-st tuleneb, et elamu juurde peab olema krunt seaduslikus korras eraldatud enne ORAS jõustumist ja seadusandja ei reguleeri, mitu elamut võib ühel kinnistul olla, siis ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas üks elamutest, mis asub seaduslikus korras eraldatud krundil, on elamiskõlbmatu, lagunenud või lammutatud. Oluline on, et vähemalt üks krundil asuvatest elamutest vastab
Kaebaja ja kolmas isik E. Romm on teinud linnavalitsusele avalduse, milles soovivad kahe elamu juurde ühtset maakasutust. Seega tuleb vaadata hooneid kompleksselt ja puudub vajadus määrata maa iga elamu juurde eraldi. Vaidlustatud korraldusega on rikutud A. Ednaševski õigust erastada maad vastavalt 27.10.2005 esitatud piiriettepanekule. 12.11.1998 väljastas Loksa Linnavalitsus maa erastajale T. Rommile ettemaksu tasumise teatise summas 12 600 kr. Teatises on erastatava elamumaa suuruseks märgitud 3361 m
tähenduses Eesti NSV maakoodeksi alusel antud maakasutusõigust; ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine tiheasustusega alal tähendas sisuliselt krundi määratlemist detailplaneeringu kaudu planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Samuti nähtub viidatud haldusasjas tehtud otsusest, et ringkonnakohus käsitles Xxxxxxxx xx xxx, xxx ja xxx (käesoleval ajal Xxxxxxxx xx x, xx ja
Seetõttu pole põhjendatud vastustaja väide, et kirja ei saa käsitleda hoone kordategemiseks/likvideerimiseks kohustava ettekirjutusena. Kõnealuse kirja näol on tegemist haldusaktiga ning Loksa Linnavalitsus oli pärast 10.06.2005 kohustatud ettekirjutuse täitmist kontrollima. Kui haldusakti adressaadid ei olnud täitnud tähtajaks neile pandud hoone kordategemise kohustust, siis pole takistusi Xxxxxxxx xx xx hoone aluse maa tagastamiseks. Põhjendatud pole kaebaja A. Ednaševski väide, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, kas seaduslikus korras eraldatud krundil on üks elamu elamiskõlbmatu või mitte. Olenemata sellest, et ehitise omanikule on enne ORAS jõustumist eraldatud krunt, tuleb maa ostueesõigusega erastamisel kontrollida, kas krundil asuv ehitis vastab
lg 3 sätestatud nõuetele ja kui selgub, et tegemist on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisega, siis sellist ehitist ei käsitata ehitisena, mille juurde oleks enne selle kordategemist võimalik maad ostueesõigusega erastada. Seetõttu on põhjendatud E. ja H. Parmase viited Loksa Linnavalitsuse 16.06.2004 kirjale kui haldusaktile. Kuna vaidlustatud korraldusega määrati teenindamiseks vajalik maa ka Xxxxxxxx xx xx asuva ehitise juurde, samas ei ole aga korralduses põhjendatud, miks vastustaja ei pidanud vajalikuks arvestada hoone kaasomanikele 16.06.2004 tehtud ettekirjutust ja selle täitmisega seonduvat, on vaidlustatud korraldus puutuvalt Xxxxxxxx xx xx asuvat ehitist ka seetõttu õigusvastane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse kõik kolm kaebajat. Evi ja Heino Parmase apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus osas, milles rahuldati A. Ednaševski kaebus ja teha uus otsus, millega jätta A. Ednaševski kaebus rahuldamata. A. Ednaševski apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, milles rahuldati E. ja H. Parmase kaebused, jätta nende kaebused uue otsusega rahuldamata ning saata asi esimese astme kohtule menetlemiseks A. Ednaševski nõude osas, milles paluti kohustada Loksa Linnavalitsust viima maa ostueesõigusega erastamise toimingud lõpuni vastavalt 27.10.2005 tehtud piiride kulgemise ettepanekule. Evi ja Heino Parmase apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldus nr 198 ei tekitanud ega saanud piiride kulgemise ettepanekuna tekitada A. Ednaševskile õigusi ega õiguspärast ootust. Kohtul puudus alus pidada 04.10.2007 korraldust nr 183 õigusvastaseks põhjusel, et varasema piiride kulgemise ettepaneku muutmise põhjused on jäänud haldusakti märkimata. Halduskohus tugines 5
lõiget 31, jõudis väärale arusaamale, et Loksa Linnavalitsuse 16.06.2004 kirja näol on tegemist haldusaktiga, ning rahuldas seetõttu põhjendamatult kaebajate E. ja H. Parmase kaebused. Loksa Linnavalitsuse 16.06.2004 kiri on informatiivne.
