) § 1884 lg 1 tähenduses.
Seoses vajadusega kontrollida AS Kalev aktsiatega kauplemise õiguspärasust ning tuvastamaks võimalikke kuritarvitusi seoses eelnimetatud siseteabega palus inspektsioon
ja § 189 lg 1 alusel esitada: AS-l Kalev (järelepärimine nr 4.5.-4.11/117) 1) AS Kalev poolt osaluste võõrandamisega seonduvalt: 1.1) kronoloogiline ülevaade toimunud kohtumistest, läbirääkimistest, kokkulepete sõlmimisest, tehingu oluliste tingimuste saavutamisest jmt, 1.2) koopiad protsessis osalenud isikute kirjavahetusest (sh e-kirjadest), kohtumiste protokollidest, koostatud analüüsidest ja muudest osaluste võõrandamisega seotud dokumentidest, 1.3) koopia AS Kalev ja Alta Capital Partners S.C.A SICAR vahel 20.09.2007 sõlmitud osaluste ostu-müügilepingust terves mahus; 2) AS- Rubla ülevõtmispakkumisega seonduvalt: 2.1) kronoloogiline ülevaade toimunud kohtumistest, kokkulepete sõlmimisest jmt; 2.2) koopiad protsessis osalenud isikute kirjavahetusest (sh e-kirjadest), kohtumiste protokollidest jmt; 3) AS Kalev poolt oma aktsiate omandamise lubamise aktsionäride üldkoosolekule otsustamiseks esitamisega seonduvalt: kronoloogiline ülevaade vastava ettepaneku ettevalmistamise protsessist, samuti selgituse selle kohta, kuidas ning mille alusel määrati oma aktsiate omandamise hind; 4)
lg 1 alusel peetav AS Kalev insaiderite nimekiri oma aktsiate omandamise lubamisega seonduva ja AS Rubla ülevõtmispakkumise kohta; 5) muud asjassepuutuvad andmed, dokumendid ja selgitused. AS-l Rubla (järelepärimine nr 4.5.-4.11/117-2) ülevõtmispakkumisega seonduvalt: 1) kronoloogiline ülevaade AS Rubla ülevõtmispakkumisega seoses toimunud kohtumistest, kokkulepete sõlmimisest, ülevõtmispakkumise prospekti ettevalmistamisest jmt; 2) koopiad protsessis osalenud isikute kirjavahetusest (s.h e-kirjadest), kohtumiste protokollidest, sõlmitud nõustamis- ja muudest lepingutest; 3) nimekiri ülevõtmispakkumise ettevalmistamise protsessis osalenud isikutest, sh isiku nimi, isikukood, amet/ülesanded, ülevõtmispakkumisega seotud teabele juurdepääsu alguskuupäev; 4) muud asjassepuutuvad andmed, dokumendid ja selgitused. 2
Järelepärimistes nõutud teave ja dokumendid on vajalikud siseteabe tekkimise ja seda vallanud isikute ringi tuvastamiseks, et kontrollida emitendi ning teiste seotud isikute poolt hoolsuskohustuse täitmist ja nimetatud siseteabe käitlemist (
Järelevalvemenetlust viiakse
alusel läbi eesmärgiga kontrollida siseteabe käitlemist ja tehingute tegemist AS Kalev väärtpaberitega ja väärtpaberitega, mille alusvaraks on AS Kalev väärtpaberid. 18.02.2008 esitasid AS Rubla ja AS Kalev halduskohtule kaebused (haldusasjad nr 3-08-203 ja nr 3-08-304, mis halduskohus liitis ühiseks menetlemiseks) 15.01.2008 järelepärimiste ja 29.01.2008 korralduste osaliseks tühistamiseks. AS Kalev palus tühistada Finantsinspektsiooni 15.01.2008 järelepärimise nr 4.5-4.11/117 punktid 1.2, 1.3, 2 ja 5 ning 29.01.2008 korralduse nr 4.5.-4.11/117-8 osas, millega nõutakse järelepärimise viidatud punktides nimetatud andmeid ja dokumente, samuti sunniraha rakendamist käsitlevas osas. AS Rubla palus tühistada 15.01.2008 järelepärimise nr 4.5-4.11/117-2 punktid 2 ja 4 ning 29.01.2008 korralduse nr p 4.5-4.11/117-2 osas, millega nõutakse järelepärimise viidatud punktides nimetatud andmeid ja dokumente, samuti sunniraha rakendamist käsitlevas osas. Kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlustamata osas on järelepärimised ja korraldused täidetud, vaidlustatud osas on aktid formaalselt ja sisuliselt õigusvastased. Järelepärimiste ja korralduste vaidlustatud osas täitmine nõuab kaebajatelt koormavaid sooritusi, mis seisnevad informatsiooni väljaotsimises, süstematiseerimises ja