Obsah (5)

§ 180§ 214§ 187§ 218§ 210

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-50753 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Tsiviilasi

§ 180p 51).

Kostja kui raamatupidamise eest vastutav isik pidi tehingu teostamisel teatama hagejale firma majanduslikust olukorrast ja maksevõimest ning ennetama täiendavate kohustuste võtmist, kuna nende täitmiseks puudus firmal maksevõime. Hageja leiab, et kooskõlas TsÜS § 41 lg 2 ja 3 ja

§ 214

, on likvideerijatel juhatuse kohustused ja võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi ning jättis maksmata võla, täitmata kohtuotsuse ja esitamata pankrotiavalduse.

§ 187

lg 2 ja 220 on sätestanud osaühingu juhatuse liikmete (likvideerija) vastutuse seoses oma kohustuste rikkumisega võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Kuna OÜ Weisinger Logistics likvideerijana ei täitnud kostja kohtuotsust ega rahuldanud hageja nõudeid täitemenetluse käigus, ning et likvideerijana rikkus ta oma hoolsuskohustust OÜ Weisinger Logistics (likvideerimisel) ees, tõendab see likvideerijal süü olemasolu. Hageja palub mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 15 928,39 krooni. Kostja vastuväited

1. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu otsus
2. Kohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjendusel tuleb kaaluda eelkõige, kas hageja ei saa rahuldada oma nõuet OÜ Weisinger Logistics vastu ning alles siis, kas kostja peab hüvitama hagejale likvideerija kohustuste täitmata jätmise eest tekitatud kahju või hagi tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsusega on OÜ-lt Weisinger Logistics välja mõistetud hageja kasuks võlgnevus 10 451,09 krooni ja kohtukulu 1597 krooni. 27.11.2007 õiendiga on tõendatud, et kohtutäitur Veiko Kaasik on algatanud sissenõudja OÜ Ajataip 24.01.2006 avalduse alusel 07.03.2006 täitemenetluse 24.11.2005 otsuse täitmiseks. Nimetatud õiendiga on tõendatud ka asjaolu, et OÜ Weisinger Logistics ei asu registreeritud aadressil, arestitud pangakontodel puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma, võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnis- ega vallasasju. Samuti on õiendi kohaselt kinnitanud OÜ Weisinger Logistics juhatuse liige ja hilisem likvideerija Konstantin Mišin täiturile, et ettevõttel puudub vara, millele sissenõue pöörata. Väljavõttega Ametlikest Teadaannetest on tõendatud, et OÜ Weisinger Logistics likvideeritakse vastavalt osanike 28.07.2005 üldkoosoleku otsusele ja et likvideerijaks on Konstantin Mišin.

§ 187

lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada sise- ja välissuheteks. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja äriühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse

§ 187lg 2 järgi.

Juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes osaühinguga, mitte aga kolmandate isikutega. Nimetatud õigussuhtest tulenevad tema kui juhatuse liikme kohustused osaühingu ees. Seega saab juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid osaühingu ees. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest või lisaks põhikirjast ning näiteks ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb tõlgendada

§ 187

lg 2 nii, et osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja 2 tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et nõuet ei oleks saanud esitada pankrotimenetluses ning et nõuet ei oleks saanud rahuldada kas või osaliselt osaühingu vara arvel. Vastavalt