lg 31 näeb ette, et kui kohalik omavalitsus määrab ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Kõnealuse kirjaga pole ehitise teenindamiseks vajalikku maad määratud. Juba seetõttu ei vasta kiri haldusaktile sätestatud nõuetele. Kohus leidis ka, et kui tegemist on lagunenud ehitisega, siis ei saa sellisele ehitisele teenindusmaad määrata ja ehitise alune maa tuleks maa tagastamise õigustatud subjektidele tagastada. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et tegemist on ehitusseaduses ettenähtud nõuetele vastava ehitisega, millel on uksed/aknad ja vett pidav katus. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Vastuväidete kohaselt nõustus linnavalitsus halduskohtu otsusega ja asus seda täitma, moodustades komisjoni Xxxxxxxx xx xx ehitise seisukorra hindamiseks. Kaebajate omavaheline vaidlus on kestnud aastaid ning kokkuleppele nad ei jõua, mistõttu pole jõutud ka kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. E. ja H. Parmas vaidlesid A. Ednaševski apellatsioonkaebusele vastu. Piiride kulgemise ettepanek tehti Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldusega nr 198. Menetluslikult ei 6
lõikest 31 ei tulene, et ehitise teenindamiseks vajalik maa tuleks määrata tingimata koos ettekirjutuse tegemisega. Vaidlusaluse korraldusega nr 183 määras linnavalitsus teenindusmaa ka lagunenud hoonele. Teenindusmaa määramine ettekirjutuse tegemisest hilisema haldusaktiga ei muuta ettekirjutust kehtetuks. A. Ednaševski palus jätta E. ja H. Parmase apellatsioonkaebuse rahuldamata. Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldus nr 198 on kaalutlusõiguse alusel antud eelhaldusakt ning selle muutmist peab kohalik omavalitsus põhjendama. Kohus leidis õigesti, et vaidlusalune korraldus nr 183 on ebaseaduslik ka põhjusel, et selles pole kaalutud ega põhjendatud erastatava maa piiride muutmist ja suuruse vähendamist. Õige on ka kohtu seisukoht, et korralduse nr 183 näol on sisuliselt tegemist 27.10.2005 piiriettepaneku kehtetuks tunnistamisega, ning ekslik on E. ja H. Parmase väide, et neile pole 20.10.2005 piiride kulgemise ettepanekut saadetud. 2005 koostatud piiride kulgemise ettepanek ei väljunud 1961 eraldatud krundi piiridest. Loksa Linnavalitsuse 17.04.2008 korraldusega moodustatud komisjoni 02.05.2008 koostatud ehitise ülevaatuse akti kohaselt on Xxxxxxxx xx xx hoone elamiskõlbulik, kuigi vajab remonti. Ringkonnakohtu istungil leidis A. Ednaševski, et puudub vajadus saata kohustamisnõude osas asi halduskohtule menetlemiseks, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi osas, milles leitakse, et asjas omab määravat tähendust asjaolu, kas Xxxxxxxx xx xx hoonele on antud tähtaeg ehitise kordategemiseks ning et vaatamata krundil oleva ühe hoone vastavusele
lg 3 nõuetele, tuleb kontrollida ka teise ehitise
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas asjas käib vaidlus maa tagastamise ja maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel, kuna elamud, mille juurde A. Ednaševski ja E. Romm soovivad maad ostueesõigusega erastada, asuvad õigusvastaselt võõrandatud maal, mida E. ja H. Parmas soovivad tagasi saada. Põhjendatud pole apellantide E. ja H. Parmase väide, et puudulik motiveering ei anna vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks alust. Vaidlusaluse korraldusega muutis Loksa Linnavalitsus erastatava maa suurust ega esitanud haldusaktis ühtegi põhjendust/kaalutlust varasema akti isikute kahjuks muutmise kohta. Kohus leidis õigesti, et vormipuuduse tõttu pole võimalik haldusakti sisulist õiguspärasust kontrollida ning ringkonnakohus nõustub sellega. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusalune maa asub Loksa linnas.
