← Eesti

3-07-1450/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1450 Haldusasi Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/378 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.01.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja Margus Särg-Räni 26.11.2008 RESOLUTSIOON Rahuldada Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  2. jaanuari 2008 otsus haldusasjas nr 3-07-1450 ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse
  3. juuni 2007 maksuotsus nr 12-5/
  4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.06.2007 maksuotsusega nr 125/378 kohustati Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali (BMGS) tasuma käibemaksu 748 764 krooni ning tasuma ja arvestama intressi. Otsuses leiti, et BMGS-l ei olnud alust arvata OÜ Domehansa nimel väljastatud arvete alusel maha sisendkäibemaksu. BMGS tekitas fiktiivsete ostu-müügi tehingutega käibemaksu enammakse ja esitas taotluse selle tagastamiseks, mistõttu on tegemist tahtlikult toime pandud käibemaksupettusega. BMGS rikkus käibemaksuseaduse 3-07-1450 (KMS) § 29 lg-t 1, kuna tegelikke tehinguid BMGS ja OÜ Domehansa vahel ei ole toimunud ja seega ei vasta sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuetele. 1) BMGS esitas tehingute tõendamiseks vaid OÜ Domehansa arved, vastuvõtuaktid ja alltöövõtulepingu. OÜ-l Domehansa puudusid võimalused (tööjõud, vahendid, territooriumi load, registreering) alltöövõtulepingu täitmiseks. 2) BMGS Läti päritolu emaettevõtja teostas samalaadseid töid, mis on näidatud OÜ Domehansa arvetel, mistõttu võivad arvetel näidatud tööd olla tegelikult tehtud, aga maksuhalduril ei olnud võimalik seda visuaalsel vaatlusel hinnata. 3) BMGS ja OÜ Domehansa lepingust tulenevaid tingimusi ja kohustusi ei ole kontrollitud ega kohaldatud. Järelikult sõlmiti leping tahtlikult eesmärgiga teeselda näilikult tehingu toimumist. 4) BMGS ei ole OÜ-ga Domehansa tehingute tegemisel üles näidanud tegevusalal tavapärast ja nõutavat hoolsust (ei ole kontrollitud OÜ Domehansa pädevust ehitusvaldkonnas tegutsemiseks ega töödel kasutatavatel isikutel vajalike litsentside ja lubade olemasolu). 5) Harju Maakohtu 25.08.2006 otsusega mõisteti OÜ Domehansa endine juhatuse liige Henri Koitjärv süüdi maksuhaldurile valeandmete esitamises. Süüdistuse kohaselt koostas ja väljastas ta äriühingute tellimusel OÜ Domehansa nimel fiktiivseid arveid, et reaalset majandustegevust omavad ettevõtted saaksid näidata raamatupidamises OÜ Domehansa ostuarveid ja arvestada käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulka fiktiivsel arvel märgitud käibemaksu. 6) BMGS kasutas arvete tasumisel samu OÜ Domehansa arveldusarveid, mis loodi maksupettuse toimepanemiseks ning millele kantud summad H. Koitjärv talle esitatud süüdistuse kohaselt sularahas kohe välja võttis ja fiktiivse arve tasunud ettevõtte juhtidele tagastas.
  6. BMGS kaebuses paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.06.2007 maksuotsus nr 12-5/378 järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja on OÜ Domehansa arvetel kirjeldatud teenuse saanud ja see, kas selle osutas OÜ Domehansa ise või kasutas alltöövõtjaid, ei ole maksuarvestuses oluline. Väited, et BMGS ei ole OÜ-lt Domehansa teenust saanud ja/või et arvete alusel tasutud raha tagastati selle maksjale, on tõendamata. Maksuotsuses ei nimetata, kes kellele raha tagastas. 2) Kaebaja käitus heas usus ja oli kindel, et talle osutab teenust OÜ Domehansa. Vastupidine on tõendamata. Maksuhaldur välistas võimaluse, et OÜ-d Domehansa võisid kasutada teenust osutavad isikud, kellest kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma – ka Henri Koitjärve ütlustest võib järeldada, et ta andis raha edasi teenust osutanud isikutele. 3) Maksuhaldur jättis arvestamata kaebaja töötajate selgitused ja asjaolu, et kaebaja ega tema emaettevõtja ei ole kinnitanud, nagu oleksid nad OÜ Domehansa arvetel kajastatud tööd ise teinud. Rauno Kõivu 17.0.2006 ütlused ei kinnita maksuhalduri seisukohta, kuna ta kinnitab, et tööd teostas OÜ Domehansa. 4) Maksuhaldur ei ole arvestanud võimalusega, et OÜ Domehansa vahendas teenuse osutamist. OÜ Domehansa 2003 ja 2004 majandusaasta aruannetest nähtuvalt tegeles ta ka teenuste ja tööde vahendamisega. Seoses maksuotsuses märgituga, et OÜ Domehansa poolne teenuste vahendamine on ebatõenäoline, kuna majandusaasta aruannetes on kirjas kauba, materjali ja toorme müük, leidis kaebaja, et selline käsitlus on kunstlik. Isegi kui teenuste käivet peaks aruandes käsitlema selle sõna otseses tähenduses, ei muuda see teenuse faktilist osutamist olematuks. Nimetatud tööde teostamise selline kirjeldamine ei ole ka seadusega vastuolus. 5) Kuigi OÜ-l Domehansa puudusid vajalikud töötajad ja vahendid tööde teostamiseks, ei saa välistada, et ta võis palgata isikud, kellel need vahendid olemas olid. 6) OÜ Domehansa alustas registreeringu taotlemist oktoobris 2004 ja kuna BMGS jaoks oli oluline tööde kvaliteet, siis ei ole tööde vahendamisel tähtsust sellel, kas OÜ-l Domehansa oli vajalik registreering või mitte. See, et registreering väljastati alles detsembris, ei saa tuua kaasa negatiivseid tagajärgi OÜ-le Domehansa või tema tehingupartneritele. 7) Maksuhaldur on küsimusi esitades H. Koitjärve kallutanud – revidendi esitatud küsimuse „Kuidas asi tegelikult toimus“ saab esitada üksnes väära vastuse peale, mitte küsimustele antud 2

(9)3-07-1450 vastuste vastuolu korral. H. Koitjärv viibis alates 11.10.2005 vahi all, see avaldas mõju tema ütlustele. Seetõttu ei saa tõsiselt suhtuda ka H. Koitjärve 08.