§ 218

lõikele 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsÜS § 44 näeb ette nõude, et kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Hagi asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks esitanud võlgniku OÜ Weisinger Logistics suhtes pankrotiavalduse ja et pankrotimenetluse käigus oleks tuvastatud eelmärgitud isiku pankrotisituatsioon ja selle kujunemise aeg ja järeldada, kas märgitud ajal jätsid likvideerijad täitmata oma TsÜS § 44 tuleneva kohustuse – esitada pankrotiavaldus selleks ettenähtud ajal, et vältida võlausaldajale kahju tekitamist. Seega leiab kohus, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus esitada kohtule avaldus osaühingu täiendavaks likvideerimiseks ning uute likvideerijate määramiseks. Uutel likvideerijatel on sel juhul kohustus esitada pankrotiavaldus, juhul kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on ekslikul seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et nõuet ei oleks saanud esitada pankrotimenetluses ning et nõuet ei oleks saanud rahuldada kas või osaliselt osaühingu vara arvel. Apellant leiab, et kohtu järeldus on põhjendamatu, kuna pankrotiavalduse esitamine on juhatuse või seda asendava organi liikmete, mitte võlausaldajate kohustuseks. Veolepingu sõlmimise hetkel on OÜ Weisinger Logistics (likvideerimisel) juhatuse liikmeks kostja. Juhatuse liikmena jättis kostja täitmata üldkohustused firma juhtimisel ja pankrotiavalduse esitamisel kooskõlas TsÜS §-ga
2. Samuti jättis kostja täitmata likvideerija ülesanded, mis on sätestatud TsÜS §-des 41 ja
3. Kostja ei täitnud kohtuotsust ega esitanud pankrotiavaldust. Kohustuste rikkumisega on kostja tekitanud hagejale kahju ja ta võib vastutada ka deliktiõiguse alusel, kuna ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on õigusvastase tegevusena käsitletav seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsMS § 436 lg 1 järgi peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). Otsuse sisule esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s
6. TsMS § 442 lg 7 järgi märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja 3 olulist sisu esile tuues esitatud nõue ja selle kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohtuotsus on õiguslikult põhistamata ja ei ole jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud ja millest juhindutud hagi rahuldamata jätmisel. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega ja puudub tõendite analüüs. Käesolevas asjas pidi maakohus tuvastama kostja vastutuse eeldused, s.t tuvastama, kas kostja on rikkunud mingit kannatanut kaitsvat õigusnormi. Selliseks normiks on võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud

§ 180

lg-s 51, mille kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Tegemist on võlausaldajat, kelleks antud juhul on hageja, kaitsva normiga (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 127 lg 2). Hageja on osaühingu maksejõuetust tõendanud Krediidiinfo andmete väljatrükiga, millest nähtuvalt olid osaühingul võlgnevused alates

1. aastast. Seega on leidnud tõendamist OÜ Weisinger Logistics maksejõuetus võlgnevuse tekkimise ajal 15.03.
2. Asjaolu, et 28.07.2005 võeti vastu osaühingu likvideerimisotsus, ei tõenda iseenesest maksejõuetust, kuid sellest saab teha järelduse, et kostja tegevus pankrotiavalduse mitteesitamisel oli tahtlik ja ta soovis võlgnevusest vabaneda. Kostja kui osaühingu juhatuse liikme ja hageja kui osaühingu võlausaldaja vahel tekkis võlasuhe seadusest tuleneva kohustuse - esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Nimetatu on kostja õigusvastane tegu. Sellise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel vastutab kostja otse äriühingu võlausaldaja, s.t hageja ees. 28.07.2005 osanike otsusega otsustati OÜ Weisinger Logistics likvideerida ja likvideerijaks nimetati kostja Konstantin Mišin. Likvideerimise alustamisega lõppesid juhatuse või seda asendava organi volitused. TsÜS § 41 lg 3 kohaselt on likvideerijal juhatuse liikme õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija vastutab oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liige. Likvideerija kohustuseks on TsÜS § 41 lg 4 kohaselt juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine. Likvideerija võib teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Kuna kostja oli osaühingu ainuomanik ja juhatuse liige, ei teki küsimust sellest, kas teda kui likvideerijat teavitati hageja nõudest. Kostja oli hageja võlgnevusest teadlik, mida tõendab hageja poolt esitatud kohtutäituri õiend täiteasjas 007/2006/
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendanud ja tõendanud. Hageja on tõendanud, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju), et juhatuse liige ja hiljem likvideerija Konstantin Mišin on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ja hageja kahju on just tekkinud juhatuse liikme (likvideerija) kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Jättes likvideerijana täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus (

§ 210), pani kostja toime õigusvastase teo.

Rikkuja süüd eeldatakse ja süü puudumist kostja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus peab võimalikuks otsuse tühistamisel teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad esimese astme ja apellatsiooniastme kulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1. U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm 4