeseadus ette vee erikasutusluba veekogu puhastamiseks. Seega saab järeldada, et kaebuse esitaja ei pidanud taotlema kiirlaevade seisukai süvendi puhastamiseks juba väljastatud erikasutusloa nõuete muutmist. Seega tuleb maksuotsus vastavas osas tühistada. II Mootorite testpingi merevee jahutussüsteemi väljaehitamine
  36. AS Lahesuu Sadam ning Eleet MP OÜ on
  37. märtsil 2005 sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt pidi Eleet MP OÜ töövõtjana välja ehitama diiselmootorite testpingi merevee jahutussüsteemi PVC 2 x 160 mm survetrassi koos sellega kaasnevate lisatöödega. Töövõtja oli lepingu järgi kohustatud hankima kogu vajaliku tööjõu, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad. Lepingu kohaselt alustati tööga peale lepingu allkirjastamist ning töö teostamise aeg lõppes töö üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisel. Eleet MP OÜ on esitanud Lahesuu Sadama AS-le 22.03.2005 arve nr. 5 ja 11.04.2005 arve nr. 6 (vastavalt 116 230 krooni ja 85 668 krooni) mootorite testpingi merevee jahutussüsteemi väljaehitamise eest.
  38. märtsil 2005 on allkirjastatud teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr. 5, selgitusega „PVC 2x160 survetoru paigaldamiseks kaeviku rajamine koos aluse tihendamise ja torustiku paigaldamisega“.
  39. aprillil 2005 on allkirjastatud teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt nr. 6, selgitusega „PVC 2x160 survetoru trassi pealse tagasitäide ja katendite taastamine“ (toimiku nr. 3 lk. 6265). 14
  40. Maksuhaldur põhjendab oma seisukohta tehingu mittetoimumises järgnevaga: 1) aktidel ja arvetel puuduvad teostatud tööde nimetused, mahud ja arvnäitajad (ühikud, kogused, ühiku hinded), mis selgitaksid, kuidas kujunes ehitustööde maksumus; 2) miniekskavaator CAT 302.5, mida OÜ Eleet MP juhatuse liikme V.R väitel kasutati teenuse osutamiseks, transporditi Kernu valda, Juhani tallu, mitte reaalsesse tööde teostamise kohta Paljassaare tee 14a, Tallinn; 3) OÜ Kiwi MT Kaubandus sularahaarved torude ostu kohta on kajastatud
  41. a. aprillikuu raamatupidamises sularahamüügi hulgas; 4) OÜ Scoopman ja V.R andsid vastuolulisi selgitusi selle kohta, kes pidi varustama laadur-ekskavaatorit kütusega; 5) OÜ Eleet MP kaks juhatuse liiget V.R ja M.P andsid vastuolulisi selgitusi torude paigaldamise kohta; 6) torud, mida väidetavalt paigaldas OÜ Eleet MP
  42. a. märtsis-aprillis, paigaldati hoopis
  43. a. sügisel enne kontrollitavat perioodi, mida kinnitavad OÜ Torupark juhatuse liige J.L, Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M ning OÜ Nongroto töödejuhataja selgitused kogumis.
  44. Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M selgitas 07.11.2005 maksuhaldurile vaidlusaluse teenuse osutamise kohta, et testpingi süsteemi kasutatakse enne laeva mootorite paigaldamist diagnostika tegemiseks laboris. Selleks, et tehases luua merele analoogsed tingimused, suunduvad torud majja. Vastav töö tehti haldusjuhi väitel perioodil
  45. a. lõpp kuni
  46. a ning septembris asuti katsetama. Haldusjuhi väitel tegi OÜ Torupark kõik torustiku, mis merest kaevu tuleb: kaevas kraavid, pani torud, paigaldas pumbad ja kattis torud. Peale selle osalesid ka elektritöödes Browik Eesti AS ning meretöödel tuukrid Tuukritööde OÜ-st (toimiku nr. 1 lk. 138). Tehingute kohta Eleet MP OÜ-ga selgitas N.M, et Eleet MP OÜ pani ühe nädalaga maha 2 toru, 1.40 m sügavusele. Töö tegemisel kasutati ekskavaatorit ning torud tõi kaasa V.R. OÜ Torupark vastavat tööd teha ei võtnud (toimiku nr. 1 lk. 139). 15.02.2006 selgitas N.M täiendavalt, et torud ühendas testpingisüsteemiga OÜ Torupark ning lisaks viidatud kahele torule on seal ka teisi torusid. Samuti muutis N.M enda 07.11.2005 selgitust, täpsustades, et 160 mm läbimõõduga majja suunduvad torud paigaldas Eleet MP OÜ
  47. aastal ning neid ei paigaldatud varem märgitud
  48. aasta lõpust kuni
  49. aasta alguseni (toimiku nr. 1 lk. 150). 29.10.2007 kohtuistungil selgitas tunnistaja N.M, et Eleet MP OÜ paigaldas
  50. aasta kevadel kaks 160 mm läbimõõduga toru testpingi ruumi juurest pumplani. Torud paigaldati ühte kaevikusse paralleelselt, mitte ühes pikas rivis. Torud olid sinist värvi (toimiku nr. 4 lk. 149). Samas selgitas N.M, et tema poolt tehtud fotodel (toimiku nr. 4 lk. 124) olevad torud on üks osa testpingi süsteemist ning vastavad torud ja mahuti on paigaldatud OÜ Nongroto poolt
  51. aasta sügisel (toimiku nr. 4 lk. 149).
