Obsah (6)

§ 54§ 6§ 2§ 3§ 5§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-303 Haldusasi AS Rubla ja AS Kalev kaebu

) ja VPTS-st tulenev 3 kohustus teostada riiklikku järelevalvet, eesmärgiga tagada Eesti väärtpaberituru õiguspärane toimimine. Selle eesmärgi täitmiseks tuleb rakendada järelevalvemenetlus turukuritarvituste kahtlusega seoses. Kooskõlas HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttega on HMS § 5 lg-s 1 sätestatust tulenevalt FI-l väärtpaberituru järelevalveks volitatud haldusorganina õigus ja võimalus kooskõlas seadusega valida erinevate talle otstarbekana näivate abinõude vahel ning valida igal üksikjuhtumil kõige sobivam ja vajalikum proportsionaalne toimimisviis, kusjuures FI toimingute ja haldusaktide adressaadiks turukuritarvituste järelevalvemenetluses võib olla igaüks, kes võib omada asjaga puutumust. Antud juhul toimus teabe nõudmine lähtuvalt uurimispõhimõttest siseteabe väärkasutamise kahtluse kõrvaldamise või kinnitamise eesmärgil, millise legitiimsus tuleneb seadusest. FI võimalus põhjalikult motiveerida teabe nõudmist on piiratud teiste isikute õiguste ja vabadustega (

§ 54lg-d 1-4), samuti FI teadmiste konkreetsusega faktilistest asjaoludest.

Seetõttu puudub FI-l võimalus detailselt selgitada kolmandaid isikuid puudutavaid tehiolusid, sh avaldada nende isikuandmeid. Koostöökohustusest tulenev selgitusi andma kohustatud isiku enesesüüstamise risk on maandatud VPTS §-s 2311, mille kohaselt selgituse andmiseks kohustatud isik võib keelduda FI-le selgituse andmisest KrMS §-s 71 või 73 sätestatud alustel. AS Kalev on VPTS §-de 18811 ja § 18812 alusel kohustatud korraldama teda puudutava siseteabe käitlemist ning pidama nimekirja reaalselt siseteavet valdavate isikute kohta. Nii oli järelepärimises küsitud teabe puhul tegemist AS-il Kalev olemasolevate andmetega, mille FI-le esitamine ei saanud olla ebaproportsionaalselt koormav. Lisaks on AS Kalev ning AS Rubla näol tegemist isikutega, kes on ennast vastavalt börsiemitendiks olemisega ja börsiemitendi aktsionäriks, olulise osaluse omajaks ja valitseva mõju omajaks olemisega vabatahtlikult allutanud VPTS regulatsioonile ning peavad seetõttu nägema ette sellest tulenevaid piiranguid ning järelevalveasutusele teabe esitamise kohustust, sh sellega kaasnevat kulu. VPTS mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata FI kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras isikute käitumist reguleeritud väärtpaberiturul ning õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Ärisaladuse hoidmiseks haldusorganile ja selle töötajatele on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus - HMS § 7 lg 3,

§-d 54 ja

1. FI on seisukohal, et vaidlustatud järelepärimised ja korraldused on kooskõlas VPTS-is sätestatud FI-le antud õigusega teabe saamiseks ning piisavalt motiveeritud. FI-l on õigus igal üksikjuhul iseseisvalt määratleda, milliste asjaolude ning tõendite tuvastamist ta menetluse eesmärgi saavutamiseks vajab. Järelepärimistes ning nende täitmiseks antud korraldustes nõutud teave oli vajalik FI-le VPTS-st tuleneva riikliku väärtpaberiturujärelevalve kohustuse täitmiseks ning võimalikest meetmetest kaebajate jaoks kõige vähem koormav. FI palub jätta AS Kalev ja AS Rubla kaebused täies ulatuses rahuldamata ning jätta kaebajate kantud kohtukulud kaebajate kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebused on alusetud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 4
2. FI 15.01.2008 järelepärimised on haldusaktid Poolte vahel on vaidlus selles, kas FI 15.01.2008 järelpärimiste puhul on tegemist haldusaktidega või menetlustoimingutega. Viimasel juhul ei saaks kohtule esitada tühistamiskaebust. Kohtu hinnangul on tegemist haldusaktidega.

§ 6

lg 3 kohaselt kohaldab FI finantsjärelevalve menetluses HMS sätteid, arvestades

-ist ja

§ 2lg-s 1 ning § 6 lg 1 p-s 7 nimetatud seadustest tulenevaid erisusi.

HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaevatud järelepärimised on antud VPTS § 2303 lg 1 ja § 189 lg 1 alusel, mis sätestavad, et FI-l on järelevalve teostamiseks õigus saada tasuta teavet, dokumente ja selgitusi füüsiliselt ja juriidiliselt isikult, samuti valitsusasutustest ja järelevalveorganitest ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest, ning et igaüks esitab FI-le viimase nõudmisel andmed turukuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta. Kohus ei näe sisulist erinevust 15.01.2008 järelpärimistel ja neile 29.01.2008 järgnenud korraldustel. Mõlemad aktid olid kaebajatele täitmiseks kohustuslikud ning nende täitmiseks oli FI poolt kaebajatele ette nähtud tähtaeg. Ainus erinevus aktide vahel on, et 29.01.2008 korraldused olid aktide andmise alustes ja motivatsioonis täpsemad, märkides alustena ka VPTS § 18812 lg 8 (insaiderite nimekirja esitamise kohustus) ja § 2303 lg 8 (tähtajalise korralduse andmine). Seega tekkis kaebajatel 15.01.2008 järelepärimiste andmisel nende täitmise kohustus, mistõttu on tegemist haldusaktidega HMS § 51 lg 1 tähenduses ja halduskohtus on nad tühistamiskaebustega vaidlustatavad. 2. Kaevatud haldusaktid on piisavalt selged ja põhjendatud Kohtu hinnangul on kaevatud haldusaktid piisavalt selged ja motiveeritud, mistõttu puudub nende tühistamiseks sel põhjusel alus. Aktide faktilistest põhjendustest nähtub, et FI käsitles teavet AS Kalev osaluste võõrandamise kohta ning sellest tuleneva AS Kalev põhitegevuse valdkondade muutuse ja oma aktsiate tagasiostu lubamise kohta kuni selle avalikustamiseni 20.09.2007 ning AS Rubla ülevõtmispakkumise tegemise kohta kuni selle avalikustamiseni 24.09.2007 siseteabena VPTS § 1884 lg 1 tähenduses ja pidas vajalikuks kontrollida AS Kalev aktsiatega kauplemise õiguspärasust, tuvastamaks võimalikke turukuritarvitusi. 29.01.2008 täiendas FI akti motivatsiooni, selgitades, et FI on seisukohal, et AS Kalev poolt osaluste võõrandamine oma tütarettevõtetes, samuti AS Kalev juhataja poolt kontrollitava AS Rubla ülevõtmispakkumine AS Kalev aktsionäridele oli siseteave. Järelepärimises nõutud teave ja dokumendid on vajalikud eelnimetatud siseteabe tekkimise ja seda vallanud isikute ringi tuvastamiseks, et kontrollida emitendi ning teiste seotud isikute poolt hoolsuskohustuse täitmist ja nimetatud siseteabe käitlemist (VPTS § 230 lg 3 turukuritarvituse, turul oluliste osaluste omandamisest või võõrandamisest teatamata jätmise või ebaõige teatamise ning õigusvastase ülevõtmispakkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks on FI kohustatud seirama finantsinstrumentide suhtes pakkumuste tegemist ja finantsinstrumentidega tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike turukuritarvitustega, reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendis otsese või kaudse osaluse omandamise ja võõrandamisega ning valitseva mõjuga. Seiramine võib toimuda varjatult). FI märkis lisaks, et viib läbi järelevalvemenetlust VPTS alusel eesmärgiga kontrollida siseteabe käsitlemist ja tehingute tegemist AS Kalev väärtpaberitega ja väärtpaberitega, mille alusvaraks on AS Kalev väärtpaberid. Kohtu arvates on eelnevast üheselt mõistetav, miks FI andis kaevatud haldusaktid. Aktidest nähtub faktiline kronoloogia, mis äratas FI-s tähelepanu järelevalve läbiviimiseks; 5 konkreetne teave, mida FI käsitleb siseinfona VPTS tähenduses ning ka see, mille suhtes FI järelevalvet läbi viib. FI töö- ja järelevalvespetsiifikast tulenevalt ei saagi teabe nõudmise akt olla detailideni üksikasjalik, FI on kaevatud korraldustes ka viidanud, et tema poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei ole avalik (

§ 54

lg 1).