  1. ja 29.11.2005 antud ütlustesse, mis räägivad kaebaja kahjuks. Ka 08.
  2. ja 29.11.2005 ütlused näitavad, et H. Koitjärve kallutati kaebajale kahjulike ütluste andmisele ja neid ei saa arvestada kaebaja maksukohustuse hindamisel. 08.11.2005 H. Koitjärv ei mäleta, kellega ta kaebaja töötajatest suhtles. 21 päeva hiljem meenub H. Koitjärvele, et ta suhtles kaebajaga Indrek Soomi vahendusel ja märtsis 2006 arvab ta taas, et suhtles kaebaja töötajatega, kuid ei mäleta kellega, kusjuures I. Soomi ta ei maini. H. Koitjärve ütlused ei välista tööde teostamist. H. Koitjärv andis ütlusi ka selle kohta, et tööd kaebajale teostati ja OÜ Domehansa oli osaliselt tegutsev äriühing. Selliste vastuolude esinemisel pidanuks maksuhaldur tõlgendama olukorda kaebaja kasuks. Kuigi H. Koitjärv kinnitas, et OÜ-l Domehansa töölisi ega seadmeid ei olnud, ei kinnita see tööde võimalikku vahendamist või teiste isikute teostusel tööde tegemist OÜ Domehansa poolt. 8) Maksuotsuses ei väideta, et OÜ-le Domehansa makstud raha kaebajale tagastati ja selle kohta puuduvad ka tõendid; samal ajal on arvetel näidatud tööd teostatud ning vaidlust ei ole selles, et kaebajal endal selliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid puuduvad. 9) Maksuhaldur tegi väärad järeldused H. Koitjärve ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 05930000235, kust nähtub, et OÜ-l Domehansa oli osaliselt ka reaalne majandustegevus. Kriminaalasjas mõisteti süüdi H. Koitjärv, Rein Palling ja OÜ Raintar TP, mitte kaebaja.
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kontrolli käigus ei tuvastatud tõendeid, mis viitaksid OÜ Domehansa tegelemisele tööde vahendamisega. H. Koitjärvele esitati kriminaalasja nr 05930000235 raames 08.11.2005 küsimus: "Kas OÜ Domehansa /.../ tegid mingeid töid BMGS-le OÜ-de Domehansa /.../ poolt esitatud arvete alusel" ja isik vastas: "Ei". Samuti väitis H. Koitjärv, et tema poole pöördusid kliendid, kes olid huvitatud fiktiivsete arvete saamisest; arvete koostamiseks algandmed öeldi talle telefoni teel, fiktiivsete arvete andmisega kliendile kaasnes ka äriühingu pangakontole ülekantud summa sularahas tagastamine ja H. Koitjärv sai 2%-lise vahendustasu. Väidetavalt osutatud teenus oli sellise iseloomuga, et iga isik selliseid töid teha ei oska ega oma ka vastavat tehnikat. Kaebaja esitas väite vahendusest alles eriarvamuses, esitamata ühtegi tõendit. 2) H. Koitjärve ei mõjutatud. H. Koitjärve 31.03.2006 selgituste protokollis kajastatud kuues küsimus: "Kuidas tegelikult kogu asi toimus?" tuleneb sama protokolli p-s 3 esitatud küsimuse: "Kuidas te saite kontakti BMGS Eesti filiaaliga?" vastusest: "Eks nad ise helistasid mulle ja leppisime kokku kokkusaamise, seal nad rääkisid, mis ja kuidas asi toimima hakkab". 3) Et OÜ Domehansa arvetel näidatud töid ei teostanud, viitab asjaolu, et nende tehnikale ega töötajatele ei olnud väljastatud Muuga sadamale sissepääsemiseks vajalikke lubasid, samuti see, et BMGS objektijuht R. Kõiv ei mäleta, kellega ta OÜ-st Domehansa objektil kohtus, samas kui H. Koitjärve väitel ei ole tema Muuga sadamas käinud. 4) OÜ Domehansa arveldusarvele BMGS-st laekunud summad on kohe sularahana välja võetud ja H. Koitjärve sõnul tagastatud algsele maksjale. 5) H. Koitjärv tunnistas 11.04.2006 kriminaalasjas nr 05930000235 sõlmitud kokkuleppes, et vaadeldavaga samal perioodil esitas ta OÜ Domehansa nimel fiktiivseid arveid. Kuigi kokkulepe käsitleb peamiselt OÜ Domehansa tehingud AS-ga Eesti Vesiehitus, on märkimisväärne, et AS-l Eesti Vesiehitus ja BMGS-l on ühine juhatuse liige - Leho Alliksoo.