vastuse koostamises, samuti ärisaladuse ja konfidentsiaalsuskohustuse nõude täitmisest loobumist. Aktide vormistamisel ei ole järgitud HMS §-de 55-57 nõudeid. Haldusaktid on ebapiisavalt motiveeritud, ei ole selged ja üheselt arusaadavad ning neis puudub vaidlustamisviide. Järelepärimised ja korraldused on vaidlustatud osas vastuolus õigusriigi ja proportsionaalsuse ning hea halduse põhimõttega. Haldusaktidest jääb arusaamatuks, millist dokumenti on millise asjaolu kontrollimiseks vaja ja keda üldse kontrollitakse. AS-le Kalev tehtud järelepärimise p 1 alapunktides 2 ja 3 ning AS-le Rubla tehtud järelepärimise p-des 2 ja 4 nõutud informatsioon ei ole sobiv ega vajalik väidetava võimaliku siseteabe alusel AS Kalev aktsiatega tehtud tehingute kontrollimiseks. AS Kalev enda poolt emiteeritud aktsiatega tehtud tehingute osas kontrolli teostamiseks võib põhimõtteliselt pidada seadusega püstitatud eesmärkidega seotuks, sobivaks ja vajalikuks insaideriteks olevate isikute nimekirja, mis on inspektsioonile esitatud. Insaiderite poolt ettevalmistatud ja analüüsitud tehingu, mille esemeks ei olnud AS Kalev aktsiad, üksikasjalik sisu ei ole AS Kalev aktsiatega tehtud tehingute kontrolliks vajalik. Seadusest ei tulene Finantsinspektsioon õigust saada kirjavahetust, koosolekute protokolle vms, samuti lepingut vms, mille alusel ei müüda AS Kalev enda, vaid kolmandate äriühingute aktsiaid. AS-le Kalev tehtud järelepärimises märgitud ostu-müügilepingu osas võib pidada kontrolliks vajalikuks selle sõlmimise kuupäeva, mis on inspektsioonile teada. Läbirääkimiste kulgemise kohta on AS Kalev inspektsioonile esitanud küsitud informatsiooni piisavalt. 3
Väärtpaberiturujärelevalve praktikas peetakse reguleeritud turul kaubeldava emitendi aktsiate suhtes kavandatava ülevõtmispakkumisega seotud teavet üheks olulisemaks siseteabe liigiks, millele eelneval perioodil on eriti suur siseteabe alusel kauplemise oht. Ülevõtmispakkumisega seonduv teave on üldreeglina äärmiselt hinnatundlik (st suure tõenäosusega muutub teabe avalikustamise järel väärtpaberi hind reguleeritud turul oluliselt), samuti on ülevõtmispakkumisega seotud siseteavet valdavate isikute ring suhteliselt suur, hõlmates ülevõtja ja emitendiga seotud isikud, aga ka neid nõustavaid, emitendi ja ülevõtjaga otseselt mitteseotud isikuid. Finantsinspektsioon viis seoses AS Kalev poolt järelepärimistes märgitud olulise informatsiooni avalikustamisega läbi järelevalvemenetluse, mille eesmärk oli kontrollida ülevõtmispakkumisega ja osaluste võõrandamisega seotud siseteabe avalikustamisele eelneva kauplemise õiguspärasust ning tuvastada võimalikke eelnimetatud siseteabe alusel tehtud tehinguid. Järelevalvemenetluse käigus tuvastati 14.08.2007 toimunud tehing, mille tulemusena omandati makseta väärtpaberiülekandega 1 777 581 AS Kalev aktsiat. Kuna müüja ja ostja poolel toimus tehing esindajakontol, kuid ostja esindajakonto omanik oli vastustajale teadaolevalt tehingu tegemise ajal AS-i Kalev puudutavat siseteavet valdav isik, kes ühtlasi tegutses AS Rubla nõustajana ülevõtmispakkumises, oli Finantsinspektsioonil vajalik tuvastada 4
-st tulenev kohustus teostada riiklikku järelevalvet, eesmärgiga tagada Eesti väärtpaberituru õiguspärane toimimine. Kaebajatelt teabe nõudmine toimus lähtuvalt uurimispõhimõttest siseteabe väärkasutamise kahtluse kõrvaldamise või kinnitamise eesmärgil. Finantsinspektsiooni võimalus põhjalikult motiveerida teabe nõudmist on piiratud teiste isikute õiguste ja vabadustega, samuti Finantsinspektsiooni teadmiste konkreetsusega faktilistest asjaoludest. Koostöökohustusest tulenev selgitusi andma kohustatud isiku enesesüüdistamise risk on maandatud
