) § 107 lg-ga 2 teenistussuhte peatamise korral makstakse ametnikule ametipalka koos lisatasudega. Vastustaja eiras
lg-t 2, aga samuti ei võimaldanud ta kaebajal pärast vahi alt vabanemist täita oma töökohustusi. Eeltoodu tõttu ei saa kaebaja käesolevas kaebuses märkida oma ametipalga suurust teenistusest vabastamise päeva seisuga. Kaebaja palub kohtul tuvastada Ida Politseiprefektuuri toimingu õigusvastasus, mis seisnes kaebajale palga ja lisatasude välja maksmata jätmises ajavahemikul 17.02.2006 kuni 29.06.2007. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastustaja Ida Politseiprefektuur peab O.B kaebust alusetuks ning palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti 01.03.2006 käskkirjaga nr.xx peatati
p 9 alusel Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabli O.B teenistussuhe tagasiulatuvalt alates 17.02.2006 ajaks, mil ametnik oli vahi all. Käskkirja andmisel tugineti Viru Maakohtu 17.02.2006 kohtumäärusele kriminaalasjas nr.xx.
lg 1 kohaselt ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö.
lg 2 kohaselt teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega.
ei näe ette ametipalga säilitamist, kui teenistussuhe peatub seoses ametniku vahi alla võtmisega kohtumääruse alusel. Kuna
-s puudub alus palga säilitamiseks teenistussuhte peatumise korral seoses vahi alla võtmisega, siis ei ole põhjendatud
lg 2 alusel nõude esitamine Ida Politseiprefektuuri vastu palga ja lisatasu väljamõistmiseks.
-st tulenevalt säilib ametipalk ainult juhul, kui ametnik kõrvaldatakse ametist distsiplinaarasja menetlemise ajaks ning muudel juhtudel
palga säilitamist ette ei näe. Vastustaja ei pea põhjendatuks O.B nõuet suhelda temaga vene keeles, kuna ta on rahvuselt venelane. Vastustaja märgib, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 51 lähtuvalt on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvustest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka vähemusrahvuse keeles. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 51 punkti 5 kohaselt ei piisa sellest, kui vähemalt pooled elanikest kuuluvad vähemuste hulka. Vajalik on püsivate sidemete ja kodakondsuse olemasolu. Seetõttu ei vasta Ida-Virumaa omavalitsused valdavalt PS § 51 lg 2 kriteeriumidele, kuigi mitteeestlaste osakaal on neis valdavalt suurem kui pool püsielanikest. KOHTU PÕHJENDUSED Ida Politseiprefektuuri 01.03.2006 käskkirjaga nr.xx peatati
lg-le 2, mille kohaselt teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seadustes sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Kooskõlas
p-ga 9 teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all.
-st ei tulene, et ametipalk säilitatakse juhul, kui teenistussuhe peatub ametniku vahi alla võtmise tõttu.
lg-st 2 nähtuvalt säilitatakse ametnikule ametipalk koos kõigi ettenähtud lisatasudega juhul, kui ta on kõrvaldatud ametist distsiplinaarmenetluse ajaks. Seega ei ole õigusvastane Ida Politseiprefektuuri toiming, mis seisnes kaebajale palga (koos lisatasude ja viivistega) välja maksmata jätmises ajal, mil ta viibis vahi all. 25.09.2008 pöördumises kohtu poole viitab kaebaja asjaolule, et pärast vahi alt vabastamist läks ta tööle, kuid teda ei lubatud oma teenistuskohustusi täita (t.lk.20). O.B esitas 25.09.2008 halduskohtule uue kaebuse saamata jäänud palga väljamõistmiseks Ida Politseiprefektuurilt ajavahemiku eest pärast vahi alt vabanemist, s.o alates 29.06.2007 kuni tema teenistusest vabastamiseni 12.07.2007 (haldusasi nr.3-08-1900). Kuna kohtu menetluses on juba O.B kaebus, mis käsitleb palga maksmist ajavahemiku eest 29.06.2007 kuni 12.07.2007, siis kohus ei anna käesolevas otsuses hinnangut kaebaja poolt 25.09.2008 esitatud pöördumise kohta. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 04.02.2009 Riigikohtu 04.02.2009 kohtumääruse nr.3-7-1-3-19 alusel, millega jäeti O.B kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2009 kohtuotsusega haldusasjas nr.3-08-1572 otsustati: 1. jätta Tartu Halduskohtu 31.10.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata 2. apellandi poolt apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.