  4. Tallinna Halduskohtu 22.01.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused. 1) Maksuhaldur tuvastas õigesti, et OÜ Domehansa ei ole oma töötajate ja vahenditega arvetel näidatud töid (pinnase väljauhtmine hüdromonitoriga, sulundseina vaheprofiilide puhastamine, põhja puhastamine esemetest, sulundprofiili remont) osutanud. Maksukohustuslaste registri kohaselt sai 2004 aprillist kuni 2005 aprillini OÜ-st Domehansa ainsana palka Henri Koitjärv. Väidet, et OÜ-l Domehansa arvetel näidatud tööde tegemise ajal töötajaid ei olnud, kinnitavad ka H. Koitjärve ütlused. Kuigi kriminaalmenetluses 08.
  5. ja 29.11.2005 ja maksumenetluses 3
(9)3-07-1450 31.03.2006 antud ütlused mõnevõrra lahknevad, on H. Koitjärv iga kord kinnitanud, et OÜ Domehansa tegelikult BMGS-le vastavaid töid ei teinud. 08.11.2005 märkis H. Koitjärv, et mingeid arvetel näidatud töid OÜ Domehansa BMGS-le teinud ei ole (I kd tl 74). 29.11.2005 kahtlustatava ülekuulamise protokollist (I kd tl 81-83) nähtuvalt ütles H. Koitjärv, et BMGS puhul oli vahendajaks Indrek Soom ja et „Skeem toimus samamoodi nagu AS Eesti Vesiehituse puhul“. Eelnevalt selgitas H. Koitjärv, et AS Eesti Vesiehitus puhul koostas ta arve I. Soomilt saadud andmete alusel ja andis selle I. Soomi kätte, pärast raha laekumist OÜ Domehansa arveldusarvele võttis ta selle aga sularahas välja ja andis sularaha I. Soomile, saades endale 2% suuruse vahendustasu. 2%-lise vahendustasu saamist kinnitab H. Koitjärv ka BMGS puhul. 31.03.2006 antud ütlustes (I kd tl 84-86) kinnitab H. Koitjärv, et OÜ Domehansa ei ole Muuga sadamas kaide nr 14 ja 15 juures pinnase väljauhtmise töid teinud, selleks polnud kvalifikatsiooniga töötajaid ja ka hüdromonitori nad ei omanud ega rentinud. Ka maksumenetluses kordas H. Koitjärv, et allkirjastas BMGS-ga lepingu ja arved, kuna talle kinnitati, et vastavad tööd on tehtud ja see (lepingute ja arvete allkirjastamine) on formaalsus. Ei ole alust arvata, et kas vahi all viibimise tõttu või muul põhjusel pidanuks H. Koitjärv selles küsimuses valetama. Kuigi H. Koitjärve väitel oli OÜ-l Domehansa ka reaalne majandustegevus, ei nähtu tema ütlustest, et BMGS-le oleks reaalselt teenuseid osutatud. Reaalseid tehinguid nimetab H. Koitjärv 08.11.2005 ülekuulamisel seoses OÜ-ga Serv-auto. 31.03.2006 maksumenetluses vastab H. Koitjärv küsimusele: „Kellele te tegite tuukritöid?“ tõesti, et „See vist oli ikka BMGS Eesti filiaalile“, ent samas on ta 7-
  1. küsimusele vastuseks väitnud, et BMGS objektil ta viibinud ei ole, Muuga sadamas kaide nr 14 ja 15 pinnase väljauhtmise töid OÜ Domehansa teinud ei ole ning hüdromonitori ei ole OÜ-l Domehansa olnud. 2) BMGS objektijuht Rauno Kõivu 17.05.2006 maksumenetluses antud ütlustest (I kd tl 88) nähtuvalt suhtles BMGS poolt OÜ-ga Domehansa kas finantsjuht või juhataja ise. Ütlustest ei nähtu, et R. Kõiv oleks objektil töökoha üle vaatamise ajal tuvastanud isiku, kelle kohta väidab, et tegemist oli OÜ Domehansa esindajaga, ka ei mäletanud R. Kõiv selle isiku nime. R. Kõivu ütlused võivad tõendada, et ta kohtus (ilmselt 2004) augusti lõpus objektil mehega, kes võis end nimetada OÜ Domehansa esindajaks, ent kes see isik oli, ei ole teada. Samas ütles H. Koitjärv, et tema BMGS objekti asukohta ei tea ega ole seal käinud. Kuna R. Kõiv on kaebaja töötaja, siis ei saa tema ütlusi tõlgendada kaebaja kasuks, kui kaebajast nähtavasti sõltumatu tunnistaja ütlused sellise kaebajale kasuliku tõlgenduse välistavad. 3) BMGS ja OÜ Domehansa vahelise alltöövõtulepingu (tl 134 jj) p 5.7.1 järgi pidi töövõtja (OÜ Domehansa) tellijaga (BMGS) igasuguse alltöövõtu kooskõlastama, ent seda ei ole tehtud. Sellise klausli olemasolul ei saa kaebaja eeldada, et tööd tehti alltöövõttu kasutades. Ka teenuse vahendamise kohta pole ühtegi tõendit. Lepingu esemeks oli konkreetsete tööde teostamine ja OÜ Domehansa esitas arved konkreetsete ehitustööde eest. Vahendamisteenust käsitletakse KMS § 2 lg-s