  52. Haldusasja materjalidest nähtub, et Torupark OÜ on esitanud Lahesuu Sadama AS-ile 29.07.2005 arve nr. 83, selgitusega „testpingi süsteemiga seotud tööd“ ning 31.08.2005 arve nr. 95, selgitusega „testpingi süsteemiga seotud tööd“ (toimiku nr. 3 lk. 137-140). Torupark OÜ juhatuse liige J.L on maksuhaldurile 08.02.2006 selgitanud, et torustik, mis jookseb testpingist pumplani, oli paigaldatud juba
  53. aastal ning
  54. aasta märtsis ja aprillis seda torustikku ei paigaldatud (toimiku nr. 2 lk. 44). Ühtlasi selgitab Torupark OÜ juhatuse liige, et kaevust jookseb 2 x 140 mm toru testpingini ning neid torusid Torupark OÜ ei pannud, need olid enne ära pandud. OÜ Torupark ehitas kaevu pealmise osa, põhjas oli raudtoru olemas ning paigaldas pumba ja ühendas selle toruga ning hiljem soojustas (toimiku nr. 2 lk. 43-44). OÜ Nongroto on esitanud Lahesuu Sadama AS-ile 20.09.2004 arve nr. 278, selgitusega „testpingi jahutussüsteemi torutööd“ (toimiku nr. 3 lk. 97-98). OÜ Nongroto töödejuhataja I.S kinnitas maksuhaldurile, et fotol olevad torud on OÜ Nongroto poolt pandud. I.S selgitas järgmist: „Minu mäletamist järgi mingid sinised torud olid eelnevalt, mis segasid meie tööd. Tegime betooni paremal pool katki, sest sinine toru oli ees.“ Selgitustest nähtub ühtlasi, et kõik OÜ Nongroto poolt paigaldatud torud olid ühenduses paagiga, mitte merega. Samuti selgitas töödejuhataja I.S, et OÜ Nongroto siniseid torusid ei paigaldanud, vaid pani hallid torud (terastorud). Töödejuhataja väitis ühtlasi: „Sel ajal teisi torusid ei olnud. Täpselt ei mäleta.“ (toimiku nr. 3 lk. 101-102).
