3-08-2444/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja koht 5.detsembril 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-08-2444 Haldusasi AS „Cleanaway“ kaebus Kernu Vallavalitsuse 4.11.2008.a. korralduse nr 715 ja Nissi Vallavalitsuse 6.11.2008.a. korralduse nr 387 ning avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentide peale RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 4.12.2008.a. kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tühistada Kernu Vallavalitsuse 4.11.2008.a. korraldusega nr 715 ja Nissi Vallavalitsuse 6.11.2008.a. korraldusega nr 387 kinnitatud avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentide(PKD) punkti 15.7 teine lause - „Võrdsete punktide korral loetakse edukaks selle pakkuja pakkumine, kellel oli 2007.a. suurem jäätmeveo netokäive“. Kaebuse kohaselt on lause regulatsioon arusaamatu, käibe olemasolu ja suurus seonduvad eeskätt pakkuja kvalifitseerimise, mitte pakkumise edukaks tunnistamisega. PKD on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Haldusmenetluse seaduse(HMS)§ 56 lg 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, selles peab olema märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Praegusel juhul ei nähtu korraldustest ega PKD-st põhjendusi, miks otsustasid vallavalitsused näha PKD-s ette regulatsiooni, mille kohaselt võrdsete objektide korral loetakse edukaks selle pakkuja pakkumine, kellel oli 2007.a. kõige suurem jäätmeveo netokäive. Jääb mulje, et vaidlustatud lausega luuakse konkurentsieelis Eesti suurima jäätmeveo netokäibega jäätmevedajale ASle „Ragn-Sells“. Seda seetõttu, et keegi ei tohi pakkuda allapoole 60% kohaliku omavalitsuse kehtestatud teenustasu piirmäärast, kui aga keegi teeb samasuguse pakkumise nagu AS „RagnSells“ ja saab viimasega sama palju punkte, tunnistatakse edukaks pakkujaks AS „Ragn-Sells“, kuna tema jäätmeveo netokäive oli 2007.a. kõige suurem. Vallavalitsused peaksid konkursi läbi viima viisil, mis annab kaebajale sama suure võimaluse teha edukas pakkumine, kui see on näiteks AS-l „Ragn Sells“. Käibe suuruse asemel oleks võrdsete punktisummade korral saanud pakkumiste hulgast eduka pakkumise väljaselgitamisel kasutada kasvõi liisuheitmist. Kaebaja pole küll esitanud korralduste tühistamise nõuet, kuid kaebuse tekstist nähtuvalt taotleb ta ka korralduste tühistamist. Lisaks palub kaebaja esialgse õiguskaitse abinõuna keelata vallavalitsustel kõikide toimingute sooritamine, mis on suunatud vaidlustatud korralduste alusel alustatud avaliku konkursi jätkamisele, kuni on selge, kas vaidlustatud lause on õiguspärane ja põhjendatud või mitte. Vastasel korral peab kaebaja vaidlustama halduskohtus konkursi tulemused ning taotlema konkursi tulemuste peatamist seniks, kuni on selge käesoleva haldusasja tulemus. Olukord, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega sunnitakse kaebajat võtma ette uut kohtuvaidlust, on ilmselgelt vastuolus esialgse õiguskaitse instituudiga ning toob kaebajale kaasa tagajärgi, mille kõrvaldamine pärast kohtuotsuse jõustumist pole mõistlikul viisil võimalik. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PKD pole haldusakt, vaid avaliku konkursi menetlustoiming, mille tühistamist ei saa taotleda(HKMS § 6), vaidlusalused korraldused on aga avaliku konkursi haldusmenetluses antud eelhaldusaktid. Nii PKD-d kui ka korraldusi saab vaidlustada ainult koos lõpliku haldusaktiga. Erandlikult on õigustatud ka menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Praegusel juhul sellise juhtumiga tegemist pole. Kaebaja väide, et PKD punkt 15.7 teine lause on õigusvastane ja rikub tema põhiseadusest tulenevat võrdsusõigust ja ettevõtlusvabadust edukalt konkursil osaleda, on hüpoteetiline ja ennatlik. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.09.2001.a. määrusega nr 303 kehtestatud „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra“ §-le 38 hindab ja võrdleb õiguse andja kõiki pakkumisi vastavalt pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Praegu, mil pakkumismenetlus pole veel lõppenud, pole ka teada, millised ettevõtted konkursi korras oma pakkumised üldse esitavad, veel vähem võib kaebaja eeldada, millised ettevõtted võiksid saada maksimumpunktid, et tekiks vajadus jäätmeveo netokäibe hindamiseks. Seega on oletused AS „Ragn- Sells“ konkurentsieelise ja võimaliku võidu kohta põhjendamatud ja tõendamata. Kaebajalt pole võetud ära võimalust edukaks osalemiseks võrdsetel alustel teiste jäätmevedajatega Nissi ja Kernu valla korraldatud avalikul konkursil. Korraldustega ei otsustata kaebaja õiguste või vabaduste üle ning need ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi pakkumismenetluse lõpptulemusest sõltumata. Samuti pole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et senine pakkumismenetlus oleks toimunud ilmsete ja oluliste vigadega, mis piiraks tema vabadusi või otseselt rikuks tema õigusi. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduse hindamisel on oluline teha kindlaks kaebuse perspektiivikus. Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kaebajal puudub kaebeõigus, mistõttu pole alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtunik: D.Maastik