  2. Lepingust nähtuv poolte vaheline õigussuhe viidatud sätte tunnustele ei vasta. Kaebaja väitel võisid OÜ-d Domehansa kasutada teenust tegelikult osutavad isikud, kellest kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma. OÜ Domehansa ainus seaduslik esindaja H. Koitjärv kinnitas, et tegelikke töid BMGS-le ei teostatud. Sellises olukorras ei saa rääkida OÜ Domehansa poolt teenuse osutamisest, tegemist võib olla olukorraga, kus teenuse osutajaks on muu isik ja sel juhul võib olla vajalik tuvastada, kas kaebaja sellest teadis või pidi teadma, mis seondub eelkõige kaebaja hoolsuskohustusega tehingu teise poole tuvastamisel. 4) Seda, et arvetel kajastatud töid ei teostanud OÜ Domehansa, kinnitab ka AS Tallinna Sadam teade (I kd tl 95), mille kohaselt on Muuga sadama territooriumile võimalik siseneda kirjaliku loa olemasolul ja OÜ-le Domehansa selliseid lube väljastatud ei ole. Territooriumile pääsemiseks vajaliku loa olemasolu mainitakse ka lepingu p-des 5.6.3 ja 5.6.
  3. Kaebaja väidet, et tööd teostamise ajal oli kokkuleppel võimalik Muuga sadama territooriumile siseneda ka
  4. ja
  5. kai liitumiskohast ilma kirjalike lubadeta, tõendavad vaid kaebaja töötaja ütlused, mida ei saa AS Tallinna Sadam poolt antud teabest usaldusväärsemaks pidada. Muid tõendeid kaebaja sadama territooriumile vaba pääsu kohta ei ole esitanud. 4
(9)3-07-1450 5) Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et BMGS osales tahtlikult käibemaksupettuses. 6) Ükski ei viita tõend sellele, et H. Koitjärv või mõni muu OÜ Domehansa juhtimisega tegelenud isik oleks BMGS poolt OÜ Domehansa arveldusarvele tasutud raha kas sularahana või muu hüve näol BMGS-le või selle juhtidele tagastanud. H. Koitjärv ei väitnud, et ta oleks BMGS esindajatega rääkinud või kohtunud. Maksumenetluses kasutas H. Koitjärv sõna „nad“, nimetamata isikute või äriühingute nimesid, kelle nimel „nad“ tegutsesid. BMGS puhul väitis H. Koitjärv ühel korral, et sai BMGS arvete väljakirjutamiseks vajalikud andmed I. Soomilt ja ka sularaha andis I. Soomi kätte. Maksuhaldur ei tuvastanud, et H. Koitjärv oleks isiklikult seotud BMGS-i või selle juhtide või töötajatega, samuti ei kontrollitud I. Soomi tegevusega seotud asjaolusid. Eelkõige viimase tegematajätmise taustal ei ole põhjust eeldada, et I. Soom tegutses OÜ Domehansa ja BMGS vahel üksnes teabe ja raha vahendajana. 7) Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja teadis, et OÜ Domehansa arvetel näidatud teenuste osutajaks ei ole OÜ Domehansa. Küsimus, kas kaebaja pidi olema teadlik sellest, et arvetel näidatud teenuse osutajaks ei OÜ Domehansa, seondub eelkõige sellega, kas kaebaja käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega teenuse osutaja isiku tuvastamisega seotud asjaolude väljaselgitamisel. Asjaolust, et OÜ-ga Domehansa oli sõlmitud kirjalik leping ja BMGS tasus arvete alusel lepingujärgsed summad OÜ Domehansa arveldusarvele, ei saanud kaebaja tingimata eeldada, et OÜ Domehansa oligi teenuse osutaja. 8) OÜ Domehansa ei olnud kaebajaga lepingu sõlmimise ajal majandustegevuse registris registreeritud. Ehitusseaduse (EhS) § 12 lg 3 ning § 41 lg 1 kohaselt on ehitusega tegelemise üheks eelduseks ehitusettevõtja registreerimine majandustegevuse registris. See pidi andma kaebajale signaali, et tegemist ei pruugi olla isikuga, kes ise teenust osutab või osutada suudab. Asjaolu, et taotlus registreerimiseks oli esitatud, ei oma kaebaja hoolsuskohustuse hindamisel tähtsust. OÜ Domehansa registreerimisest oli möödas üle aasta. Kaebaja väitel varem nende vahel suhteid polnud. Kaebaja ei kontrollinud, kas OÜ-l Domehansa on lepingu täitmiseks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajad ja vajalik tehnika. Seega sõlmis kaebaja ehitustööde alltöövõtulepingu varem tundmatu isikuga, kes lepingu sõlmimise ja töödega alustamise ajal ei vastanud ehitusettevõtjale esitatavatele nõuetele, ent kelle puhul vaatamata sellele ei kontrollitud, kas tal on ka tegelikult võimalus kokkulepitud töid teostada. Sellises olukorras ei olnud BMGS-l alust eeldada, et tehingu teiseks pooleks oli ka tegelikult OÜ Domehansa. 