§ 54

lg 2 kohaselt on finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal konfidentsiaalsed. FI on aktides viidanud korrektselt ka aktide andmise õiguslikele alustele. Seetõttu on kohus seisukohal, et aktide adressaatidele ei saanud aktide eesmärk, sisu ja põhjendus arusaamatuks jääda, arvestades ka kaebajate õiguslikku teadlikkust VPTS regulatsioonist, erisustest börsiettevõtete puhul ning oma tegevuse järelevalve allutatusest FI-le. Küsimusel, kas kaevatud aktid olid proportsionaalsed, peatub kohus aga järgmisena. 3. Kaevatud haldusaktid on proportsionaalsed Kohtu hinnangul on kaevatud haldusaktid proportsionaalsed, st sobivad, vajalikud ja eesmärgipärased. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

§ 3

kohaselt teostatakse finantsjärelevalvet finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust. FI järelevalvetoimingute sagedus ja rakendatavad meetodid arvestavad finantsjärelevalve subjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest (

§ 5lg 2).

Järelevalvet VPTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab FI VPTS ning

alusel (VPTS § 8). Eelnevast nähtuvalt (eriti aga

§ 5

lg-st 2 nähtuvalt) on see, kuidas FI järelevalvet teostab ja millist teavet ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks koguda, haldusorgani diskretsiooniotsus. FI volitused järelevalve teostamisel on mh kirjas VPTS § 189 lg-s 1 (igaüks esitab FI-le viimase nõudmisel andmed turukuritarvituse kahtlusega seotud asjaolude kohta) ja §-des 230-

1. Vaadeldes FI-le antud võimuvolitusi, saab kohus asuda seisukohale, et FI on kaebajate suhtes valinud neid kõige vähem koormava vahendi teabe saamiseks ehk dokumentaalsete tõendite esitamise. FI oleks VPTS sätetest tulenevalt võinud kaebajad ka välja kutsuda selgituste andmiseks; küsitleda tunnistajaid; võtta menetlusosalistelt seletusi või ise minna AS Kalev asukohta kohale kohapealset kontrolli teostama, omades seejuures õigust siseneda kõikidesse ruumidesse ja võtta oma valdusse andmeid; kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi; piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, koopiaid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse ja saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Dokumentaalsete tõendite esitamise nõudmine võib kaebajatele olla küll ebamugavusi, sealjuures suurenenud töömahtu, põhjustav, kuid kui see on FI järelevalve läbiviimiseks vajalik, siis tuleb kaebajatel FI nõudmine täita, kuna vastava kohustuse sätestab neile otsesõnu VPTS § 2303 lg
2. Kaebajad on end ise vabatahtlikult oma tegevusala- ja suundadega allutanud VPTS regulatsioonile, pidades nii aktsepteerima võimaluse ja olema valmis juhuks, kui FI-l tekib vajadus teostada neid puudutavas osas riiklikku järelevalvet. Seega on kaevatud aktid kohtu arvates eesmärgipärased ja sobivad. Kohus on seisukohal, et kaevatud aktidega kaebajatelt küsitud teave on FI järelevalvemenetluse läbiviimiseks vajalik. 6 Kaevatud haldusaktidest nähtuvalt soovis FI teostada finantskontrolli siseteabe tekkimise ja seda vallanud isikute ringi tuvastamiseks, et kontrollida emitendi ning teiste seotud isikute poolt hoolsuskohustuse täitmist ja nimetatud siseteabe käitlemist. Siseteave on avalikustamata täpne teave, mis otseselt või kaudselt puudutab finantsinstrumenti või finantsinstrumendi emitenti ja mis avalikustatuna võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada finantsinstrumendi või finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi hinda (VPTS § 1884 lg 1). Insaider on isik, kes väärtpaberi emitendi täisosanikuna, juhtimis- või järelevalveorgani liikmena, osaluse tõttu väärtpaberi emitendis või oma töö, elukutse või kohustuste tõttu või seoses oma toimepandud süüteoga valdab siseteavet. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on juriidiline isik või asutus, siis on insaideriks ka füüsiline isik, kes võtab osa otsuse langetamisest nimetatud juriidilise isiku või asutuse arvel tehingu tegemisel. Lisaks eelnevale on insaider ka iga kolmas isik, kes, omades siseteavet, teab või oleks pidanud teadma, et tegemist on siseteabega (VPTS § 1885). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et FI poolt kaevatud aktide faktoloogias väljatoodud asjaolusid saab nimetada siseteabeks. Kaebaja arvates piisaks FI-l järelevalve teostamiseks vaid kaebajate poolt esitatud insaiderite nimekirjast, siseteabe tekkimise ajast ning väärtpaberitega teostatud tehingute infost. Kohus sellega ei nõustu. Siseteabe väärkasutamine on insaideri poolt siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisväärtpaberi otseselt või kaudselt enda või kolmanda isiku arvel omandamine või võõrandamine või omandamise või võõrandamise katse; siseteabe avalikustamine kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on seotud tavapärase töö-, ametiülesande või kohustuse täitmisega; soovituste andmine kolmandale isikule või kolmanda isiku mõjutamine siseteabe objektiks oleva finantsinstrumendi või selle finantsinstrumendiga seotud tuletisväärtpaberi omandamiseks või võõrandamiseks (VPTS § 1886 lg 1). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kindlaks teha, kes võivad olla insaideriteks, mis kvalifitseerub lisaks FI poolt juba tuvastatule siseteabeks VPTS § 1884 lg 1 tähenduses ja kas siseteavet on väärkasutatud, ei pruugi piisata nendest andmetest, mis kaebajad on vastustajale juba esitanud (insaiderite nimekiri ja siseteabe tekkimise aeg) ning EVK andmetest. AS Kalev ja AS Rubla on Eesti väärtpaberituru mastaapides kahtlemata olulised subjektid

