VÕS § 76, 208, 152,
alusel esitatud hagis soovib hageja välja mõista kostjalt 83 877.52 krooni põhivõla katteks, 3289.23 krooni viiviste katteks, viivised tasumata maksete osas alates 20.09.2007 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0, 06% päevas ning regressnõude osas alates 20.09.2008 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,03 % päevas ning määrata menetluskulude jaotus. Hageja 15.01.2008 vastuse kohaselt on hageja kontakteerunud M E , kelle sõnul auto asub parksa, selle esiosa on avariiline, uurimise lõppemise järel mais 2007 palus M E sõiduki parklast ära viia ja andis selle kohta info J M . Hageja on kompromissi osas nõus sellega, et kostja tasub hagejale võla ning saab auto (mis oli ka algse lepinngu eesmärgiks), mille ta saab remontida. 2 Hageja nõue tuleneb käendusest ning seetõttu ei sõltu kohustus auto seisukorrast. Kuna kostja ei ole pangale laenu tagastanud, siis oli seda kohustatud tegema hageja. Hageja on auto ostjaid käendanud ja neid omakorda kohustanud kindlustuslepingut sõlmima ja selle eest tasusa. Kuna käesolveas asjas on kindlustusandja kindlustushüvise väljamaksmisest keeldunud, siis ei jää hagejal muud üle kui nõuda käenduesst tuleneva kohustuse täitmist. Seoses kindlustuslepinguga loobub hageja osaliselt oma nõudest kuna seoses avariiga lõpteati kindlustusleping ning hageja on tasunud ainult ühe hagis viidatud kindlustuse arvetest. Seega väheneb hageja nõue põhivõlgnevuse osas 3543 krooni ning kogu nõue on 80 334.52 krooni (3543 +76 791.52 krooni). Kõrvalnõuete osas hageja loobub kindlustusmaksete viiviste nõudest ning jääb viivistenõude juudre seoses regressinõudega: 2603.23 krooni ja alates 20.09.2007 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0, 03% päevas. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks auto varguse kohta esitanud valeandmeid. Pole ühtegi politseidokumenti, et menetlust poleks varguse osas alustatud. Kostja pöördus isiklikult pärast vargust politseitöötaja M E poole ja kirjutas kirjaliku avalduse. Politseitöötaja käest sai ta teada, et sõiduauto on parklas Nortsu teel ja autot ülevaadates oli näha, et ta ei olnud hävinud. Autovargusest ja avariist teavitas kostja koheselt ka kindlustut. Kostjal polnud mingit põhjust arvata, et auto on varastatud, kuna see oleks suurendanud kostja omavastutust. Asjaolu, et auto on hävinud, pole kostja ka kunagi öelnud. Kostja on omalt poolt teinud kõik õigeaegselt ja ei näe oma süüd, et auto varastati ja sellega avarii tehti. Samas on arusaamatu, miks auto on siiani parklas, kui hagejal oleks see olnud võimalik realiseerida või enda juurde hoiule panna. Kindlustus on põhjendamatult jätnud hagejale kahju hüvitamata ja antud asja käsitlemine on olnud pealiskaudne. Kostja on nõus pidama hagejaga läbirääkimisi, kuid leiab, et hagi tõendavad dokumendid on puudulikud. Kostja ei saa aru, miks kindlustus kahju ei hüvitanud, kuna on tuvastatud, et tegemist oli vargusega. Suuliselt istungil kostja tunnistab, et summa 76 791.52 krooni on tal tasumata. Tekkis segane olukord seoses auto vargusega. Kostja leiab suuliselt istungil seletust andes, et auto ei ole parklas seisnud tema süül. Auto ei ole hävinenud, kuid kostja ei ole saanud seda autot kasutada, kuna auto on hageja oma. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused. Seadused VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg.1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolud Kohus leiab, et kostja poolt on omaks võetud asjaolu, et auto ostmiseks pangalt saadud ja hageja poolt käendajana pangale tasutud laenumakseid summas 76 791.52 krooni ei ole ta tasunud ei pangale ega ka hagejale. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja kauba ostjana ei ole tasunud müüjale asja ostuhinda. Menetluse käigus on hageja esialgset nõuet vähendanud ning lõplikuks nõudeks on esitatud eelnimetatud hageja poolt pangale käendajana võlgniku eest äramakstud summa ning selle 3 pealt arvestatud viivis, kindlustusmaksete viiviste osas jääb nõudeks 2603.23 krooni ja lisanduv viivis. Hageja on nõus nimetaud viiviste nõudest loobuma ja on ka suuliselt varem tunnistanud, et on nõus kui kostja tasub haginõude katteks 76 791.52 krooni. Järeldus Kohus leiab, et hagi tunnistamisega kuulub rahuldamisele summas 76 791.52 kostja poolt sisulise hagi Tõendid Kuivõrd kosja on hagi 92,5 % ulatuses tunnistanud, ei pea kohus ökonoomseks siinkohal hagile lisatud kirjalikke tõendeid eraldi analüüsida ja hinnata. Menetluskulud
lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldati 92,58% ulatuses, seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud sama suures ulatuses.
lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19. veebruaril 2009.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.