9) Vastustaja kontrollis puudulikult lepingu sõlmimise asjaolusid, jättes küsitlemata lepingu allkirjastanud isikud. Samas ei ole ka kaebaja kohtumenetluses nende asjaolude kohta pidanud vajalikuks mingeid tõendeid esitada. Oma hoolsuskohustuse täitmist saab tõendada kaebaja ise. 10) BMGS ei kontrollinud, kes tegelikult arvetel näidatud töid teostasid. Hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-43-03). BMGS projektijuht R. Kõivu ütlustest nähtub, et tema kohtus OÜ Domehansa esindajaga ühe korra, ent ei mäleta esindaja nime. R. Kõiv ei tundud ka väidetavalt OÜ Domehansa poolt lepingu täitmiseks kasutatud tuukreid. BMGS volitatud esindaja Kaupo Niilo väitel nägi tema üksnes OÜ Domehansa lepingut ja arveid, kuid ei kohtunud äriühingu esindajatega. Leho Alliksood maksumenetluses üle ei kuulatud. Väidetavalt tegid OÜ Domehansa tuukrid BMGS alltöövõtjatena objektil tööd 2004 septembri lõpust kuni detsembri keskpaigani. Kaebaja ei ole tuvastanud ühtegi isikut, kes kõnealuseid töid teostasid. Tööde vastuvõtuaktidel ei ole märgitud töövõtja ja tellija esindajate nimesid, ent töövõtja esindaja allkiri on sarnane H. Koitjärve allkirjaga alltöövõtulepingul. Samas kinnitab H. Koitjärv, et ei ole objektil viibinud ega tea, kus see on. Ka R. Kõivu väitel ei ole tema OÜ Domehansa esindajaga kohtunud rohkem kui objekti üle vaadates augusti keskel. Seega on üleandmisaktile teenuse osutaja poolt alla kirjutanud isik, kes ei saanud teada, kas ja kui palju tööd on tegelikult tehtud. Samas ei nähtu, et kaebaja oleks mingil moel dokumenteeritult töö teostamist kontrollinud. Seda ei saa pidada hoolsaks käitumiseks, arvestades, et lepingu esemeks olid veealused tööd, mille kohta kaebajagi väitis, et neid töid ja nende kvaliteeti ei ole võimalik maa pealt palja silmaga hinnata. 5
(9)3-07-1450 11) OÜ Domehansa arvetel kajastatud tööde kajastamine ehituspäevikus ei pruugi olla vajalik, ent viitab sellele, et kaebaja ei kontrollinud, kes ja milliseid teenuseid talle tegelikult osutas. Lepingus sisalduvaid kooskõlastamis- ja aruandluskohustust puudutavaid sätteid ei järgitud. Kaebaja esindaja väitis, et kooskõlastamis-, aruandlus- ja garantiikohustused on lepingus vaid seepärast, et tegemist on nii-öelda ettevalmistatud tüüplepinguga, mille pooled allkirjastasid, ilma selle sisusse ja sellest tulenevatesse õigustesse-kohustustesse ülemäära süüvimata. Isegi kui see on tõsi, ei saa sellest teha järeldust, et kaebaja oleks olnud piisavalt hoolas. 12) Kuna kohus tuvastas, et OÜ Domehansa arvetel näidatud teenuseid ei osutanud, siis tuleb lugeda, et teenused osutas tundmatu kolmas isik. Kaebaja on alltöövõtulepingu nr 7 sõlmimisel ja täitmisel olnud hooletu, ent nõutava hoolsuse korral oleksid talle ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et teenuse osutajaks ei ole arvel näidatud isik. Sellises olukorras on tehingu teise poole tõendamise kohustus kaebajal, ent kaebaja ei ole tõendanud, et tehingu teiseks pooleks oleks siiski olnud kas OÜ Domehansa või mõni teine identifitseeritav isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. BMGS apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja menetluskulud. 1) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldustega, nagu ta ei oleks soetanud teenust OÜ-lt Domehansa ja oleks olnud hooletu teenuse osutaja isiku tuvastamisel. 2) Palga maksmine OÜ Domehansa poolt üksnes H. Koitjärvele ei välista töötajate palkamist. OÜ Domehansa võis töötajatele maksta töötasu seda maksuhaldurile deklareerimata ja makse tasumata. Viimast kinnitab asjaolu, et OÜ Domehansa arvelduskontolt võeti välja sularaha. Asja materjalidest ei nähtu H. Koitjärve ütlusi töötajate puudumiste kohta OÜ-s Domehansa ja neile töötasu maksmise kohta makse maksmata. Seda ei ole H. Koitjärvelt küsitud ja kohtu järeldused selles osas pole asjakohased. Kaebaja seisukohta tööde teostamise ja tasu maksmise kohta toetavad H. Koitjärve ütlused raha maksmise kohta I. Soomile. 