  55. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikute selgitused kogumis ei tõenda, et vaidlusaluse töö oleks teostanud Eleet MP OÜ asemel OÜ Nongroto. Nagu nähtub Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M 15 selgitustest ja ütlustest, puudub vaidlus selle üle, et N.M poolt teostatud fotol olevad torud paigaldas OÜ Nongroto
  56. aasta sügisel. OÜ Torupark juhatuse liikme J.L selgitusest ilmneb, et ka tema pidas maksuhaldurile selgituste andmisel silmas ilmselt OÜ Nongroto poolt
  57. aasta sügisel pandud torusid. OÜ Torupark juhatuse liikme selgitustest nähtub ühtlasi, et OÜ Torupark torustikku testpingist pumplani ei paigaldanud. OÜ Nongroto töödejuhataja selgitus on vastuoluline. Ühelt poolt ta väidab, nagu oleksid mingid torud OÜ Nongroto tööde teostamisel neid seganud. Teiselt poolt ta väidab, et sel ajal teisi torusid ei olnud. Nii OÜ Nongroto töödejuhataja kui ka Lahesuu Sadama AS-i haldusjuhi selgitused foto osas kattuvad – st mõlemad kinnitavad, et fotol olevad torud on OÜ Nongroto poolt paigaldatud. Nimetatud torud olid OÜ Nongroto töödejuhataja kinnitusel halli värvi. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalusele objektile on paigaldatud ka sinist värvi torud. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud siniste torude puudumist. Kuivõrd isikute selgitustest nähtuvalt OÜ Nongroto sinist värvi torusid ei paigaldanud ning seda ei teinud ka OÜ Torupark, pidi seda tegema mingi teine äriühing. OÜ Eleet MP poolt sinist värvi torude paigaldamist objektile on kinnitanud nii OÜ Eleet MP juhatuse liige M.P (toimiku nr. 3 lk. 108) kui ka Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M. Kohus on seisukohal, et on ebausutav, et Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M oleks söandanud anda teadvalt väärinformatsiooni sinist värvi torude paigaldamise kohta objektile, kuivõrd tegemist on kontrollimist võimaldava faktilise asjaoluga. Seega tuleb järeldada, et lisaks N.M poolt fotol jäädvustatud OÜ Nongroto poolt paigaldatud torudele on paigaldatud ka torud, mida fotol jäädvustatud ei ole, kuivõrd foto on tehtud
  58. aastal.
  59. Maksuhaldur on pidanud tehingu mittetoimumisel otsustavaks tõendiks ka asjaolu, et miniekskavaator CAT 302.5, mida OÜ Eleet MP juhatuse liikme V.R väitel kasutati teenuse osutamiseks, transporditi Kernu valda, Juhani tallu, mitte reaalsesse tööde teostamise kohta Paljassaare tee 14a, Tallinn. Miniekskavaatori CAT 302.8 töölehelt nr. 003787 ning 30.03.2005 arvelt nr. 2508059 (toimiku nr. 3 lk. 88, 89) nähtub, et 29.03.2005 on miniekskavaatorit renditud Juhani talus. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et eeltoodud tõend välistab miniekskavaatori kasutamise vaidlusalusel tööobjektil. Samas ei saa eeltoodust üksi järeldada, et teenuse osutamine aset ei leidnud. Scoopman OÜ juhatuse liikme G.V suuliste selgituste protokollist (toimiku nr. 3 lk. 83-84) nähtub, et Scoopman OÜ hoidis enda ekskavaator-laadurit OÜ Eleet MP juhatuse liikme V.R-i juures ning lubas V.R-il sellega töid teha siis, kui ta ise seda ei vajanud (laupäevadel ja pühapäevadel, vahel ka nädala sees) (toimiku nr. 3 lk. 83). Eeltoodud selgitusega haakub OÜ Eleet MP juhatuse liikme V.R-i selgitus maksuhaldurile (toimiku nr. 3 lk. 72), millest nähtuvalt kasutati Scoopman OÜ koppa nädala lõpus, sest Scoopman ise kasutas seda nädala sees ning kui Scoopman OÜ-l oli koppa vaja, siis renditi koppa. Eeltoodu on kooskõlas ka OÜ Eleet MP juhatuse liikme M.P selgitustega, mille kohaselt seisis kopp V.R-i maja juures ning V.R käis kopaga nädalavahetustel objektil kaevamas (toimiku nr. 3 lk. 108). Ühtlasi ei nähtu kohtule, et OÜ Eleet MP juhatuse liikmete selgitused oleksid vastukäivad. Mõlemad juhatuse liikmed on selgituste andmise käigus märkinud, et torusid paigaldati ca 200 m jagu ning torud olid 6-meetrit pikad. Samuti märkisid mõlemad, et torude paigaldamisel kasutati föönkeevitust.
  60. Vastustaja on lugenud üheks tõendiks tehingu mittetoimumise kohta ka OÜ Kiwi MT Kaubandus sularahaarved torude ostu kohta, mis on äriühingu 08.02.2006 kirja kohaselt kajastatud OÜ Kiwi MT Kaubandus raamatupidamises sularahamüügi hulgas aprillikuus 2004 (toimiku nr. 3 lk. 81-82). Kohus on seisukohal, et OÜ Kiwi MT Kaubandus kiri ning sellele lisatud arved on vastuolulised. Kuigi kirjast nähtuvalt kajastati arveid
  61. aasta aprillikuu raamatupidamises, on sularahaarved väljastatud 08.04.2006, 04.04.2006 ning 09.04.
