§-dele76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 256; TsMS § 146. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED JA MENETLUSKULUDE JAOTUS Kohtunik kohustas kostjat 10.11.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 15). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 14.11.2008 (tl 16). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tellimuse nr 2730692 koos järelmaksulepingu üldtingimustega (tl 9-10); saateleht-arve 2730692 (tl 11); 04.03.2008 maksemeeldetuletuse koos hoiatusega järelmaksulepingu ülesütlemise kohta (tl 12). Võlaõigusseaduse (
) § 256 lg 1 järgi kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, 2
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata järelmaksugraafikus ettenähtud maksed. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada
Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (
) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (
).
lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Järelmaksulepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt on viivisemääraks 0,5% päevas. Hagi esitamise aja seisuga on lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 101,75 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tasu maksekohustuse rikkumise teate saatmise eest on 300 krooni, mille tasumise kohustus on kostjal
Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1444,52 krooni, millest on põhivõlgnevus 994,23 krooni, intress 48,54 krooni, viivis 101,75 krooni ja kirjalike teadete tasu 300 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja hageja esindaja kulu 1000 krooni (tl 8). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.