3) Olukorras, kus H. Koitjärve ütlused on vastuolulised (ta väitis 31.03.2006: "Kuna ma tegin OÜ-ga Domehansa ka reaalseid töid, siis sealt läks jutt klientidele laiali, et pakun selle firma alt ka fiktiivsete arvete osutamise teenust"), ei saa nendega arvestada. H. Koitjärve kallutamist kinnitab ka asjaolu, et alles pärast protokolli p-s 6 esitatud küsimust: "Kuidas tegelikult kogu asi toimus?", andis ta maksuhaldurile meelepäraseid ja kaebaja kahjuks rääkivaid ütlusi ning mõne päeva pärast vabastati ta vahi alt. H. Koitjärve ütlused pole usaldusväärsed. Vastuolude esinemisel tuleb olukorda tõlgendada maksumaksja kasuks. 4) OÜ Domehansa ja kaebaja vahelise lepingu käsitlus on otsitud. Kaebaja selgitas kohtus, et tööde teostamiseks ei olnud peamine lepingu juriidiline vormistus, vaid töö tegelik teostamine. Kaebaja seisukohast ei ole oluline, kas OÜ Domehansa kasutas tööde teostamiseks enda või teiste äriühingute töötajaid. Kuna tegemist on tööga, mille eest kaebaja maksis pärast tööde teostamist ja sellele garantiid ei anta (loodusjõud võivad iga hetk teostatu hävitada), oli kaebaja jaoks oluline üksnes töö faktiline teostamine. 5) Kohtu viidatud AS Tallinna Sadama kinnitus ei välista kaebaja poolt väidetut. Vastustaja 06.01.2006 korralduses AS-le Tallinna Sadam ei ole viidatud kaebaja selgitustele, et kaebajal oli kokkulepe objektile saamiseks Muuga konteinerterminaaliga. Samuti ei selgitata AS Tallinna Sadam 16.01.2006 kirjas, mida mõeldakse valvatava territooriumi all. Kohus rikkus selles küsimuses uurimispõhimõtet, jättes asjaolud välja selgitamata. 6) Oluline on, et OÜ Domehansa alustas registreeringu taotlemist oktoobris 2004 ja sai selle detsembris. Teisejärguline on, et tööde tegemisega alustati enne registreeringu saamist. Õigusest olulisem on isiku suutlikus teostada töid. OÜ Domehansa poolt teostatud tööde tegemiseks polnud vajalik registreering majandustegevuse registris, kuna tegemist ei ole EhS § 2 lg 6, 7, 8 loetletud tegevusega. Kohus on seadust vääralt tõlgendanud ja asunud selle pinnalt ebaõigele järeldusele hoolsuskohustuse rikkumisest kaebaja poolt. 6
(9)3-07-1450 7) Tõendamata ja ekslik on kohtu väide, et kaebaja ei kontrollinud töötajate kvalifikatsiooni ja tehnika olemasolu. Töötajate kvalifikatsioon ja tehnika olemasolu ilmneb nende vaatlemisel. Tuukri riietus ja asjakohane tehnika on koheselt äratuntav. Kui töötaja ei oska tuukriülikonda selga panna või keeldub vee alla laskumast, siis on see kinnitus kvalifikatsiooni puudumisest. Vastupidine tegevus kinnitab kvalifikatsiooni olemasolu. Reeglina ei pea vastava koolituseta isik võimalikuks enda sulgemist tuukriülikonda, rääkimata sukeldumisest. Tuukri isiku tuvastamine ei võimalda isikut seostada tema tööandjaga ega anna hoolsuskohustuse küsimuses midagi juurde. Iga töömehe isiku ja seose tuvastamine oma tööandjaga oleks kaebaja arvates ka ebamõistlik ega ole kooskõlas tavapärase äripraktikaga. 8) Kaebaja projektijuhi poolt OÜ Domehansa esindaja nime unustamine 2005.a lõpus ei saa olla hoolsuskohustuse rikkumise aluseks 2004.aastal. K. Niilo kohustuste hulka ei kuulunud tööde teostamisega seonduv, tal pole midagi lisada. Kui kohus leidis, et L. Alliksoo saab anda asjas tähtsust omavaid ütlusi, pidanuks kohus uurimisprintsiipi järgides temalt ütlused võtma. 9) Isegi kui oleks õige kohtu eeldus, et H. Koitjärv ei viibinud ehitusobjektil, pole õige järeldus, et info teostatud tööde mahust temani ei jõudnud. Teostatud tööde üle viidi läbi mõõdistused, mille tulemused kajastuvad teostatud tööde aktides. Kuidas info H. Koitjärveni jõudis, kas ta viibis ehitusobjektil või edastasid talle või tema esindajale andmed tuukrid jne, ei oma kaebaja hoolsuskohustuse osas mingit tähendust. Vastustaja ei esitanud pretensioone tööde teostamise kontrollimise ja dokumenteerimise osas, mistõttu kohtu sellekohane etteheide väljub vaidluse raamidest. Kohus ei arvestanud selles küsimuses ka R. Kõivu 17.05.2006 ütlustega. Samuti ei ole põhjendatud kohtu viide ehituspäevikule. 9) Asjaolu, et kaebaja võis mitte süüvida lepingu sisusse, ei anna alust süüdistada teda hoolsuskohustuse rikkumises. Poolte vahel võinuks olla ka suuline leping. Kaebaja ja OÜ Domehansa vaheline suhe põhines põhimõttel - enne töö ja siis palk. Kuna tegemist on puhastustöödega, millele ei anta ka garantiid, siis on vormiline külg asjas selgelt teisejärguline.