§-s 2311 sätestatud alustel selgituste andmisest keeldumise võimalusega. AS Kalev on
§-de 18811 ja § 18812 alusel kohustatud korraldama teda puudutava siseteabe käitlemist ning pidama nimekirja reaalselt siseteavet valdavate isikute kohta. AS Kalev ning AS Rubla näol on tegemist isikutega, kes on ennast vastavalt börsiemitendiks olemisega ja börsiemitendi aktsionäriks, olulise osaluse omajaks ja valitseva mõju omajaks olemisega vabatahtlikult allutanud
regulatsioonile ning peavad seetõttu nägema ette sellest tulenevaid piiranguid ning järelevalveasutusele teabe esitamise kohustust, sh sellega kaasnevat kulu. Ärisaladus ei saa üldjuhul piirata Finantsinspektsiooni kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras isikute käitumist reguleeritud väärtpaberiturul ning õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Ärisaladuse hoidmiseks on haldusorganile ja selle töötajatele sätestatud konfidentsiaalsuskohustus. Käesolev juhtum käsitleb ülevõtmispakkumise ja siseteabe võimaliku väärkasutamisega seotut ning toimunud tehingud mitte üksnes selle sõlmimise ja/või täitmise tähtpäevaga, vaid ka sisu muude tingimustega võivad omada olulist mõju siseteabe väärkasutamise (või muu õigusrikkumise) tuvastamisel (nt tehingu hind, tehingu tegemise eeldused ja nende kindlakstegemise aeg, tagatised ostjale). Kaebajate väited nende PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabaduse takistamise kohta on paljasõnalised ja liialdatud. Viide KarS §-le 377 on arusaamatu. Halduskohus liitis kaebused ühiseks menetlemiseks ning jättis 20.06.2008 otsusega need rahuldamata ning kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Finantsinspektsiooni 15.01.2007 järelepärimised AS-dele Kalev ja Rubla on haldusaktid ning vastustaja seisukoht, et tegemist on menetlustoimingutega, on ekslik. 15.01.2008 järelepärimised ja 29.01.2008 korraldused on piisavalt selged ja motiveeritud, mistõttu puudub nende vaidlustatud osas tühistamiseks sel põhjusel alus. Aktidest on üheselt mõistetav, miks need antud on. Järelepärimiste faktilistest põhjendustest nähtub, et vastustaja käsitles teavet AS Kalev osaluste võõrandamise kohta ning sellest tuleneva AS Kalev põhitegevuse valdkondade muutuse ja oma aktsiate tagasiostu lubamise kohta kuni selle avalikustamiseni 20.09.2007 ning AS Rubla ülevõtmispakkumise tegemise kohta kuni selle avalikustamiseni 24.09.2007 siseteabena
lg 1 tähenduses ja pidas vajalikuks kontrollida AS Kalev aktsiatega kauplemise õiguspärasust, tuvastamaks võimalikke turukuritarvitusi. 29.01.2008 korraldustega täiendas Finantsinspektsioon järelepärimiste motivatsiooni, selgitades, et AS Kalev poolt osaluste võõrandamine oma tütarettevõtetes, samuti AS Kalev juhataja poolt kontrollitava AS Rubla ülevõtmispakkumine AS Kalev aktsionäridele oli siseteave (
lg 3), ning järelevalvemenetlus
alusel viiakse läbi eesmärgiga kontrollida siseteabe käitlemist ja 5
tähenduses ning ka see, mille suhtes Finantsinspektsioon järelevalvet läbi viib. Finantsinspektsiooni töö- ja järelevalvespetsiifikast tulenevalt ei saagi teabe nõudmise akt olla detailideni üksikasjalik; Finantsinspektsioon on vaidlusalustes korraldustes ka viidanud, et tema poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei ole avalik (FIS § 54 lg 1). Vaidlusalused haldusaktid on proportsionaalsed, st sobivad, vajalikud ja eesmärgipärased. FIS § 3 kohaselt teostatakse inantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Finantsinspektsiooni järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest (FIS § 5 lg 2). Järelevalvet
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon
ning FIS alusel (
