Obsah (4)

§ 442§ 173§ 164§ 632

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Otsuse tegemise aeg ja 16. jaanuar 2009. a., Rohuaia 8 koht Rakvere Kohtumaja,

§ 442lg.

6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue ja kostja kirjalik vastus vastus. us. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx.a. Lääne-Virumaa Perekonnaseisuametis, kus selle kohta tehti kanne nr. xxxx. Abielust on sündinud kolm last, xxxx.a. R S l, xxxx.a. M S ja xxxx.a. K K T S . Viimased kaks aastat on kostja tarvitanud alkoholi. Alkoholijoobes olles muutub kostja vägivaldseks. Kostja on käinud nõustamisel, kuid kasu pole sellest olnud. Kostja on xxxx omanik ja juhatuse liige. Viimasel ajal on osaühingus tööd vähemaks jäänud ja kostja sissetulek on vähenenud. Kostja on võtnud SMS laene ja laene eraisikutelt, laste ülalpidamiseks raha ei anna, harva on perele süüa ostnud. Alates 2008.a. novembrist elatakse eraldi tubades, abielusuhted on lõppenud, kostjaga kooselu jätkata pole võimalik. Kostja pole lahutusega nõus olnud, mistõttu on esitatud hagi. Hageja töötab lasteaias ja töötasu on 5 000 krooni, millele lisandub riigi makstav lastetoetus 1 800 krooni. Lapsed R ja M õpivad xxxx

1. ja
2. klassis. R õpib akordionit muusikakoolis, kus kuumaks on 200 krooni, ja käib võrkpallitrennis kuutasuga 50 krooni. M õpib muusikakoolis klaverit ja kuumakse koolis on 200 krooni. K K T käib lasteaias, kus kuumakse on 600 krooni, ujumistrennis kuumaksega 60 krooni ja maadlusringis kuumaksega 30 krooni. Laste puhul lisanduvad veel ekskursioonid ja teatrikülastused. Elatakse 4-toalises korteris, kus kommunaalkulud on keskmiselt 2 400 krooni kuus. Kuna kõik majapidamiskulud on hageja kanda, siis on kostja abi vajalik. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele välja elatise, mis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Hageja palub abielu lahutada ja kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 175 krooni igale lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast ühe lapse kohta. Hagi on esitatud PKS §-de 29 lg. 1 p. 1 ja 2, 60 lg. 1, 61 lg. 1 ja 4 alusel. Kostja kohtule 30.12.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses palub jätta hagi menetlusse võtmata, ei tunnista hagi õigeks, kuna esitatud faktilised asjaolud on 2 tugevasti moonutatud ja kallutatud hageja kasuks, vastuhagi esitada ei soovi ning arvab olema võimaliku asi lahendada kokkuleppel. II. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada, sest abielu pole enam võimalik jätkata. Kostjale on antud korduvalt võimalusi end muuta, kostja pole seda teinud. Ka psühholoog ütles, et sellises vanuses nagu on kostja, inimene enam ei muutu. Suhted kodus on pingestunud ja eriti halvasti mõjub sõnadega solvamine lastele. Kostja pole elatusraha maksnud, kuid ilma kostja abita pole võimalik lapsi ülal pidada. Hageja sissetulek on 6 400 krooni, millest riigitoetus on 1 800 krooni. Sellest rahast on vaja umbes 3 000 krooni maksta kommunaalkulude katteks, laste huviringide maksudeks 1 350 krooni ning järele jääb nii vähe, et viimastel kuudel on juba sõbrad osutanud tagastamatut abi. Hageja ütleb, et on nõus nõutavat elatusraha vähendama selliselt, et kostja maksaks igale lapsele 1 600 krooni. Kostja selgitab, et viis aastat ei tarvitanud ta tilkagi alkoholi ja kooselu oli õnnelik. Samuti on ta suutnud perele tagada ülalpidamise. Neli aastat tagasi hakkas hageja oma sõbrannadele rääkima igasuguseid kostjat halvustavaid jutte, mistõttu tõesti juhtus nii, et sai hakatud mõnikord alkoholi tarvitama. Kostja leiab, et kui kaks korda kuus viina võtta, siis pole see mingi joomine. Kostja kinnitab, et ta pole vägivaldne, kuid hageja on lihtsalt otsustanud temast vabaneda, peab kostjat liiga vanaks ja selletõttu on ka hagi esitanud. Kostja leiab, et kõik oleks võimalik parandada, kui tahetakse, aga kui hageja ei taha, siis ei jäägi kostjal muud üle, kui hagiga nõus olla. Kostja selgitab, et viimasel ajal ei ole ka äriühingul tellimusi ja sissetulekut pole. Igakuiselt on vaja korteri eest maksta 2 400 krooni. Selletõttu pole võimalik nõutavat elatusraha maksta. Kostja ütleb, et hageja vähendatud summas püüab ta siiski elatist maksta Kostja on nõus abielu lahutamisega ja elatise väljamõistmisega kolme lapse peale kokku 4 800 krooni. III. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada, sest PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud, ühisvara jagamise nõuet pole. Hageja välistab võimaluse abielu jätkata. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib jätta abieluaegse perekonnanime – S . Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja on algselt soovinud igale lapsele 2 175 krooni, kuid siis vähendanud nõutavat elatusraha 1 600 kroonile lapse kohta. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega ja igakuise elatusrahaga lapse kohta hageja vähendatud määras. Seega on põhjendatud hagi elatise nõudes rahuldada osaliselt ja kostjalt elatis välja mõista igakuise elatusrahana 1 600 krooni lapse kohta. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi 3 esitamise päevast, mis antud juhul on 25.11.2008.a.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 164lg.

1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas PKS §-de 29 lg. 2, 60, 61, 70 sätteid ning juhindus

§-de 164 lg. 1, §-de 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 20. veebruaril 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4