  62. Kohtu arvates ei ole usutav, et äriühing saanuks kajastada
  63. ja
  64. aastal väljastatud sularahaarveid üks kuni kaks aastat varem raamatupidamises. Pigem on äriühing eksinud kirjas või arveid väljastades kuupäevadega või ei vasta arved tegelikkusele. Seega ei pea kohus võimalikuks eeltoodud tõenditele olulist kaalu omistada. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ Eleet MP on kajastanud
  65. a. märtsi- ja aprillikuu maksustamisperioodide kohta käibemaksudeklaratsioonid ning deklareerinud Lahesuu Sadama AS-ile väljastatud arvetel märgitud 16 käibemaksu. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et need ei tekita kohtus mõjuvat kahtlust OÜ Eleet MP ning Lahesuu Sadama AS vaheliste tehingute mittetoimumises ning maksuotsus tuleb vastavas osas tühistada. III Kai tugiseina ehitamine
  66. OÜ Gavert Ehitus on esitanud AS-le Lahesuu Sadam järgmised arved: 11.05.2005 arve nr. 002-04 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, lisaks üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 10.05/05; 11.06.2005 arve nr. 005-06 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, lisaks üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 10.06/05; 04.07.2005 arve nr. 006-07 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, lisaks üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 01.07/05 ning 02.08.2005 arve nr. 009-08 selgitusega „kai tugiseina ehitus“, lisaks üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 01/08/05 (toimiku nr. 3 lk. 112-119). Kõigil üleandmise-vastuvõtmise aktidel on viide 15.04.2005 töövõtulepingule (toimiku nr. 3 lk. 120-124). Töövõtulepingu p. 2.1 järgi on lepingu objektiks Lahesuu sadama kiirlaevade seisu- ja laadimiskai tugiseina väljaehitamine, tööde mahud on määratletud lepingu lisas nr.
  67. Lepingu p. 8.2 järgi on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 747 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu lisas nr. 1 on kiirlaevade seisu- ja laadimiskai tugiseina väljaehitamise kalkulatsioon. Kalkulatsiooni kohaselt on monoliitne R/B C30/37, W200, sarrus 80 kg/m3, H=200, b=400, 165 m3, maksumusega 4527 krooni, maksumus kokku 747 000 krooni (koos käibemaksuga 881 460 krooni) (toimiku nr. 3 lk. 124).
  68. Maksuhaldur on põhistanud tehingu mittetoimumist järgnevaga: 1) arvetel ja aktidel ei ole toodud teostatud tööde nimetusi, mahtusid ja arvnäitajaid, mis selgitaksid, mis mahtudes töid teostati ning kuidas kujunes ehitustööde maksumus; 2) OÜ Gavert Ehitus juhatuse liikme V.G poolt maksuhaldurile tehingu tõenduseks esitatud AS-st Keila Betoon ostetud betoon B25 arved ei ühti töölepingus märgitud kasutatava betooni tugevuse margiga C30/37; 3) III kai tugiseina ehitasid OÜ Torupark juhatuse liikme J.L, OÜ LTCO Ehitus juhatuse liikme V.K ja OÜ Kaurits ekskavaatorijuht R.N selgitustest järelduvalt hoopis OÜ Torupark ja OÜ LTCO Ehitus; 4) AS Merin tööprojektis nr. 505 on ettenähtud ankruplaatide (kai tugiseina) valmistamisel betooni B35 kasutamine.
  69. Lahesuu Sadama AS-i haldusjuht N.M andis kohtuistungil ütlused (toimiku nr. 4 lk. 149), mille kohaselt tegid kolmanda kai tugiseina Gavert Ehitus OÜ ja LTCO Ehitus. Tunnistaja väitel hakkas Gavert Ehitus OÜ töid teostama
  70. aasta kevadel, siis kui LTCO Ehitus tegi kail nr. 2 päise betoonitöid. Tunnistaja kinnitas: „Meil oli tellitud projekt inseneridelt. Neil oli tugiseina ehitus üksikute ankruplaatidena projektis. Meie tegime sinna muudatuse sisse ja asendasime üksikud ankruplaadid jätkuva monoliitse tugiseinaga. Eesmärgiks oli saavutada tugiseina veel suurem tugevus. Siis on kai juurde võimalik panna tunduvalt suuremaid kõrvuti seisvaid laevu.“ Tunnistaja väitel tegi LTCO lisaks vesiehitusele ka päise betoonitöid kail nr. 2 ja kail nr. 3, tugiseina betoonitöid ja perspektiivse kaldarambi tugikonstruktsioonide rajamist ning pollarimassiivide rajamist kaldarambile. Tunnistaja kinnitusel paigaldas LTCO ka ankru tõmbe ja jaotusvööd ning pollarid. Ankru tõmbe saab tunnistaja väitel paigaldada siis, kui on valatud tagumine tugisein. Üheks eelduseks on ka see, et on süvistatud sulundprofiil. Larsenit võib paigaldada esimeses etapis ja paralleelselt võib ehitada tagumist tugiseina.