). Eelnevast nähtuvalt on see, kuidas Finantsinspektsioon järelevalvet teostab ja millist teavet ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks koguda, haldusorgani diskretsiooniotsus. Vaidlusalused haldusaktid on eesmärgipärased ja sobivad ning kaebajatelt küsitud teave on Finantsinspektsioonile järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalik. Finantsinspektsiooni volitused järelevalve teostamisel on muuhulgas kirjas
Vaadeldes Finantsinspektsioonile antud võimuvolitusi, saab asuda seisukohale, et Finantsinspektsioon on kaebajate suhtes valinud neid kõige vähem koormava vahendi teabe saamiseks ehk dokumentaalsete tõendite esitamise. Dokumentaalsete tõendite esitamise nõudmine võib kaebajatele olla küll ebamugavusi põhjustav, kuid kui see on Finantsinspektsiooni järelevalve läbiviimiseks vajalik, siis tuleb kaebajatel Finantsinspektsiooni nõudmine täita, kuna vastava kohustuse sätestab neile otsesõnu
Kaebajad on end ise vabatahtlikult oma tegevusala ja suundadega allutanud
regulatsioonile, pidades nii aktsepteerima võimaluse ja olema valmis juhuks, kui Finantsinspektsioonil tekib vajadus teostada neid puudutavas osas riiklikku järelevalvet. Haldusaktidest nähtuvalt soovis Finantsinspektsioon teostada finantskontrolli siseteabe tekkimise ja seda vallanud isikute ringi tuvastamiseks, et kontrollida emitendi ning teiste seotud isikute poolt hoolsuskohustuse täitmist ja nimetatud siseteabe käitlemist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Finantsinspektsiooni poolt haldusaktide faktoloogias väljatoodud asjaolusid saab nimetada siseteabeks.
lg 1 kohaselt on siseteave avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda. Insaider on isik, kes väärtpaberi emitendi täisosanikuna, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena, osaluse tõttu väärtpaberi emitendis või oma töö, elukutse või kohustuste tõttu või seoses oma toimepandud süüteoga valdab siseteavet (
Kui
lõikes 1 nimetatud isik on juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks ka füüsiline isik, kes võtab osa otsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku või asutuse arvel tehingu tegemisel (
Lisaks
lõigetes 1 ja 2 sätestatule on insaider ka iga kolmas isik, kes, omades siseteavet, teab või oleks pidanud teadma, et tegemist on siseteabega (
Põhjendatud pole kaebajate seisukoht, mille kohaselt piisaks Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks vaid kaebajate poolt esitatud insaiderite nimekirjast, siseteabe tekkimise ajast ning väärtpaberitega teostatud tehingute infost. Siseteabe väärkasutamine on insaideri poolt siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisväärtpaberi otseselt või 6
Põhjendatud on vastustaja seisukoht, mille kohaselt selleks, et kindlaks teha, kes võivad olla insaideriteks ja kas siseteavet on väärkasutatud, ei pruugi piisata nendest andmetest, mis kaebajad on vastustajale juba esitanud (insaiderite nimekiri ja siseteabe tekkimise aeg) ning Eesti Väärtpaberi Keskregistri andmetest. AS Kalev ja AS Rubla on Eesti väärtpaberituru mastaapides olulised subjektid FIS § 5 lg 2 tähenduses ning nende tegevus omab arvestatavat mõju finantssüsteemile. Seetõttu on nende subjektide suhtes teostatav kontroll ja rakendatavad meetodid võib-olla laiaulatuslikumad kui Finantsinspektsiooni nö rutiinne järelevalve. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et AS Kalev ja Alta Capital Partners S.C.A SICAR vahel 20.09.2007 sõlmitud lepingu asjaoludest, aga ka nõutud kirjavahetusest, protokollidest jms võib Finantsinspektsiooni jaoks täiendavalt selguda olulist lisateavet isikute kohta, kes võivad olla veel insaideriteks; teave, mida võib käsitleda väärtpaberihinda oluliselt mõjutava siseteabena ning millised võivad olla siseteabe väärkasutamise juhud. Kaebajad on ületähtsustanud nn lahtist loetelu järelpärimistes dokumentide esitamisel. Järelpärimistes kasutatud väljend „muud asjassepuutuvad andmed, dokumendid ja selgitused“ saab lähtuda vaid kaebajate enda hinnangust, mida lisaks järelpärimistes konkreetselt käsitletud dokumentidele peavad kaebajad ise oluliseks või vajalikuks veel Finantsinspektsioonile esitada. Finantsinspektsioonil endal puudub ülevaade kaebajate poolt administreeritava teabe olemasolust ja sisust, mistõttu on loogiline, et järelpärimistes on dokumentide loetelu jäetud lahtiseks ja kaebajate endi poolt sisustatavaks. Alusetud on kaebajate kartused sellest, et avaldades oma ärisaladuse Finantsinspektsioonile, võib see lekkida konkurentideni või avalikkuse ette. Finantsinspektsioonil on FIS §-st 54 tulenev konfidentsiaalsuskohustus; sama kehtib finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitori, eksperti ja muu isiku kohta (FIS § 34). Vastavalt
§-le 2311 võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest KrMS §-s 71 (ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel) või §-s 73 (riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine) sätestatud alustel. Asjaolu, kas keelduda Finantsinspektsioonile selgituste andmisest
Aluste olemasolul on kaebajatel õigus keelduda Finantsinspektsioonile selgituste andmisest ja dokumentide esitamisest viidatud sätetele tuginedes, mida nad teinud pole. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES AS Rubla ja AS Kalev apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused ning mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja mõlema kohtuastme menetluskulud. Apellatsioonkaebustes korratakse halduskohtule esitatud kaebuste põhjendusi ning leitakse, et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Menetlusnormide rikkumine seisneb asjaolude ebaõiges tuvastamises, tõendite vääralt hindamises, osade asjaolude ja tõendite tähelepanuta jätmises, kaebajate poolt esitatud faktiliste ja õiguslike argumentide analüüsimata jätmises ja nendega mitte arvestamises. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, miks ei pidanud kohus õigeks lahendust, mille puhul haldusorgan vastab esmalt kaebajate täpsustavale järelepärimisele ja selgitab kaebajaid menetlusse kaasates selgelt ja piisavalt sisuliselt, millise kontrolliga on tegemist, milleks on millist teavet vaja, kas kontrollitakse kaebaja(te) enda tegevust ja kuidas on võimalik vähendada koostöös kaebajate riske ja kulusid. 7
§ -le 2311. Kaebajad ei saanud esitada avaldust eneseinkrimineerimisohu välistamiseks, kuna vastustaja ei selgitanud, kelle tegevust uuritakse. Juhul kui vastustaja oleks vastanud kaebajate selgitustaotlusele, oleks olnud võimalik ka küsimusele lahenduse leidmine poolte koostöös, nt oleks olnud võimalik kokku leppida väiksemas dokumentide mahus. HMS § 40 lõigetest 1 ja 2 tuleneb ärakuulamiskohustus. Haldusaktis tuleb kaaluda ka erinevaid huve. Kaebajate suhtes on neid põhimõtteid rikutud. Vastustaja pole mingeid huve kaalunud ega selgitanud, miks on tal vaja konfidentsiaalset kirjavahetust/eraõiguslikku lepingut, mis ei oma mingit väärtust insaiderluse uurimise seisukohast. Haldusaktides puudub vaidlustamisviide. Haldusaktid on vaidlustatud osas õigusvastased eelkõige põhjusel, et vastustaja pole nende tegemisel ja apellantidele kohustuste panemisel täitnud selgitamise ja põhjendamise kohustust. Kuna kohus on jõudnud teistsugusele arvamusele, siis on kohtuotsus õigusvastane ja tuleb tühistada ja apellantide kaebused rahuldada. Halduskohus ei arvestanud põhjendamatult sellega, et vastustaja nõudis kaebajatelt mittevajalikke, ebaeesmärgipäraseid ning kaebajaid koormavaid andmeid. Vastustajal oli pädevus nõuda insaiderite