§ 5lg 2 tähenduses ning nende tegevus omab arvestatavat mõju finantssüsteemile.

Seetõttu on nende subjektide suhtes teostatav kontroll ja rakendatavad meetodid võib-olla laiaulatuslikumad kui FI nö rutiinne järelevalve. Kohus nõustub FI-ga, et FI poolt nõutud AS Kalev ja Alta Capital Partners S.C.A SICAR vahel 20.09.2007 sõlmitud lepingu asjaoludest, aga ka nõutud kirjavahetusest, protokollidest jms võib FI jaoks täiendavalt selguda olulist lisateavet isikute kohta, kes võivad olla veel insaideriteks, teave, mida võib käsitleda väärtpaberihinda oluliselt mõjutava siseteabena ning millised võivad olla siseteabe väärkasutamise juhud või need hoopis välistada. Lisaks eelnevale on kaebajad kohtu arvates ületähtsustanud nn lahtist loetelu järelpärimistes dokumentide esitamisel. Järelpärimistes kasutatud väljend „muud asjassepuutuvad andmed, dokumendid ja selgitused“ saab lähtuda vaid kaebajate enda hinnangust, mida lisaks järelpärimistes konkreetselt käsitletud dokumentidele peavad kaebajad ise oluliseks või vajalikuks veel FI-le esitada. FI-l endal puudub ülevaade kaebajate poolt administreeritava teabe olemasolust ja sisust, mistõttu on loogiline, et järelpärimistes on dokumentide loetelu jäetud lahtiseks ja kaebajate endi poolt sisustatavaks. Alusetud on kaebajate kartused sellest, et avaldades oma ärisaladuse FI-le, võib see lekkida konkurentideni või avalikkuse ette. FI-l on

§-st 54 tulenev konfidentsiaalsuskohustus, mille kohaselt kaebajate kohta kogutavad kontrollimisandmed on salastatud.

§ 34

7 kohaselt on töötaja, samuti FI poolt finantsjärelevalve teostamisele kaasatud audiitor, ekspert ja muu isik kohustatud hoidma tähtajatult saladuses konfidentsiaalset teavet, mis on temale teatavaks saanud seoses oma ülesannete täitmisega FI-s, kui

-s ei ole sätestatud teisti. Nimetatud isikutel on keelatud kasutada neile oma ülesannete täitmisega seoses teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet erahuvides. Mis puudutab kaebajate viiteid eneseinkrimineerimisele, siis vastavalt VPTS §-le 2311 võib selgituse andmiseks kohustatud isik keelduda FI-le selgituse andmisest KrMS §-s 71 (ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel) või §-s 73 (riigisaladuse ja salastatud välisteabe kohta ütluste andmisest keeldumine) sätestatud alustel. Kohus juhib kaebajate tähelepanu sellele, et asjaolu, kas keelduda FI-le selgituste andmisest VPTS § 2311 alusel on kaebajate eneste hinnangu küsimus. Kui KrMS §-des 71 või 73 sätestatud alused on olemas, on kaebajatel õigus tugineda vastavatele sätetele ja keelduda FI-le selgituste andmisest ja dokumentide esitamisest. Kaebajad seni nii teinud ei ole. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaevatud haldusaktid on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased ning nende tühistamiseks alus puudub. Kaebused jäävad rahuldamata. 4. Menetluskulude jagamine Et kaebused jäävad rahuldamata, jäävad AS Rubla ja AS Kalev menetluskulud vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 nende endi kanda. FI ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt. Maret Altnurme Kohtunik 8