  71. LTCO Ehituse OÜ juhatuse liige V.K poolt joonisele märgitust (toimiku nr. 3 lk. 160) nähtub, et LTCO Ehitus ehitas kai nr. 3 tugiseina. Tunnistaja väitel alustati ehitusega
  72. aasta juulis, kai ehitati larseni peale ja taha tehti tugisein, mis hoiab kaid paigas. Tunnistaja kinnitusel alustati tagumise tugiseina tegemist varem, LTCO Ehitus OÜ seda ei teinud. LTCO Ehitus OÜ tegi sel ajal kaid nr.
  73. Tagumine tugisein tehti kas enne või paralleelselt larseni löömisega (toimiku nr. 3 lk. 157). Eeltoodud tunnistaja ütlusest saab järeldada, et tunnistaja räägib käesoleval juhul kahest erinevast tugiseinast, mida ehitasid nii tunnistaja kui ka üks teine äriühing, kelleks ei olnud LTCO Ehitus OÜ: 17
  74. OÜ Torupark juhatuse liikme J.L poolt maksuhaldurile antud selgitustest (toimiku nr. 3 lk. 154) nähtuvalt tegi OÜ Torupark mullatöid ning tugiseina ehitamisel ei osalenud. J.L kinnitas: „Tugiseina tegi mingi firma, larsenit lõi Tervali, betoneerisid hoopis teised. /…/“. Kaurits OÜ kopajuht E.P selgitustest maksuhaldurile (toimiku nr. 3 lk. 173-174) ei ole võimalik aru saada, milline äriühing tugiseina ehitas. Ühtegi konkreetset äriühingut kopajuht selgituses ei nimetanud, kinnitades vaid, et „tugisein kaevati suvel, mitte meie poolt“ Seega ei saa kohus eeltoodud isikute selgituste põhjal kindlalt järeldada, et OÜ Gavert Ehitus tugiseina ehitustöid ei teinud.
  75. OÜ Gavert Ehitus juhatuse liige V.G kinnitab tugiseina ehitamist (toimiku nr. 3 lk. 128). V.G selgituse kohaselt käis samal ajal aktiivne sadamaehitus ning ta nägi, kui larsenit toodi. Tema kinnitusel hakati seda juulis panema (toimiku nr. 3 lk. 128). Eeltoodud väide on kooskõlas LTCO Ehituse OÜ juhatuse liikme V.K selgitusega, mille kohaselt tehti tagumine tugisein kas enne või paralleelselt larseni löömisega. V.G kinnituse kohaselt oli tööde aluseks projektdokumentatsioon, kuid kai sein läks teistmoodi kui projekt ette nägi, mis kooskõlastati M-iga. Kai pidi tulema plaatidest 2 x 2 m. Tunnistaja väitel nad leidsid, et tuleb teha jätkuseinana – st. ilma vahedeta – deformatsioonita. Nimetatud väide on kooskõlas Lahesuu Sadama AS-i haldusjuhi M selgitusega. V.G väitel saadi betoon AS-st Keila Betoon, kes tõi betooni ise kohale.
