) § 189 lg 1 alusel tagastamisele 4 333,33 krooni kostjatele makstud ettemaksust (20 000.00 – 15 666,66 = 4 333,33 krooni).
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostjate töödes esinenud puuduste kõrvaldamise ja fassaaditööde lõpetamise eesmärgil pöördus hageja kolmandate isikute poole, et tuvastada kostjate töödes esinevate puuduste ulatust ning nende kõrvaldamise väärtust. Kostjate kohustuste rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma eriteadmistega isiku UP poole. Puudusi kostjate töödes tuvastati ehitusinseneri aktiga, mille eest tasus hageja 3 000.00 krooni (t lk 12). Nimetatud summa on käsitatav hagejale tekitatud kahjuna ning kuulub hüvitamisele kostjate poolt. Vastavalt MS H E OÜ hinnapakkumisele nr 20-5-08 maksab kostjate rikutud katuse remont 8 549.10 krooni (t lk 13). Pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt on kostjad kohustatud nimetatud kulutused hagejale hüvitama. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et puuduste kõrvaldamisel ja uue armeeritud võrgu paigaldamisel on kostjate süül raisatud järgmine hageja ostetud ja kostjate ärakasutatud ehitusmaterjal: maarlisegu 100 kotti 115 krooni/1kott kokku 11 500.00 krooni armeeritud võrk kokku 2 600.00 krooni nurkvõrk kokku 1 024.00 krooni krohv kokku 5 660.00 krooni. Seega on kostjate mõttetult kasutatud materjali minimaalne väärtus 20 784.00 krooni, mis on samuti käsitatav hagejale tekitatud kahjuna ja seetõttu kuulub kostjatelt
Kokku tekitasid kostjad lepingu rikkumisega hagejale kahju kokku summas 32 333.00 krooni (3000.00 + 8549.00 + 20784.00). Hageja on seisukohal, et kostjad on tema suhtes solidaarvõlgnikud, kes vastutavad lepingu rikkumise eest solidaarselt. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista enammakstud ettemaks summa 4 333.00 krooni ja tekitatud kahju summas 32 333.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Vastuses kostjate kirjalikele seisukohtadele lisas hageja, et tõepoolest tekkis poolte vaheline õigussuhe enne 16.03.
lg 3 kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et tööde teostamiseks oli vaja rohkem aega ebatasaste seinte tõttu. Objektil olid normaalsed seinad ning kostjad pole kunagi viidanud sellisele probleemile. Kogu fassaaditöö pidi koosnema järgnevatest etappidest: vahtplasti paigaldus, ehitusvõrgu paigaldus, krohvimine, dekoratiivkrohvi pealekandmine, värvimine. Hageja ei tunnista kostjate väidet, nagu poleks ta andnud neile võimalust viia lõpuni vajalik töötsükkel. Töövõtulepingust taganemise aja seisuga (22.05.2008) oli maja juba kaetud dekoratiivkrohviga ja oli ka osaliselt värvitud. Kostjad kavatsesid värvimise lõpuni viia ja seejärel objekti hagejale üle anda. Hageja ei olnud sellega nõus, sest seinad olid silmatorkavalt kõverad ja ebatasased. Spetsialistide poole pöördudes selgus, et pindade tasandamiseks oleks olnud vaja paigaldada uus ehitusvõrk, seejärel krohv, pärast seda dekoratiivkrohv ning viimaks oleks tulnud seinad uuesti värvida. Kostjate vigade tõttu oli hageja sunnitud teostama viiest neli etappi teistkordselt. Samuti ei vasta tegelikkusele kostjate väide nagu ei oleks hageja kostjaid objektile lubanud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud seisukohtade juurde. II Kostjate seisukoht ja põhjendused Kostjad hagi ei tunnista, kuna hageja nõuded on põhjendamata ning hagis toodud asjaolud ebatäpsed. Kostjad tunnistavad, et nad teostasid hageja tellimusel ehitustöid. Samuti määrasid hageja ja kostjad kindlaks töömahud ja töökulud. 16.03.2008 sõlmisid pooled kirjaliku lepingu. Nimetatud lepingu alusel ei olnud kostjad kohustuste täitmisel ajaga piiratud. Kuivõrd teostatud tööde eest ettenähtutud tasu oli keskmisest turuhinnast väiksem, siis leppisid pooled suuliselt kokku, et selliste tööde tegemiseks oli vaja rohkem aega. Täiendav ajakulu oli tingitud töö käigus ilmnenud asjaolust, et seinad olid ebatasased. Hageja oli kõikidest probleemidest teadlik ning pooled leppisid kokku, et juhul, kui kostjad väljuvad kokkulepitud kulutuste piirest, siis kannavad kostjad ise täiendavad kulud. Kostjad ei ole nõus hageja väitega, et nad täitsid oma kohustusi ebakvaliteetselt. Hageja ei andnud kostjatele võimalust viia vajalik töötsükkel lõpuni. Kui kostjad soovisid hagejat teavitada täiendava töö tegemise vajadusest, siis hageja ei soovinud seda kuulata ning lõpuks ajas kostjad objektilt minema. Kostjad on seisukohal, et lepingu lõpetamine toimus hageja initsiatiivil, kuid see ei olnud seotud kostjate tegevuse või tegevusetusega. Hageja rikkus lepingut, kui ei andnud kostjatele võimalust saada kokkulepitud tasu. Hageja ei ole millegagi tõendanud, nagu oleks kostjad loobunud ehitustööde lõpuleviimisest. Eeltoodu alusel paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil möönis kostjate esindaja, et kostjad on kohustatud hagejale maksma, kuid küsimus on selles kui palju. Üks kostjatest on 18- ja teine 19-aastane ning hageja oli teadlik, et nad on nii noored ja neil ei ole kogemusi, ta pidi arvestama, et nad ei pruugi teha kvaliteetselt. Hageja ei ole tõendanud 8549.00 krooni ulatuses kulutuste kandmist. Antud juhul on võimalik rääkida vaid 3000.00 krooni hüvitamisest hagejale, mille hageja tasus omanikujärelevalve eest. Kostjad on seisukohal, et hagi on põhjendatud vaid 3000.00 krooni ulatuses. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate selgitused ja tunnistaja UP ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub seega ka rahuldamisele. 1. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende suhe põhines algselt suulisel ja alates 16.03.2008 kirjalikul töövõtulepingul, mille alusel kohustusid kostjad ehitajatena tegema fassaadi töid hagejale kui tellijale kuuluvale elamule. Samuti puudub vaidlus, et hageja ütles pooltevahelise 4 lepingu avaldusega 22.05.2008 üles. Seega tuleb vaidlus lahendada lähtuvalt võlaõigusseaduse (
) sätetest. 2. Puudub vaidlus, et hageja tellijana ütles 22.05.2008 avaldusega pooltevahelise töövõtulepingu üles. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas tellija poolt olid täidetud lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi nii materiaalsed kui formaalsed eeldused. Vastavalt
lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama sätte lg-s 2 on seadusandja toonud välja lahtise loetelu olulistest lepingurikkumistest. Seega
mõtte kohaselt ei õigusta lepingust taganema mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab pidada oluliseks. Olulisus sõltub konkreetsest lepingust, konkreetsest lepinguesemest ja konkreetsetest lepingupooltest ning tuleb tuvastada konkreetsete asjaolude ja tõlgendamise alusel. 3. Kuna käesolevas vaidluses on tegemist töövõtulepinguga, tuleb selle lahendamisel lähtuda ka
-i 36.peatüki sätetest.
lg 2 p 2 kohaselt ei vasta töö töövõtulepingu tingimustele muuhulgas juhul, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele ja teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamist või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellisel juhul ei pea tellija vastavalt sama sätte lg-le 3 määrama töövõtjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda.
lg-le 1 võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja nõuab üleantu tagastamist mitte täies ulatuses, vaid arvestades selle tööga, milline oli kostjate poolt tehtud korrektselt ja millises ulatuses nende töö ümbertegemist ei vaja. Hageja arvestas suhteks ebakvaliteetse/kvaliteetse töö (vajaliku/mittevajaliku töö) vahel 1/3 ja 2/
Vastavalt
lg 1 p-le 3 on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lg 2 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohutustus tekkis.
lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama sätte lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 9. Tunnistaja U.P ütlustega on tõendatud, et hageja poolt hagetavas ulatuses tuleb tõepoolest kostjate poolt juba kasutatud (seintele pandud) ehitusmaterjalid (maalrisegu, võrk, nurgavõrk, krohv) maha võtta ja uued materjalid seintele panna. Tunnistaja ütluste kohaselt tuleb esmalt saada sirgeks (loodi) penoplast, siis tuleb liimida võrk ja panna peale krohvikihid; ehitusvõrk tuleb panna kogu seinapinnale, vaja on välisnurgaprofiile, et nurgad sirged saaksid, ka armeersegu, montaaživahtu., viimaseid vastavalt tootja poolt ettenähtud normile. Kostjad ei esitanud tõendeid, et oleks võimalik kasutada teistsuguseid töövõtteid, –metoodikat või muud taolist, et juba seina pandud materjale oleks võimalik töö ümber tegemisel uuesti kasutada. Kostjatel oli võimalik esitada ka tõendeid selle kohta, et konkreetse elamu fassaadile ei kulunud /ei kulu nii palju materjali, kui hageja on oma nõude aluseks võtnud, kuid kostjad selliseid tõendeid ei esitanud. Kahju konkreetse suuruse tõendamiseks on hageja esitanud erinevaid ostutšekke (t lk 14-19), ka tõendanud konto väljavõttega (t lk 49-51) tasumist. Kostjad ei esitanud konkreetseid tõendeid nende ümberlükkamiseks. Kostjad ei vaielnud vastu, et on kohustatud hüvitamata hagejale tema poolt omanikujärelevalvele tasutud 3000.00 krooni (t lk 12). Katuse puhastamisega seotud vajalike tööde maksumus on tõendatud MS H E OÜ hinnapakkumisega (t lk 13). Ka selles toodud vajalike tööde ja nende maksumuste ümberlükkamiseks kostjad tõendeid ei esitanud. Asjaolu, et kastus on nende poolt fassaaditööde tegemise käigus määratud, on tõendatud ka asja tundva isiku arvamusega (aktiga 20.05.2008) ja tunnistaja ütlustega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt hagetava näol on 6 tegemist kostjate ebakvaliteetse töö tegemise tagajärjel hagejale tekitatud otsese varalise kahjuga
Asjakohane ei ole kostjate esindaja seisukoht nagu ei piisaks kahju suuruse tõendamiseks hinnapakkumisest. Tegemist on piisava ja asjakohase tõendiga ning kostjatel oli võimalik esitada omapoolseid tõendeid, et tõendada hinnapakkumise ülepaisutatust vmt. 10. TsMS § 162 lg-de 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 167 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt seadustikule. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele, et hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda ja kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.