  1. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja väide OÜ Domehansa mitteametlikest töötajatest on oletuslik. H. Koitjärv kinnitas korduvalt, et OÜ Domehansa mingeid töid kaebajale ei teinud ja äriühingul ei ole töötajaid. Ta andis ütlusi kaebajale tööde mitteteostamise kohta juba novembris 2005 kriminaalmenetluses. Seos H. Koitjärve vahi alt vabastamise ja maksumenetluses antud ütluste vahel on otsitud. Kuigi H. Koitjärve 08.
  2. ja 29.11.2005 ütlused vähesel määral lahknevad, pole need muutunud selles, et OÜ Domehansa poolt mingeid töid BMGS-le teostatud ei ole. Sama kinnitas ta 31.03.2006 maksumenetluses. Kuna R. Kõiv ei suuda meenutada, kellega ja millal ta OÜ-le Domehansa omistatavate töödega seoses kohtus, ei saa tema selgitustest järeldada, et ta kohtus just OÜ Domehansa esindajaga. Seda enam, et H. Koitjärv tunnistas, et tema ei ole kõnealusel objektil käinud. Asjaolu, et sadama territoorium on kinnine ja valvatav, on üldteada. Kõik Muuga sadama territooriumil olevad kaid ja terminalid jäävad vabatsooni sisse. Kaebaja kahtleb AS Tallinna Sadam vastuses, kuid ei esita tõendeid oma väite kinnitamiseks Muuga konteineriterminalilt nõusoleku saamise osas, et OÜ Domehansa töötajad ja tehnika võisid
  3. ja
  4. kail tegutseda selleks ametlikku sissepääsuluba omamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohus leidis kaevatavas otsuses, et kaebaja tahtlik osalemine käibemaksupettuses ei ole tõendatud, kuid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse välistab hoolsuskohustuse rikkumine. Kaebaja ei teadnud, et OÜ Domehansa arvetel näidatud teenuste osutajaks ei ole OÜ Domehansa, kuid oleks pidanud teadma. Kaebaja pidas hoolsuskohustust rikkudes teenuste osutajaks OÜ-d Domehansa, kuid tegelikult oli selleks tuvastamata kolmas isik. 7
(9)3-07-1450
  1. Kuna halduskohtu seisukohta kaebaja käibemaksupettuses osalemise tõendamatuse kohta ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud, ei käsitle ringkonnakohus seda.
  2. Pooled on ühel meelel selles, et kaebaja ja OÜ Domehansa olid kõnealusel ajal käibemaksukohustuslased, et OÜ Domehansa esitas kaebajale seaduses sätestatud nõuetele vastavad arved ja kaebaja tasus nende alusel pangaülekandega ning et OÜ Domehansa arvetel näidatud tööd on tegelikult tehtud. Apellatsioonimenetluses käib aga jätkuvalt vaidlus selle üle, kas kõnealustel arvetel näidatud teenuste osutajaks oli OÜ Domehansa ja kas kaebaja rikkus hoolsuskohustust.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada OÜ Domehansa arvetel näidatud tööde tegemist OÜ Domehansa poolt. Kaebaja märgib õigesti, et OÜ Domehansa võis töötajatele maksta töötasu seda maksuhaldurile deklareerimata ja makse tasumata või kasutada teiste äriühingute töötajaid, mida kinnitavad OÜ Domehansa arvelduskontolt sularaha väljavõtmine ja H. Koitjärve ütlused raha maksmise kohta Indrek Soomile. Kuigi kaebajal puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema väidet kokkuleppest Muuga konteinerterminaaliga objektile saamiseks kaide liitumise koha läheduses olnud soojakute poolsest osast, ei saa sellise kokkuleppe olemasolu tõsikindlalt välistada.