nimekirja. Apellant on selle nõude täitnud ning haldusaktidest ei tulene, et vastustaja oleks nimekirja õigsuse kahtluse alla seadnud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et halduse teostamise abinõu peab olema vajalik eesmärgi saavutamiseks, sobiv ja võimalikult vähekoormav. Halduskohus on ekslikult nõustunud vastustaja väärseisukohaga ja pidanud haldusaktidega nõutud teabekandjaid finantsjärelevalve teostamise jaoks vajalikuks. Aktsiate müügileping allub VÕS § 208 regulatsioonile. Börsiteates avaldati andmed lepingu poolte, eseme, hinna ja omandiõiguse üleandmise aja kohta. Aktsiate müügilepingus ei reguleerita müüjast juriidilise isiku enda poolt emiteeritud aktsiate võõrandamise või omandamisega seonduvat siseteavet või näiteks seda, et teatud isikutele avaldatakse õigusvastaselt siseteavet. Ülevõtmisprotsessis/müügiprotsessis osalenud isikute kirjavahetus saab olla seotud vaid ülevõtmisega/lepingutingimustega. Kui vastustajal on põhjendatud kahtlusi, et kirjavahetus/leping sisaldab endas siseteabe edastamist, siis oleks pidanud 8
lg 1 alusel teostab Finantsinspektsioon sõltumatult ja riigi nimel finantsjärelevalvet
-s sätestatu kohase täitmise üle.
lg 1 kohaselt inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest ning
lg 1 sätestab, et igaüks esitab inspektsioonile viimase nõudmisel andmed kuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta. Halduskohtus vaieldi ja ringkonnakohtus vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas Finantsinspektsiooni järelepärimised ja korraldused on kaebajate poolt vaidlustatud osas proportsionaalsed ja neis nõutud andmete ja dokumentide vajadus piisavalt põhjendatud. Halduskohus leidis, et haldusaktid on piisavalt selged ja põhjendatud ning proportsionaalsed. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Esimese astme kohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemisele. Apellantide vastupidist arvamust ringkonnakohus ei jaga. AS Kalev vaidlustas talle tehtud järelepärimise ja korralduse osas, milles nõuti seoses AS Kalev osaluste võõrandamisega koopiaid protsessis osalenud isikute kirjavahetusest, kohtumiste protokollidest, koostatud analüüsidest ja muudest osaluste võõrandamisega seotud dokumentidest ning koopiat AS Kalev ja Alta Capital Partners S.C.A. SICAR-ga 29.09.2007 sõlmitud osaluste ostu-müügilepingust, samuti AS Rubla ülevõtmispakkumisega seonduvalt koopiaid selles protsessis osalenud isikute kirjavahetusest ja kohtumiste protokollidest. AS Rubla vaidlustas talle tehtud järelepärimise ja korralduse osas, milles paluti esitada AS-i Rubla ülevõtmispakkumisega seonduvalt koopiad protsessis osalenud isikute kirjavahetusest, kohtumiste protokollidest ning sõlmitud nõustamis- ja muudest lepingutest. Mõlemad kaebajad vaidlustasid ettekirjutuse ja korralduse ka osas, milles paluti neil esitada muud asjassepuutuvad andmed. Vaidlusaluste haldusaktide põhjendustest järeldub üheselt kontrolli eesmärk, milleks on siseteabe tekkimise ja seda vallanud isikute ringi tuvastamine, et kontrollida emitendi ning teiste seotud isikute poolt hoolsuskohustuse täitmist ja siseteabe käitlemist. Vastustaja põhjendas asjakohaselt, miks insaiderite nimekirjast ning Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmetest ei piisa siseteabe käitlemise ja kasutamise üle järelevalve nõuetekohaseks teostamiseks. Insaideriteks võivad
1885 lg-s 3 kohaselt olla ka isikud, kes ei ole emitendi poolt kantud insaiderite nimekirja (insaider on ka iga kolmas isik, kes, omades siseteavet, teab või oleks pidanud teadma, et tegemist on siseteabega). Seetõttu on oluline järelevalve selle üle, kas võimalikud nimekirja kandmata insaiderid on siseteavet väärkasutanud.