lg 1 kohaselt linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana, lg 5 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, lg 51 kohaselt elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka arvatakse kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa ning sama lõike p 1 kohaselt maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või 7
lg 6 sätestab, et tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid
Seega tuleb kohalikul omavalitsusel maa ostueesõigusega erastatava maa ulatuse määramisel lähtuda senise maakasutuse õiguspärasusest. Põhjendatud pole apellantide E. ja H. Parmase seisukoht, et Xxxxxxxx xx xx ja xx juurde pole krunti määratud. Kuigi apellandid E. ja H. Parmas vastupidist väidavad, pole nad esitanud käesolevas asjas tõendeid, mis annaksid alust ümber hinnata Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.1999 otsusega tuvastatud asjaolud 1961 toimunud maaeralduse kohta. Ekslik on apellantide E. ja H. Parmase seisukoht, et krundina ei saa käsitleda Harju Rajooni RSN TK 26.10.1961 otsuse nr 167 alusel tehtud maaeraldust. Kõnealune otsus nr 167 on pealkirjastatud „Maa-ala eraldamisest Loksa Majavalitsusele aadressidel Xxxxxxxx xx xx-x, Xxxxxxxx xx xx-x ja Xxxxxxxx xx xx-x majavalduste ümbruseks“. Seega ei olnud tegemist maa üleandmisega, nagu ekslikult väidavad E. ja H. Parmas. Nõukogudeaegsete õigusaktide kohaselt (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 18.06.1956 määrusega nr 137 kinnitatud Eesti NSV linnade, rajoonikeskuste ja alevite maade korraldamise põhimäärus, ENSV maakoodeks) oli asulate (linnade, alevite) maa (töö)rahva saadikute nõukogu alluvuses ning hoonestusmaad anti kasutamiseks nii kodanikele kui ka ettevõtetele/ organisatsioonidele/asutustele ehitamiseks ja ehitiste ekspluateerimiseks. Maa eraldamine tähendas, et esitatud oli vastav taotlus, vastava (töö)rahva saadikute nõukogu täitevkomitee poolt on vastu võetud otsus isikule (kodanikule, asutusele, ettevõttele jne) maa eraldamise kohta ning vastava maakorraldusorgani poolt toimus maatüki looduses piiristamine. Käesoleval juhul näitavad asjas olevad tõendid, et täitevkomitee 26.10.1961 otsuse nr 167 alusel toimus 12.12.1961 maatüki maastikul piiritlemine, mille kohta koostati ka vastav akt. Seega olid täidetud maa kasutamiseks andmise ja maa faktilisele kasutamisele asumise õiguslikud alused. Ekslik on kaebajate E. ja H. Parmase seisukoht, et krundina
tähenduses saab käsitleda vaid sellist nõukogudeaegset maaeraldust, mis on tehtud ühe konkreetse elamu juurde. Kaebajad pole viidanud ühelegi õigusaktile, mis nende väidet kinnitaks. Põhjendatud on apellandi A. Ednaševski seisukoht, et kohus rahuldas ebaõigesti E. ja H. Parmase kaebused. Halduskohus tuvastas õigesti, et kuna 3361 m2 (arvestades 1970, 1981 ja 1983 tehtud äralõikeid Xxxxxxxx xx x majavaldusele) maad kuulub elamute aadressidega Xxxxxxxx xx xx ja xx juurde krundina, siis tuleb vastustajal maa ostueesõigusega erastamisel nimetatud suurusega arvestada ning kui leitakse, et see pole mingil põhjusel võimalik, siis tuleb seda vastavalt põhjendada. Ekslik on aga halduskohtu seisukoht, et asja lahendamisel omab tähendust asjaolu, kas elamu aadressiga Xxxxxxxx xx xx on lagunenud ja kasutusest välja langenud või mitte. Elamud on kaebaja A. Ednaševski ja kolmanda isiku E. Rommi kaasomandis, kes soovivad maa erastamist ühe maaüksusena. Elamud Xxxxxxxx xx xx ja xx asuvad ühel krundil ja elamuomanike maakasutus on õiguspärane.
lg 1 kohaselt ei tagastata maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning
lg 51 kohaselt arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Seega saaks ka ainult Xxxxxxxx xx xx elamu juurde erastada maad 1961 tehtud maaeralduse ulatuses, arvestades Xxxxxxxx xx x majavaldusele aastatel 1970, 1981 ja 1983 tehtud äralõikeid. Seetõttu ei ole käesoleval juhul tähtsust sellel, kas Xxxxxxxx xx xx elamu näol on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitisega, kas linnavalitsus on andnud ehitise kordategemiseks/likvideerimiseks tähtaja ja kas vastav ettekirjutus on täidetud. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi A. Ednaševski esindaja, et kaebaja eesmärgiks on erastamistoimingute lõpule viimine vastavalt Loksa Linnavalitsuse 20.10.1998 8
Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus A. Ednaševski apellatsioonkaebuse ja jätab E. Parmase ja H. Parmase apellatsioonkaebused rahuldamata. Loksa Linnavalitsusel tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel hüvitada A. Ednaševski kantud menetluskulud – riigilõiv 80 kr ja esindaja tasu 7 500 kr. Kulude kandmine on tõendatud ning ringkonnakohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.