  4. Haldusasjas kogutud tõendid ei kinnita usaldusväärselt OÜ Domehansa arvetel näidatud tööde tegemist OÜ Domehansa töötajate poolt ja vahenditega. Kahtlusi tekitavad eelkõige ametliku palga maksmine OÜ Domehansa poolt üksnes H. Koitjärvele ning arvetel näidatud tööde tegemiseks vajalike oskustööliste ja tehnika puudumine OÜ-l Domehansa. Halduskohus järeldas õigesti, et antud asjas on tegemist olukorraga, kus hiljem on selgunud, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole teenuse tegelik osutaja ja tegelik teenuse osutaja ei ole teada. Nii nagu halduskohtu hinnangul ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas tõendatud, et kaebaja teadis, et OÜ Domehansa arvetel näidatud teenuste osutajaks ei ole OÜ Domehansa. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud halduskohtu järeldustega põhjendusi kordamata.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga kaebaja poolt hoolsuskohustuse rikkumisest. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus halduskohus ei tuvastanud kaebaja tahtlikku osalemist käibemaksupettuses ja selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Halduskohus asus ka seisukohale, et maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks kaebaja ja OÜ Domehansa vahelise 01.09.2004 alltöövõtulepingu nr 7 sõlmimise asjaolusid kontrollida, ent just need võinuksid tõendada, kas ja kui palju oli kaebaja teadlik sellest, et arvetel näidatud teenuste osutajaks ei ole OÜ Domehansa. Nimetatud halduskohtu seisukohta ei ole apellatsioonimenetluses samuti vaidlustatud. Arvestada tuleb sedagi, et tegemist on töödega, millele garantiid ei anta ning et kõnealuse teenuse puhul ei tulene ka väljapoole maksuõigust jäävatest seadustest kaebajale täiendavaid kohustusi teenuse ostu-müügi vormistamiseks ega kohustust kontrollida teenuse osutaja esindaja isikusamasust. Teenuse osutajal ei olnud ka vajalik registreering majandustegevuse registris, sest tegemist ei olnud EhS § 2 lg 6, 7 ja 8 loetletud tegevusega ega masinatöödega masina ohutuse seaduse tähenduses, nagu väitis vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses. Tulenevalt eeltoodust ei saa pidada kaebaja hoolsuskohustuse rikkumiseks seda, et OÜ Domehansa ei olnud lepingu sõlmimise ajal registreeritud majandustegevuse registris, kaebaja ei kontrollinud lepingu sõlmimisel OÜ Domehansa tausta ja lepingu täitmist, ei tuvastanud 8
(9)3-07-1450 tööde teostajaid (sealhulgas tuukrite isikuid), ei kontrollinud dokumenteeritud tööde teostamist (sealhulgas ehituspäeviku täitmist) ning ei süvenenud lepingu sisusse. Neil asjaoludel võis kaebaja OÜ-ga Domehansa sõlmitud lepingu ja pärast teenuste saamist esitatud arvete alusel OÜ Domehansa arveldusarvele pangaülekandega tasudes eeldada, et OÜ Domehansa oligi teenuse osutaja. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebaja piisavalt hoolas, käitus vastavas äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, eeldades põhjendatult, et arvetel näidatud isik on teenuse tegelik osutaja. Kaebaja võis OÜ Domehansa arvete alusel käibemaksu maha arvata.
  1. Neil põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab kaevatava halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vastustaja 18.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/
  3. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuleb lahendada ka kaebaja taotlused menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt 50 362,40 krooni õigusabikulude ja 5 000 krooni riigilõivu väljamõistmist ning esitas Advokaadibüroo Paul Varul arved ja volitatud esindaja kinnituse arvetel märgitud summade laekumise kohta. Kaebaja taotles ringkonnakohtus vastustajalt 51 141,20 krooni õigusabikulude ja 5 000 krooni riigilõivu väljamõistmist ning esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Seega taotleb kaebaja 101 503,60 krooni suuruse õigusabikulu ja 10 000 krooni riigilõivu väljamõistmist. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud (viimati 12.11.2008 kohtuotsuses nr 3-31-48-08, p 18), et halduskohtumenetluses kuuluvad väljamõistmisele ainult kantud menetluskulud. Menetluskulude kandmist ei saa tõendada advokaadi kinnitusega arvete tasumise kohta. Seetõttu jäävad kaebaja õigusabikulud halduskohtus tema enda kanda ja väljamõistmisele kuulub üksnes riigilõiv summas 5 000 krooni. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et põhiline osa tööst on tehtud esimese astme kohtu menetluses, peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 40 000 krooni, mis tuleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali kasuks välja mõista. Seega tuleb mõista Akciju Sabiedrina BMGS Eesti filiaali kasuks välja kantud menetluskulud 50 000 krooni, millest riigilõiv moodustab 10 000 krooni. Kaire Pikamäe Oliver Kask Lilianne Aasma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.