KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-474

§ 84

kohaselt kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu tingimusi, mis vastavad tehingu tegelikule majanduslikule sisule. 2) Väljamõistetud esindaja kulude tasumine vastavalt sularahaarvele nr 806203 summas 2 360 krooni ei ole tõendatud. Sularahaarvele on advokaadibüroo raamatupidaja märkinud „tasutud sularahas“. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti, ei ole selline kinnitus piisav ning kohtule oleks tulnud esitada ka sularahakviitung. Lisaks on arvestades esitatud samasisulist vaiet esindustasu ülemäära suur ja võiks olla põhjendatud ca 50% ulatuses arvel nr 803201 märgitud summast. 7. OÜ Rommerton vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et kohtuotsus on õige. Tehing on dokumenteeritud mõlema tehingupoole raamatupidamises. K. Kirikali ütlused kohtuistungil on usaldusväärsed. Apellant ei ole välja toonud, milles seisneb nende vastuolu teiste tunnistajate ütlustega. Apellant on pööranud ülemäärast tähelepanu tunnistajate ütlustele seoses tehingu detailidega. Isikud ei pruukinud neid aga täpselt mäletada. Vastuolud tunnistajate ütlustes ei annaks alust järelduseks, et tehingu Saksamaal tegi kaebaja ise. Asjaolud, mis kinnitavad tegelikku tehingut OÜ-ga Haro Puit on kaalukamad. Tehingu on deklareerinud mõlemad tehingupooled vastavalt seaduse nõuetele ning kaamera eest on tasutud pangaülekandega. Asjaolu, et OÜ Haro Puit arvelt on sularaha välja võetud, maksuotsuses ei kajastu ning sellele ei saa kohtumenetluses tugineda. Lisaks ei tõenda teise äriühingu poolt sularaha väljavõtmine, et tehingut ei toimunud. Kaebajal puudub igasugune seos väljavõetud sularahaga. Esindaja kulud on täies ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Sularahaarvele kantud kinnitus raha tasumise kohta on piisav tõend. 4

§ 84

sätestab, et kui maksukohustuslase tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Seega tuleb käesoleval juhul tuvastada, milline oli maksumaksja eesmärk tehingu tegemisel. Kui asjas kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et tehing tehti OÜ Haro Puit kaudu selleks, et maksude tasumisest kõrvale hoiduda, on maksuotsus õige.

1. Maksuhaldur märgib õigesti, et kaamera soetamisega seotud isikud on andnud erinevaid seletusi kaamera soetamise asjaolude kohta ning maksumenetluses ja kohtus muutnud oma ütlusi. J. Soosaar, A. Raudkivi ja V. Švets on erinevatel ajahetkedel andnud erinevaid seletusi Saksamaal käimise ning kaamera eest tasumise osas. Eeltoodu viib arvamusele, et kaamera soetamisega seotud isikud ei soovinud maksuhaldurile avaldada, kes konkreetselt Saksamaal kaamerat ostmas käisid ning kuidas kaamera OÜ-le Rommerton üle anti. Ringkonnakohtu arvates ei ole see aga antud juhul piisav, et otsustada tehingu toimumise asjaolude üle. Soov varjata tehingu tegelikke asjaolusid võib viidata kaudselt sellele, et tehingu tegelik sisu ei olnud selline nagu dokumentidest nähtub. Samas ei saa välistada, et kõiki tehingu asjaolusid ei mäletata või püütakse teatud tehingu nüansse, mis võiksid paista maksuhalduri jaoks kahtlased, teadlikult varjata (näiteks asjaolu, et J. Soosaar käis Saksamaal kaamerat ostmas). Seepärast tuleb lisaks asjaosaliste seletustele koguda ja uurida ka teisi tõendeid, et luua tõepärane pilt tehingu toimumise ajahetkest ja tuvastada tehingupoolte tegelik tahe.
2. J. Soosaar, kes on kaebaja äriühingus projektijuht ning K. Kirikal, kes äriühingut esindab, seletasid, et kaamera soetati koostööks (telesaadete tegemine) OÜ-ga Kelenas. OÜ Kelenas rendib käesoleval ajal kaamerat ning kaamera olemasolu rentniku juures on maksuhaldur vaatluse käigus tuvastanud. J. Soosaar ja kaamera järel käinud A. Raudkivi on tegelikult OÜ Kelenas juhatuse liikmed ning J. Soosaare seletuse kohaselt oli OÜ Kelenas isikuks, kes tegelikult kaamerat kasutama pidi hakkama, kuid kellel puudus raha kaamera ostuks. J. Soosaar on kaamera ostmist OÜ Haro Puit kaudu selgitanud sellega, et OÜ-l Rommerton ei olnud enne detsembrit 2006 kaamera ostuks raha ning seetõttu kasutati kaamera ostmisel V. Švetsi, kelle firmal oli vajaminev raha olemas (toimiku lk 69). Kaamera osteti OÜ-lt Haro Puit välja kui OÜ Rommerton raha sai.
3. Maksuhaldur ei ole sellist võimalust, et OÜ Haro Puit kasutamise tingis kaamerat osta soovinud isikutel vajaminevate rahaliste vahendite puudumine, üldse kontrollinud. Tegemist on usutava põhjendusega, mida teised asjas kogutud tõendid ei kummuta – Saksamaa maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt on kaamera eest maksnud OÜ Haro Puit ning kaamera võeti viimase ülesandel Saksamaalt kaasa J. Soosaare ja A. Raudkivi poolt. Asjaolu, et J. Soosaar on ka OÜ Rommerton töötaja, ei välista tema tegutsemist OÜ Haro Puit volitusel. OÜ Haro Puit poolt käibedeklaratsioonide hilinemisega esitamine ei viita kaebaja tahtlusele maksude tasumisest kõrvale hoida.
4. Maksuhaldur ei ole ka ise olnud vaidlusaluse tehingu tõlgendamisel järjepidev. Nagu apellatsioonkaebuses märgitud, kontrolliti OÜ Haro Puit maksude tasumise õigsust ning talle määrati 27.12.2007 maksuotsusega (seega käesolevas asjas tehtust hilisema maksuotsusega) tasumiseks täiendav käibemaks.