1885 lg-s 3 9
§-le 2311 võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda inspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 71 või 73 sätestatud alustel. Eeltoodu tähendab, et isikul on õigus seaduses sätestatud asjaolude esinemisel (ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel ja riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta) keelduda selgituste andmisest, kuid säte ei sätesta inspektsioonile keeldu vastavaid andmeid küsida. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et järelepärimistes ja korraldustes toodud motivatsioon on piisav selleks, et aru saada, millistel asjaoludel, millises järelevalvemenetluses, milliste väärtpaberitega seonduvalt ning millistele õigusaktidele tuginedes Finantsinspektsioon andmeid ja dokumente esitada palub.
lg 1 sätestab, et igaüks esitab inspektsioonile viimase nõudmisel andmed turukuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta, ning
sätestab, et emitent, kelle väärtpaberiga turul kaubeldakse, ning tema emaettevõtja ja tütarettevõtja esitavad inspektsioonile viimase nõudmisel andmed selle väärtpaberi insaiderite ja nendega seotud asjaolude kohta. Viidatud sätete alusel on vastustaja õiguspäraselt palunud kaebajatel esitada ka muud neile teada olevad andmed, mis on olulised siseteabe sisu selgitamiseks ja insaiderina käsitletavate isikute tuvastamiseks. Eeltoodu alusel on alusetud kaebajate etteheited, et haldusorgan rikkus selgitamiskohustust ja ärakuulamisõigust. Haldusaktides on järelevalvemenetluse eesmärki selgitatud piisavalt ja arusaadavalt – kontrollida siseteabe käitlemist ja tehingute tegemist AS Kalev väärtpaberitega ja väärtpaberitega, mille alusvaraks on AS Kalev väärtpaberid. Asjaolu, et haldusaktides pole ära toodud kõiki vastustajale teada olevaid faktilisi asjaolusid (14.08.2007 tehing, mille tulemusena omandati makseta väärtpaberiülekandega 1 777 581 AS Kalev aktsiat), ei muuda akte kontrollimatuks ja õigusvastaseks. Efektiivse järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide ulatuse määrab Finantsinspektsioon diskretsiooniõiguse alusel. Ringkonnakohtu hinnangul pole vastustaja vaidlusaluste aktide andmisel kaalutlusreegleid rikkunud ning haldusaktide tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et dokumendinõuete esitamisele eelnevalt ei antud kaebajatele võimalus esitada omapoolne arvamus. Õigusaktid ei näe ette menetlusosalise ärakuulamist enne temalt dokumentide esitamise nõudmist. Vaidlustamisviite puudumine on vormiviga, millel võib olla oluline tähendus kaebetähtaja küsimuse lahendamisel, kuid mis haldusaktide sisulist õiguspärasust ei mõjuta. Eeltoodu alusel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu on vastustajal HKMS § 92 lg 1 alusel õigus asjas kantud menetluskulude hüvitamisele. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt seisnevad Finantsinspektsiooni menetluskulud esindaja tasus summas 42 402,10 kr. Kohtupraktikas kujunenud seisukoht, et üldjuhul ka kaebuse rahuldamata jätmise korral 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.