  76. Õige on maksuhalduri tähelepanek, et OÜ Gavert Ehitus juhatuse liikme poolt maksuhaldurile esitatud arve-saatelehtedel märgitud betooni tugevusklass B-25 ei ühti lepingu lisas nr. 1 esitatud kalkulatsioonis kajastatud betooni tugevusklassiga. Kaebuse esitaja väiksema tugevusklassiga betooni kasutamisele kai tugiseina ehitamisel vastu ei vaidle, vaid kinnitab seda ka ise. Keila Betoon AS 21.04.2005, 22.04.2005, 10.06.2005 ning 13.07.2005 arvetel Gavert Ehitus OÜ-le on kajastatud betooni B-25 ostmine (toimiku nr. 3 lk. 131-133), mis on AS Keila Betoon koduleheküljelt nähtuvalt oluliselt odavam kui betooni B-35 hind (http://www.keilabetoon.ee). Projekti koostanud T.T e-kirjast (toimiku nr. 3 lk. 91) nähtub, et projekti kohaselt olid ankruplaadid AP1 ette nähtud valmistada betoonist B35, mille vastav tähistus ENV 206 kohaselt oleks C28/
  77. Kirjast nähtub ka, et ankruplaatide asendamist ei kooskõlastatud ning see projektis ei kajastu. Samuti nähtub, et ankruplaatide asendamisel ankruseinaga betooni klass ei muutu, vastavalt keskkonnaklassile XS1 ei tohi kasutada nõrgema tugevusega betooni. Samuti nähtub, et projektikohase betooni klassi asendamiseks madalamaklassilise betooniga ei ole luba antud. Kuigi T.T e-kiri ei välista seda, et AS Lahesuu Sadam ning OÜ Gavert Ehitus tõepoolest leppisid kokku esialgses projektis muudatuste tegemises ega kooskõlastanud madalama tugevusklassiga betooni kasutamist AS-iga Merin, kes tööprojekti koostas, on enam kui kummaline, et kõikidel tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel kajastatakse kasutatud betooni klassina siiski C30/
  78. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtluse, et nii leping, arved kui ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on vormistatud „vastavalt nõuetele“, kuid reaalselt OÜ Gavert Ehitus kai tugiseina ehitust ei teostanud. Lisaks puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et pooled on kokku leppinud nõrgema tugevusklassiga betooni kasutamises. Ükski dokument ei kinnita ka seda, et tehingu hind oleks nõrgema tugevusklassiga betooni kasutamisega seoses alanenud. Eeltoodu tekitab olulise kahtluse vaidlusaluse tehingute tegelikus toimumises. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta maksuotsusega määratud maksusummad seonduvalt OÜ Gavert Ehitus arvetega kai tugiseina ehitamise eest jõusse ning kaebus selles osas rahuldamata. Kaebuse osaline rahuldamine
  79. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tühistab maksuotsuse maksusummade (nii käibemaksu kui ka tulumaksu) osas, mis on määratud seonduvalt osaühingute Tarukail ning Eleet MP arvetega Lahesuu Sadam AS-ile. Muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata.

§ 92

lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja on seoses käesoleva vaidlusega kandnud kohtukulusid, summas 30 090 krooni (toimiku nr. 4 lk. 141-142), millele lisandub riigilõiv, 5000 krooni (toimiku nr. 4 lk. 19). Kuna maksuotsus 18 kuulub ca 70% ulatuses tühistamisele, mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja menetluskulud välja summas 24 563 krooni. Tiina Pappel Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-787 Haldusasi Lahesuu Sadama AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. detsembri
  4. a maksuotsuse nr 12-5/868 tühistamise ja avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõudes Kaebuse esitaja – Lahesuu Sadama AS (registrikood 10345935), esindaja Meelis Krautmann Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Agris Peedu Tallinna Halduskohtu
  5. novembri
  6. a otsus Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Lahesuu Sadama AS ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebused
  7. september
  8. a RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu
  9. novembri
  10. a otsus haldusasjas nr 3-07-787 osas, millega: 1) tühistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  11. detsembri
  12. a maksuotsus nr 12-5/868 OÜ Tarukail 21.07.2005 arvega nr 70705 seoses määratud maksusummade osas; 2) jäeti rahuldamata kaebus avalik-õigusliku suhte tuvastamise nõudes; 3) mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega: 1) jäetakse kaebus maksuotsuse eelnimetatud osas tühistamise nõudes rahuldamata; 2) tuvastatakse, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse
  13. detsembri
  14. a maksuotsust nr 12-5/868 kui revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust saab muuta üksnes maksukorralduse seaduse § 102 lg-s 3 sätestatud 19 tingimustel; 3) mõistetakse Maksu- ja Tolliametilt Lahesuu Sadama AS kasuks välja menetluskulu summas 5 255 (viis tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus täielikult ja Lahesuu Sadama AS apellatsioonkaebus osaliselt. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.