§ 103näeb ette teineteist välistavate maksuotsuste kehtima jäämise keelu.

Teineteist välistavate maksuotsustega on

§ 103

lg 2 kohaselt tegemist ka siis, kui sama maksusumma määratakse korduvana mitmele isikule. Kuna OÜ Haro Puit esitas maksuhalduri kinnitusel käibedeklaratsioonid, kus kaebajaga tehtud tehing oli 5

§ 103

lg 1 p 3 ei anna alust õiguspärase maksuotsuse tühistamiseks ning korduva maksusumma määramise otsuse saanud isikul on õigus taotleda selle muutmist maksuhaldurilt. Käesoleva asja asjaolud on aga teistsugused. OÜ-le Haro Puit on maks määratud hilisema maksuotsusega, seega pidi maksuhaldur korduva maksuotsuse tegemise ajal olema paremini informeeritud maksustamise asjaoludest. Maksuotsuse kohaselt on OÜ-l Haro Puit käibemaksu ettemaks summas 297 191 krooni ning ta on V. Švetsi avalduse alusel kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 17.05.2007 ilma ettemaksu tagasi küsimata. Seega võib OÜ-le Haro Puit juurdemääratud käibemaks olla juba ettemaksu arvel tasutud. Olulisim maksuotsuse tühistamisel on aga maksuotsuse ebapiisav põhjendamine. Kaebaja poolt tehingu tegemine OÜ-ga Haro Puit üksnes maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil pole tõendatud.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maksuhalduriga, et kaebaja poolt esindaja tasu kandmine pole tõendatud. Sularahaarvele kantud raamatupidaja kinnitus, et arve on selle esitamisel sularahas tasutud, tõendab usutavalt, et raha on laekunud advokaadibüroo arvele. Ringkonnakohtu seisukoht ei lähe vastuollu kohtupraktikaga menetluskulude tasumise tõendatuse küsimuses. Riigikohus on
2. septembri 2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-52-08 viidetega oma varasematele lahenditele (Riigikohtu 12.10.2006 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-48-06, p 17, 20.12.2000 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-55-00, p 3; 25.
3. 2008 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-5-08, p 18) leidnud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud ning ainuüksi advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja õigusabikulusid tuleb vähendada põhjusel, et kaebuses tooduga analoogilised väited esitati juba vaidemenetluses. HMS ei näe ette vaidemenetluses esindaja kulude hüvitamist. Riigikohus on
4. novembri 2005 määruses nr 3-3-1-70-05 leidnud, et protsessiosalise esindaja osalemine kohtueelses menetluses ei ole üldjuhul asjaoluks, mis mõjutaks kohtukulude väljamõistmist, sest neil asjaoludel õigusabikulude väljamõistmata jätmine viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata kaebuse esitaja kanda. Käesoleval juhul ei ole õigusabikulud ülemäärased. Eelnevast tulenevalt jääb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata. menetluskulude väljamõistmiseks apellatsiooniastmes pooled ei esitanud. Kohtunikud Ivo Pilving Silvia Truman Taotlusi Viive Ligi Otsus on parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2008 määrusega. RESOLUTSIOON Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2008 otsuse sissejuhatuses resolutsioonis ning asendada kuupäev „12.05.2008“ kuupäevaga „30.06.2008“. ja 6