lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Avaldaja nõue ja põhjendused Narva linn esitas 07.10.2008.a. Viru maakohtule avalduse R A vanema õiguste äravõtmiseks tütre K A suhtes (tlk 1-2). Avalduse kohaselt alaealine K A on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta. Lapse ema A K suri 23.08.2008.a. Lapse isa R A on 80 % töövõimetu ning ei täida vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, kuritarvitab vanema õigusi, kohtleb last julmalt ning avaldab lapsele kahjulikku mõju. 17.09.2008.a. viidi laps kodunt ära, kuna laps oli pikka aega vanemliku hoolitsuseta, pesemata, näljane, kehal jäljed vägivallast. Laps suunati Narva Haigla traumapunkti ning hospitaliseeriti Narva Haigla lasteosakonda. Lapse suhtes toimepandud vägivallast teatati politseiosakonda, kus alustati kriminaalasi. 19.09.2008.a. suunati K A Narva Laste Varjupaika, kus ta viibib käesoleva ajani. R. A last külastanud ega tütre eest hoolitsenud ei ole. R. A ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega ning ei tunne huvi lapse tervise ja saatuse vastu. Lastekaitseinspektori vastuvõtul 22.09.2008.a. ei nõustunud R A last Varjupaigast ära võtma ning keeldus kirjalikult oma tütre K A kasvatamisest ja ülalpidamisest. R. A on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega tütre Kristina suhtes ja palub suunata tütar lastekodusse. Avaldaja palub juhindudes perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1,2,3 ja 4 ära võtta vanema õigused R A tema tütre K A suhtes. Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad R A ja alaealise lapse esindaja G T kohtule kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde. Laps tahetakse suunata lastekodusse. K A esindaja vandeadvokaat G T toetab Narva linna avaldust R A vanema õiguste äravõtmiseks tütre K A suhtes. Esindaja külastas last Varjupaigas. Laps on hoolitsetud, rahunenud. Laps on riigi ülalpidamisel. Isa ei soovi hoolitseda lapse eest ja osaleda lapse kasvatamisel. Varjupaiga direktori sõnul käis R A lapse juures ühel korral ja tõi šokolaadi. 2 R. A on vanema õiguste äravõtmisega nõus, tahab et laps elab lastekodus. Abikaasa ei kasvatanud last. R. A pidi töötama ja teenima raha. Lapse juures käis iga nädal. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lapse õiguste konventsiooni preambulas on märgitud eelistusena lapse kasvamise kohaks perekond, milles õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse last põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna puutumatusele, § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud perekonnaseaduse (
) §-s 50 lg 1. Vastavalt Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid. Vastavalt
lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vastavalt
Avaldaja taotleb R A vanema õiguste äravõtmist
R A on vanema õiguste äravõtmisega nõus ja palub lapse paigutada lastekodusse. K A sünnitunnistusest nähtub, et tema vanemad on R A ja A K (tlk 3). A K suri 26.08.2008.a. (tlk 4). Ida Politseiprefektuuri teatiste (tlk 6, 66) kohaselt 18.09.2008.a. alustati kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel R A suhtes tema poolt vägivalla kasutamises 15.09.2008.a. oma alaealise tütre K A suhtes. R A on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest (tlk 10). Vanema kohustuste täitmata jätmine on tõendatud iseloomustusega (tlk 3), seletustega (tlk 17, 19), avaldustega (tlk 24, 31), kodukülastusaktiga 17.09.2008.a.(tlk 25). Narva laste Varjupaiga tõendi (tlk 67) kohaselt K A viibib Varjupaigas alates 19.septembrist 2008.a. käesoleva ajani. Lapse isa R A külastas tütart mitu korda, lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest ei ole osa võtnud. R. A ei ole Varjupaiga juhataja ja sotsiaaltöötajaga võtnud ühendust ega esitanud küsimusi oma lapse edasise elu suhtes. R A oma seletuses Sotsiaalabiameti direktorile (tlk 13) on kinnitanud et ei saa hakkama lapse kasvatamisega ja arvab et lapsel on parem elada lastekodus. R. A töötab kogu aeg ja tal ei ole aega. R. A ei hakka last Varjupaigast ära võtma ja loobub tema kasvatamisest. 22.09.2008.a. 3 avalduses (tlk 15) loobub R. A oma tütrest, on nõus vanema õiguste äravõtmisega kohtu kaudu ja palub lapse suunata lastekodusse. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. 21. oktoobril 2005.a. sündinud K kohus ära ei kuula. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab Narva linna avalduse R A vanema õiguste äravõtmiseks, leides, et vanema õiguste äravõtmine R A tütre K A suhtes on põhjendatud. Kohtuistungil R A kinnitas, et on temalt vanema õiguste äravõtmisega tütre K suhtes nõus ja tahab et laps elaks lastekodus.
lg 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. Kohus selgitab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju (
).
lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Advokaadile tasu määramise lahendab kohus eraldi määrusega. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.