Obsah (7)

§ 468§ 440§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138

2-08-50182 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2008. a, Kentmanni 13, Ta

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.07.

1. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.05.
2. a krediitkaardi lepingu nr A070016005, millega hageja andis kostjale krediitkaardi limiidiga 29 000 krooni, intressimääraga 16%, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1 208 krooni. Alates 28.09.
3. a muudeti tagasimakse kuupäevaks iga kuu 15 kuupäev. Kostja kasutas kaarti kuni 14.09.
4. a. Võlgnevuse tõttu blokeeris hageja kaardi 01.10.
5. a. 07.11.
6. a saatis hageja kostjale erakorralise ülesütlemise teatise, milles palub võlgnevus likvideerida hiljemalt 21.11.
7. a. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 15.07.
8. a seisuga võlgneb kostja hagejale 30 623.23 krooni, millest 26 584.00 krooni on laenu põhiosa, 3 501.23 krooni intress ning 538 krooni viivis. Kostja vastus Kohtule 07.11.
9. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1 ja 415 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 9.1. järgi kohustub konto omanik lepingu lõppemisel hagejale tagasi maksma krediidisumma ja tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Karin Sonntak Kohtunik 2