Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-71592 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 15. jaanuar

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 14.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

15. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

16. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2008.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. 3 Riigikohus asus oma 19.06.
2. a lahendis 3-2-1-65-07 seisukohale, et: „/…/üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud /…/“.

1. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele.
2. Kostja väited oma raskest majandusliku seisukorrast ei ole piisavalt veenvad. Kohus kontrollis kostja varalist olukorda avalikest registritest. ARK andmete kohaselt on kostja omandis sõiduauto Mercedes Benz ja kaubik Ford Transit, kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kaks korteriomandit (Pargi 55a-8 ja Pargi 55a-9 Jõhvis, üldpind kokku 97,4 m2), äriregistri andmetel osalused hooneühistus xxx ja xxx.
3. Lapsel puudub piisav sissetulek, sest hageja ei ole suuteline oma sissetuleku juures üksi kindlustama lapse ülalpidamist. Hageja keskmine brutopalk on 7 605 krooni. Hagejal on üks ülalpeetav, sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole. Hagejale kuulub korteriomand xxx, millele on seatud hüpoteek xxx kasuks (hüpoteegisumma 285 000 krooni). Hageja selgitas, et eluasemelaenu tagasimakse koormus ühes kalendrikuus on 2 470,43 krooni.
4. Kuna kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks alla seadusega sätestatud miinimummäära (

§ 61lg 6), kuulub hagi rahuldamisele.

1. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o. 30.10.
2. a

§ 70lg 1 alusel.

1. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 ja lg 2 kohaselt läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
2. Kohus võtab kostja loobumise vastuhagist vastu ja lõpetab vastuhagi menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja (vastuhagis hageja) loobus kohtuistungil vastuhagist.
3. Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus taotleda kohtult TsMS § 150 lg 2 p 2 ja § 150 lg 4 kohaselt poole tasutud riigilõivu tagastamist (500 krooni). Kohtunik 4